1-13-5469/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5469 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu N.R-i (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. aprilli 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. N.R tunnistati süüdi Taani Kuningriigi Nykøbing Falsteri kohtu 02.03.2012 otsusega ja Ida-Taani Kõrgema Kohtu 12.09.2012 otsusega. 13.02.2013 andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõusoleku N.R-i ületoomiseks karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki. 12.07.2013 Harju Maakohtu määrusega kvalifitseeriti N.R-i süüteod KarS § 184 lg 1, § 392 lg 1 järgi ja KarS § 64, § 65 lg 2 alusel mõisteti tema lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.03.2011 ja lõpuajaks on 17.03.
8. Viru Maakohtu 01.04.2016 määrusega jäeti N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus luges positiivseks N.R-i käitumise vanglas, tema poolt programmi „Eluviisitreening“ ja selle järeltegevuse, samuti MTÜ Teekond tugigrupi läbimise, osalemise erinevatel majandustöödel ja regulaarselt psühholoogi vastuvõttudel käimise. Veel arvestas kohus süüdimõistetu kasuks rääkivana tema poolt kohtule 24.03.2016 esitatud motivatsioonikirja ning hindas asjaolu, et süüdimõistetu enda arvates on ta oma käitumisest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu, asuda tööle, luua oma pere ja tegeleda õppimisega. Nimetatud asjaolude alusel järeldas kohus, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Seda arvamust kinnitab ka Viru Vangla psühholoogi arvamus. 2.2 Veel märkis kohus, et N.R on vabaduses elukoht emale kuuluvas eramajas, kus käesoleval ajal kedagi ei ela, kuid kuhu on võimalik paigutada elektroonilist valveseadet. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ema ja õe näol. Tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondi oli seisuga 25.02.2016 kogutud 1290 eurot. Kohus arvestas nimetatut, kuna teatud määral maandavad need faktid uue kuriteo toimepanemise riske. 2.3 Vaatamata eeltoodule ei pidanud kohus N.R-i vabastamist aga võimalikuks. Selle välistasid maakohtu jaoks toimepandud kuriteo asjaolud ning isiku varasem elukäik. 2.3.1 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kaks viimast kuritegu olid seotud narkootilise aine käitlemisega. Viimase kuriteo sooritas N.R katseajal välismaal ja käesoleval hetkel kannab ta karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. N.R importis Saksamaalt Taani 39.660 kg amfetamiini kavatsusega levitada ja taas müüa narkootilist ainet paljudele inimestele. Amfetamiin oli peidetud Saksamaal registreeritud sõiduauto Volvo S 80 kütusepaaki. 2.4 Eelneva põhjal leidis kohus, et puudub alus arvata, nagu oleks N.R-ist lähtuv uue kuriteo risk madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, ei osuta kriminaalhooldus temale piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu elama. 2.5 Veel asus kohus seisukohale, et kuivõrd N.R kannab karistust väga suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, saaks tema ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat Jaanus Tehver, kes taotleb lahendi tühistamist ja N.R-i tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Maakohus on vääralt käsitlenud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist erandliku meetmena. Sellega on kohus põhjendamatult suurendanud enda diskretsiooni antud meetme kohaldamisel ja vähendanud nende asjaolude kaalu, mis kuuluvad arvesse võtmisele KarS § 76 lg 4 kohaselt. See kvalifitseerub kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. N.R on kandnud alates
10. aastast vanglakaristust teadmisega, et seaduses sätestatud ennetähtaegse vabastamise eelduste täitmisel tekib tal võimalus vangistusest enne karistuse lõpptähtaja saabumist vabaneda ning ta on omalt poolt teinud kõik nende eelduste täitmiseks. 3.2 Maakohus asus ekslikult seisukohale, et N.R-i vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja see ei oleks ka kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. KrMS § 76 lg 4 ei näe ette, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuuluksid arvestamisele üldpreventsiooni kaalutlused ja järelikult on kohus siin oma kaalutluspiire ületanud. Lisaks ei nähtu määrusest, millest tulenevalt saab antud kaasuses järeldada ühiskonna õiglustunde olulist riivatust või et N.R-i puhul ei oleks karistamise üldpreventiivne eesmärk saavutatud. N.R on ära kandnud enam kui viis aastat vangistust. 3.3 Maakohtu järeldus, et N.R paneb vabaduses toime uue kuriteo, ei vasta asja materjalidele. Vanglas tehtud riskihindamise kohaselt on kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21 %. Vangla psühholoogi arvamuses ei sisaldu midagi, mis kinnitaks suurt uue kuriteo tõenäosust. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tõenditest. 3.4 Kohus konstateeris, et N.R puudub garanteeritud töökoht, kuid jättis arvestamata, et isikul on nii võimalus kui kavatsus asuda oma elukohas tegelema ettevõtlusega 2 2 (mahepõllumajandustalu pidamise vormis). Järelikult ei ole alust arvata, et elatusvahendite puudumise tõtu tekiks tavapärasest suurem risk uute kuritegude toimepanemiseks. 3.5 Maakohus leidis, et süüdimõistetu puhul esinevad samad asjaolud, mis enne viimaste kuritegude toimepanemist, kuid jättis siin tähelepanuta N.R-i selgituse, mille kohaselt narkokuriteod pani ta toime võlgade tõttu, mida aga enam ei esine. Viimati nimetatud asjaolusid kinnitavad toimikus olevad kohtutäituri otsused täitemenetluste lõpetamise kohta ja N.R-i motivatsioonikiri. 3.6 Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et N.R-i varasemad karistused (v.a kaks kuritegu, mille eest määratud liitkaristust isik praegu kannab) on kustunud ning kõigi varasemate süütegude toimepanemisest on möödunud palju aastaid. See pikk aeg koostoimes N.R-i positiivsena hinnatava käitumisega vanglas ei anna põhjendatud alust võtta seisukohta, et isik ei ole oma tegude raskust teadvustanud, karistusest järeldusi teinud ning tema suhtes võib eeldada kuritegude toimepanemise jätkumist. 3.7 Maakohus on oma lahendit põhjendanud üksnes viitega süütegude arvule ja jätnud täielikult arvestamata võimaluse, et süüdimõistetu on reaalselt oma väärtushinnanguid ja käitumist muutnud. Muutusi kinnitavad faktid käitumise kohta vanglas ja asjaomaste isikute antud iseloomustused. 3.8 Maakohus on uute kuritegude toimepanemise ohu konstateerimisel jätnud alusetult tähelepanuta ka fakti, et tegemist ei ole lihtsalt vangistusest tingimisi vabastamisega, vaid isiku allutamisega elektroonilisele valvele. Elektrooniline valve võimaldab tõhusat kontrolli süüdimõistetu tegevuse ja käitumise üle ning seetõttu on uute kuritegude ärahoidmine antud meetme puhul efektiivselt tagatud. Lisaks sellele on teaduslike uurimustega kinnitatud, et elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile allutatud ennetähtaegselt vangistusest vabastatud isikute retsidiivsus on oluliselt madalam kui kogu karistuse ärakandnud isikute vastav näitaja. Seega ei ole kohus arvesse võtnud neid tagajärgi, mis kaasneksid N.R-i ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.R-i tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata, rõhutab määruskaebuse väidetele vastates üksnes peamist ja vastab edasikaebuse argumentidele.
12. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa tugineda üksnes teda heast küljest iseloomustavale teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb aga silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse, isiku süü suuruse ja/või tema varasema karistatuse motiivil. Käesoleval juhul ongi maakohus pidanud vajalikuks jätta N.R edasi karistust kandma ajendatuna kinnipeetava kuriteo raskusest, tema süü suurusest ja asjaolust, et süüdimõistetu on kuritegelikku käitumist jätkanud vaatamata varasematele karistamistele. Kriminaalkolleegium peab esimese kohtuastme sellist otsustust ka täielikult veatuks ning kaitsja väited kohut vastupidisele seisukohale ei veena. 5.1 Ringkonnakohus leiab seega, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust N.R-i kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema süü suurusele, ning selle valguses ei ole ka ringkonnakohtu arvates põhjendatud süüdimõistetut vangistusest vabastada seaduses ette nähtud esimesel võimalusel. Nimelt kannab kinnipeetav karistust väga suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas salakaubaveo eest, s.o ta pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, millel oli rahvusvaheline mõõde. Samuti on maakohus õigesti pööranud tähelepanu 3 3 süüdimõistetu varasematele karistustele, arvestades (vastupidiselt edasikaebuses leitavale) siinkohal aga sedagi, et kehtivaid karistusi on isikul kaks. 5.2 Eeltoodut silmas pidades ei saa kolleegium kuidagi nõustuda määruskaebuse seisukohaga, nagu esineks käesolevalt piisavalt positiivseid asjaolusid, mis põhjendavad N.R-i tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastamist viis aastat enne talle mõistetud karistusaja lõppu. Ehk siis tema karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ei saa veel lugeda täidetuiks. Nimelt annavad süüdimõistetu varasemad karistused ning korduva kuriteoliigina narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine aluse nn ohuprognoosiks, et N.R-i kuritegelik käitumine võib uuesti aset leida. Samuti on vaja tähele panna ka ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et N.R-i suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, mistõttu tema vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel kindlasti põhjendatud ei ole.
13. Ringkonnakohut ei veena vastupidisele seisukohale ka määruskaebuses sisalduv arutelu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise süsteemi teemal, viide N.R-i uue kuriteo madalale riskiprotsendile, märge N.R-i tulevikuplaanide ja temas toimunud muudatuste kohta ega rõhuasetus elektroonilise valve positiivsele mõjule. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistusasutuses, kus ta saab jätkuva positiivsuse ja seaduskuulekusega näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning ta tõepoolest kahetseb toimepandud kuritegusid. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles 17.03.2021, on tema vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4