järgi üldmenetluses Süüdistatav IK Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: x Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 8- l korral: 1) Rapla Maakohtu x otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel rahatrahviga 8200 krooni; 2) Rapla Maakohtu x otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 1a 4k vabadusekaotusega 2a katseajaga; 3) Rapla Maakohtu x otsusega
alusel rahalise karistusega 8000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8k; 4) Pärnu Maakohtu x otsusega
, § 329 alusel 1a vangistusega 2a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9k; 5) Pärnu Maakohtu x otsusega
, § 329 alusel 1a 1k vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12k; 6) Pärnu Maakohtu x otsusega
alusel 9k 4p vangistusega, mis asendati
7) Pärnu Maakohtu x otsusega
lg 2 p 1, § 424 alusel 11k 28p vangistusega, mis asendati
lg 2 p 1, 3, § 169 alusel 1a 2k vangistusega, mis asendati
väärteokorras karistatud 7- l korral, viimati x Pärnu Maakohtu poolt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15´alusel rahatrahviga 80 eurot. Tõkend: 13.11.2011.a. kell 06.51 peeti I K kahtlustatavana kinni ning ta vabastati 14.11.2011.a.kell 11.45. 14.11.2011 kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada I K
järgi ja mõista rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär € 3,20), s.o. € 960.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuse viibitud aeg 13.11.2011 kuni 14.11.2011, s.o 2 päeva karistusest kantuks, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 294 päevamäära ulatuses, e. € 940,80.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
lg 5 alusel Pärnu Maakohtu x otsus, millega isik mõisteti süüdi
lg 2 p 1, 3, § 169 järgi ja karistati 1aasta ja 2 kuulise vangistusega, mis asendati
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Välja mõista I K`lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha € 435 kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest € 0.90 ning tasu riigi õigusabi eest € 313,
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED I K tunnistas end kuriteos süüdi ja seletas, et 13.11.2011.a. kella 06.50 ajal juhtis x x vallas x maanteel maja nr x läheduses alkoholijoobes mootorsõidukit x. Kaitsja leidis, et kuritegu on tõendatud. Prokurör leidis kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes, et isiku süü on tõendatud ja palus isiku süüdi tunnistada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtulikul uurimisel kohus tuvastas järgmist: Tunnistaja Halar Hallimäe andis ütlusi selles, et teenistuskohustuste täitmisel politseiametnikuna, peatati sõidukijuhtimiselt süüdistatav, kes osutus kontrollimisel olevat alkoholijoobes. Sõidukijuht tunnistas ka ise, et on alkoholijoobes ja ei vaidlustanud joobe tuvastamise protseduuri ja koostatud dokumente. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (koostatud 13.11. 2011.a.) tõendab, et 13.11.2011.a. kella 06.51 ajal oli I K alkoholijoobes; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (koostatud 13.11.2011) tõendab I K poolt kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (koostatud 13.11.2011) ühes tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga tõendavad I K´ l alkoholijoobe olemist 13.11.2011 kella 07.06 ajal; Väljatrükk juhiloa andmetega tõendab, et I K’le on väljastatud juhiluba x. I K´l tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,77 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Seega on tegu koosseisupärane. Tulenevalt eeltoodust pani I K toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et I K pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Tarbinud paar tundi enne mootorsõiduki juhtimisele asumist alkoholi, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub 3
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. I K on varem kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo pani ta toime ajal, kui isik oli süüdi mõistetud teiseliigilise kuriteo eest ja karistusena tegi üldkasulikku tööd. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii rahaline karistus kui vangistus kuni 3 aastani.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohut veenab vangistust mitte mõistma asjaolud, et kuriteost möödunud aasta jooksul ei ole isiku uusi kuritegusid toime pannud, tal on perekond ja ülal pidada kaks last, tal on töökoht ja sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks, ta on avaldanud siirast kahetsust. Kohus leiab, et mõistes isikule rahalise karistuse 300 päevamäära, summas € 960, mis ületab tunduvalt riigi keskmise kuupalga, vastab karistus kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, kui ka
Karistamisel tuleb oluliseks pidada ka lisakaristust,
lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks, samuti sundraha ja muude menetluskulude sissenõudmist. Samas isik jätkab kriminaalhooldaja järelevalve all üldkasuliku töö tegemist. Kohus on seisukohal, et nimetatud meetmete kompleks on piisav, et mitte vangistada isikut, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.