4-20-911/8

4-20-911 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-911 (2330,19,002268) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 203 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod F.P, ik: XXX, elukoht: xxx; töökoht: ei tööta Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1
2. F.P süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. F.P süüdi tunnistada LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „F.P, 4-20911, rahatrahv“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.P-le tema elukoha aadressile tavapostiga.
4. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. F.P-lt välja mõista SA Narva Haiglal uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 (üheksateist) senti, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 150 (sada viiskümmend) eurot ja 19 (üheksateist) senti, mis tuleb 30 1 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „F.P , 4-20-911, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.P-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Ülejäänud menetluskulu, s.o eksperdi poolt hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: Ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud minigripp kilekott, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui vahend, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui asi, millel puudub väärtus. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 31.03.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.02.20120 koostatud väärteoprotokollist AB 1579169 (2330,19,002268) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.05.2019 kell 01:49 peeti Rakvere tn 91, Narva linnas (liikus Kangelaste 15 suunas) kinni sõiduk, mida juhtis F.P, kes juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt ümberregistreeritud, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenoon (α-PVP) ja kokaiini metaboliite ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 726T. Samuti valdas isik ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (α-PVP). Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ja nõudeid ning pani toime LS § 203 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab süüd osaliselt. Narkootilise aine osas ei tea mis aine oli, olid jäägid, võisid jääda diskoteegist. Kui näitas, siis näitas. Sellest on kaua aega möödas, sõitis autoga 1,5 aastat tagasi, oli teel Tallinna. Ostis auto, ei jõudnud enda nimele kirjutada. Varem oli tähtaeg 14 päeva, siis seadus muutus, tuli ümber registreerida 4-5 päeva jooksul. Millal seadus muutus, seda ei tea. Kellelt auto ostis, ei mäleta, ei mäleta ka seda millal enda nimele registreeris. Puutuvalt tuvastatud ainesse võis ehk olla diskol, ei tea, ei mäleta, palju aega möödas. Tuli välismaalt. Leitud ainest ei tea midagi, sõidukis oli veel isikuid. Narkootiliste ainetega probleeme ei ole. Sõltlane ei ole. Miks on trahvid tasumata, ei tea, tasutud on juba 20 000 euro ringis Praegu ei tööta, varem käis välismaal. Peeti kinni nädalavahetusel, ei saanud sõidukit ümber vormistada. Kui samasuguse asja eest kinni peeti, oli trahv minimaalne, 40-60 eurot. Ei tea kas on tasutud. Tasumine on kohtutäiturite kaudu, on esitanud järelepärimisi, helistanud, mingeid andmeid ei anta, seetõttu ei tea tasumata trahvidest midagi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine temale inkrimineeritud väärtegudes on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Isik ei tööta, seega puudub püsiv ja kindel sissetulek. Teda on korduvalt varasemalt 2 rahatrahvidega karistatud, need ei ole teda mõjutanud. Isik ei näe, et ta oleks midagi valesti teinud. Oleks põhjendatud karistada NPALS ettenähtud väärteo eest arestiga. Arvestades KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, tuginedes KarS § 63 lg 3 sätetele, karistada NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Välja mõista ekspertiistasu 84 eurot, uuringu kulu 35 eurot ja proovi võtmise kulu 31, 19 eurot, kokku 150 eurot ja 19 senti. Joobe tuvastamisega seotud kulu jätta riigi kanda kuna joovet ei tuvastatud. LS § 203 järgi karistada rahatrahviga keskmises määras 200 eurot. Asitõendite hoidlas hoiustatud minigrip kilekotid hävitada. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku osalise süü tunnistamise ja selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 203 LS § 76 lg 1 kohaselt peab peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli sõiduk Honda Accord reg.märgiga X registrist ajutiselt kustutatud 24.05.2019 kuni 21.06.
10. Müügilepingu kohaselt ostis F.P nimetatud sõiduki 05.04.
11. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima. F.P aga juhtis 28.05.2019 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seejuures on vaidlusaluse sõiduki kasutajaandmeid muudetud ja omaniku vahetus registreeritud alles 21.06.2019 ja seda vaatamata menetlusaluse isiku kinnipidamisele. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust. Menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud selgitustest tulenevalt oli ta sõiduki ostnud kuu aega varem, seega aprilli lõpus, millest saab järeldada, et ta oli sõidukit kasutanud juba kuu aega. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et varem oli ümberregistreerimise kohustus 14 päeva jooksul sõiduki omandamisest, kuid menetlusalune isik ei mäletanud millal muudetud tehtud on. Kohus peab vajalikuks märkida, et 5 päevane tähtaeg ümberregistreerimiseks on olnud alates suuremast liiklusseaduse muudatusest, s.o alates
12. aastast ning varem kehtinud liikluseeskirja kohaselt oli selleks tähtajaks samuti 5 päeva. Seega juhtimisõiguse saanud isikuna pidanuks menetlusalune isik seda ka teadma ning juhul, kui ta soovib sõidukiga mingeid toiminguid teha, peab ta sellele eelnevalt selle endale ka selgeks tegema. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited on ennastõigustavad ja esitatud sooviga vältida vastutust, ega vasta tegelikkusele. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. NPALS § 151 lg 1 Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta oli tarvitanud narkootilisi aineid, s.o alfa-pürrolidinovalerofenooni (α-PVP) ja kokaiini metaboliite ilma arsti ettekirjutuseta ning selles, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (α-PVP). Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt peatamise järgselt kontrollimisel 28.05.2019 kasutati indikaatorvahendit Drug Control Urine Cup Secure 1 ja saadi positiivne näit kokaiinile. Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 28.05.2019 on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 03:25 võetud uriiniproov. Tehtud uuringu 726T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud alfa3 pürrolidinovalerofenooni (α-PVP) ja kokaiini metaboliite sisaldus. Alfapürrolidinovalerofenooni (α-PVP) ja kokaiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I ja II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete alfa-pürrolidinovalerofenooni (α-PVP) ja kokaiini metaboliitide tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Lisaks sellele leiti menetlusaluse isiku juhitud sõidukist minigrip kilekott valget värvi kristallainega. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 19E-AN0616 nähtub, et menetlusaluselt isikult ära võetud valkjas pulber massiga 0,036 grammi minigrip kilekotis sisaldas alfapürrolidinovalerofenooni (α-PVP). Aineekspertiisiga tuvastatud alfa-pürrolidinovalerofenooni (α-PVP) kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine, s.o alfa-pürrolidinovalerofenooni (α-PVP) valdamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ja sellise aine käitlemine, sh valdamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Seejuures vajab kohtu arvates märkimist asjaolu, et menetlusaluse isiku organismis tuvastati αPVP sisaldus ning ka tema sõidukist leiti kristallilist ainet, mis sisaldas endas sama ainet. Seega on menetlusaluse isiku organismist tuvastatud aine otseselt seostatav tema sõidukist leitud ainega. Menetlusalune isik on kogu menetluse vältel väitnud, et ta ei tea autost leitud aine päritolu, kuid tema organismist leitud aine kohta on kohtuvälisel menetlusel väitnud, et ei tea organismist leitud aine kohta midagi, kohtuistungil aga väitis, et aine või tema organismi sattuda diskoteegis, millise asjaolu kohta ta kohtuvälisel menetlusel ei ole midagi rääkinud. Seejuures ei selgitanud menetlusalune isik ka seda, kus ja millal ta diskol käia võis. Seega on menetlusaluse isiku selgitused umbmäärased, mis ei võimalda tema ütluste tõelevastavust ka kontrollida. Kuna menetlusalune isik esitab erinevaid versioone ja väiteid, milliseid ei ole võimalik kontrollida, tuleb tema süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja jätta. Seejuures õigustab menetlusalune isik ennast sellega, et tal olid vaid jääknähud ja ta ei juhtinud sõidukit joobeseisundis. Seega sisulisel möönab menetlusalune isik narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist, sellest ise aru saamata. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku karistusandmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo eest karistatud, saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. Karistuse mõistmine 4 LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. NPALS 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo eest mõista eraldi karistused. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on 4 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on valdavalt jäetud tasumata ning tasutud on vaid 06.07.2018 määratud rahatrahv, seegi alles 03.09.
13. Hilisemad rahatrahvid 820 euro ulatuses on jäetud tasumata. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ka pärast käesoleva väärteoasja toimepanemist rahatrahviga. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Seega on menetlusalusel isikul palju rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul kohustus tasuda ka menetluskulu, mis moodustab tühise osa võimalikust mõistetavast rahatrahvist. Kuna menetlusalusel isikul aga on puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita, ei ole uue suurema rahatrahvi mõistmisel enam mõtet, kuivõrd see ei täidaks oma eesmärki. Hinnates süü suurust LS § 203 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata keskmiseks. Kuivõrd menetlusalune isik on hiljem sõiduki enda nimele registreerinud, s.o täitnud seaduses ette nähtud kohustuse, peab kohus võimalikuks kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna LS § 203 sanktsioon näeb ette ainsa karistusliigina vaid rahatrahvi, tuleb kohaldada rahatrahvi vaatamata sellele, et sellise karistusliigi täitmine ei pruugi olla tulemuslik. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb arvestada seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, kuigi see väärtegu sisaldab endas kahte erinevat väärteokoosseisu. Sellele vaatamata leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on siiski alla keskmise ja kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et aresti võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on SA Narva Haiglal uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu, eksperdi poolt hinnangu andmise kulu ja riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Puutuvalt uriiniproovi võtmist, uuringute tegemist ja aineekspertiisi määramist, on tegemist kuludega, mis olid vajalikud 5 süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Lisaks sellele andis kohtuekspert hinnangu joobe kohta, mis oli vajalik selleks, et tuvastada kas menetlusalune isik pani toime ka sõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuivõrd eksperdi hinnangu kohaselt menetlusalusel isikul joovet ei tuvastatud, ei sisaldanud tema käitumine ka vastava süüteokoosseisu tunnuseid. Seetõttu lähtudes hinnangu andmise eesmärgist leiab kohus, et hinnangu andmisega tekkinud kulu summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd hinnang ei andnud positiivset tulemust süüteokoosseisu tuvastamise osas. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud ja menetlusaluselt isikult välja mõistetavad menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Asitõendid Väärteotoimikust nähtuvalt on väärteoasjas asitõendiks menetlusaluselt isikult ära võetud minigrip kilekott, mille sees oli narkootiline aine. Narkootiline aine hävis ekspertiisi tegemise käigus ning minigrip kilekott tagastati ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale. Kuivõrd narkootilise aine pakendite puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahenditega, kuuluvad pakendid konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel ja kuivõrd minigrip kilekotil puudub väärtus, tuleb see hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6