Obsah (7)

§ 424§ 73§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50

1-20-5846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Harju Maakohus, T

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Katrin Tron Leelo Viil Süüdistatav S.M - ik: XXX; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; tõkend: puudub; varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, millest 5 kuud 28 päeva

§ 73alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2020 kell 19.40. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 2561, § 2564 lg-st 4, § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S.M

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.M-ile lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.M-ile Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1637 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja mõista liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.19.08.2020 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud 25 päeva vangistust. 5.

§ 69alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 11 kuud 25 päeva (330+25) 355 tunni üldkasuliku tööga. 1-20-5846 ÜKT tegemise tähtajaks määrab kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.M allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: - elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustused: - ei tarvita alkoholi; - osaleb sotsiaalprogrammis.

1. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.
2. Lisakaristusena võtta S.M-ilt ära

§ 50

lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb S.M loovutada juhiluba Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. KrMS § 180 lg 1, § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel mõista S.M-ilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 632,40 eurot, s.o: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast ½, s.o 438 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot kohtumenetluses 129,60 eurot; ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb S.M ühes kuus tasuda vähemalt 52,70 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Otsuse koopia anda süüdistatavale, prokurörile, kaitsjale ning otsus saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja teadmiseks juhtimisõiguse äravõtmise osas Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD 2 1-20-5846 Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 10.09.2020 alates kella 12.
4. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 10.09.2020 alates kella 12.
6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS S.M olles karistatud 25.03.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, uuesti st korduvakt juhtis 17.08.2020 kella 19:29 paiku Keskuse tn 18, Tallinn poolt (Tammsaare tee suunas) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,49 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik lugem 1,35 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega S.M pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 3