lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 585 eurot riigituludesse. Kohustada C.Ft tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48.75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „C.F, kriminaalasi 1-15-8548, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril xxxx (e-postiaadress xxx). Ekspertiisikulu summas 342 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: -erinevad kirjutusvahendid, punakat värvi kunstnahast kaantega spiraalköites 2015.a kalendermärkmik; A4 formaadis rohelist värvi kõvade kaantega jooneline kaustik, millel kirillitsas kirjutatud pealkiri „Журнал для учета“ (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), tagastada C.Fle; - erinevad väljatrükid ja puruks rebitud dokumendid, paberid (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada; -C.F süljeproovid kahel vatitampoonil ja C.F sõrmejäljed (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada; - musta värvi korpusega lauaarvuti HP mudel Elitedesk, mudel 800 G1, product nr C8N28AV, seerianumber xxxxxxx (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile; -DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse), jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist
15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. C.F, töötades alates 01.02.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi ametikohal ning alates 01.04.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri ametikohal, oli kuriteo toimepanemise ajal 26.08.2015 ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes, sest tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund järgmisel põhjusel. Abiprokurör täidab avalikku ülesannet korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes: abiprokurör prokuratuuri esindajana teostab kriminaalmenetluse seadustiku ja prokuratuuriseaduse kohaselt kriminaalmenetlust riigi nimel, see tähendab täidab avalikku ülesannet õigusaktist tulenevalt. Abiprokurör koostab dokumente kriminaalmenetluses tema poolt vastuvõetud menetlusotsuste kohta, mis omavad õiguslikku tähendust. Abiprokurör saab
lg 6 alusel kriminaalmenetluse lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kui on täidetud selles lõikes sätestatud tingimused, samuti kui on täidetud
lg-s 1 sätestatud tingimused: kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Abiprokurör C.F koostas 26.08.2015 hommikul kuni kell 10:18, viibides Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tatari tn 39, Tallinn kabinetis nr 222, oma tööarvutis dokumendifaili pealkirjaga kahtl. nõusolek 203, milles oli tekst „22.08.2015, Tallinn, menetlustoimingu algus 13.40, menetlustoimingu lõpp 13.45, X1“. Seejärel 26.08.2015 kell 10:18 kuni 10:22 printis ta selle dokumendifaili välja ja kirjutas dokumendis pealkirjaga Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava nõusoleku protokoll allkirja kahtlustava X1i nimelt viimase teadmata ja nõusolekuta. Seega tegelikkuses X1 menetlustoimingus ei osalenud ega allkirjastanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tegemist on dokumendi materiaalse ja intellektuaalse võltsimisega. 3.2 Samuti koostas abiprokurör C.F 26.08.2015 kell 10:22 kuni 10:37, viibides Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tatari tn 39, Tallinn kabinetis nr 222, oma tööarvutis dokumendifaili pealkirjaga 08-26 X1 põhistamata, milles oli tekst „kriminaalasi nr 15230104512, kahtlustatav/süüdistatav X1, kahtlustatav nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega
Seejärel 26.08.2015 kell 10:37 kuni 10:46 printis ta selle dokumendifaili välja ja allkirjastas. Dokument kandis pealkirja Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. C.F, olles eelnevalt võltsinud X1 allkirja kahtlustatava nõusoleku protokollis, teadis, et tal puudub kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X1 nõusolek. Tegemist on dokumendi intellektuaalse võltsimisega. Seega pani C.F toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see tähendab ametiisiku poolt dokumendi võltsimise. Süüdistatav C.F, süüdistatava kaitsja ja riigiprokuröri vahel 16.10.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb riigiprokurör C.F karistamist KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus C.F suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. id KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.
lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes
lg 3 p 1, 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: -erinevad kirjutusvahendid, punakat värvi kunstnahast kaantega spiraalköites 2015.a kalendermärkmik; A4 formaadis rohelist värvi kõvade kaantega joonelińe kaustik, millel kirillitsas kirjutatud pealkiri „Журнал для учета“ (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), tagastada C.Fle; -erinevad väljatrükid ja puruks rebitud dokumendid, paberid (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada; -C.F süljeproovid kahel vatitampoonil ja C.F sõrmejäljed (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos), konfiskeerida ja hävitada; - musta värvi korpusega lauaarvuti HP mudel Elitedesk, mudel 800 G1, product nr C8N28AV, seerianumber xxxxxxx (asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile; -DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse), jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja
Ekspertiisi kulu on
lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et
lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu
lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.