4-19-5697/20

Väärteoasi nr 4-19-5697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5697 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Väärteoasi Menetlusaluse isiku A.P kaebus Keskkonnainspektsiooni 28.10.
3. a otsusele väärteoasjas nr 940018000827 Menetlusalune isik: A.P (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx e-post:); Menetlusosalised ja nende esindajad Kaitsja: advokaat Tanel Kask (Advokaadibüroo Derling Primus; asukoht: Kaluri 2, Tartu linn; e-post: tanel.kask@derling.ee); Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: valve@kki.ee); esindaja õigusosakonna juhatajaVäino Vaidla (e-post: vaino.vaidla@kki.ee). Kohtuistungi toimumise aeg
4. veebruar
5. a RESOLUTSIOON
6. Jätta Keskkonnainspektsiooni 28.10.
7. a otsus väärteoasjas nr 940018000827 muutmata ja A.P kaebus rahuldamata.
8. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt
9. märtsiks
10. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.
11. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. Jätta menetluskulud A.P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 26.09.
13. a koostati A.P ja xxxxxxxxxxx suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A.P-le ette, et tema, ajavahemikul 01.04 kuni 14.06.
14. a korraldas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxxxxeraldisel 9 aegjärkset raiet, mille käigus ei peetud kinni täiuse alammäärast. Korraldades raiet, näitas A.P metsalangetusmasina operaator xxxxxxxxxxxxe kätte tööobjekti xxxxxxxxxmaaüksuse eraldisel 9, andis täpsed juhised töö teostamiseks ja kontrollis raie ajal tööd. Nõuetele mittevastava aegjärkse raie korraldamisega rikkus A.P MS § 30 lg 6 p 5 ja keskkonnaministri 27.12.
15. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lg 2 nõuet. Nõmmetee maaüksuse eraldisele 9 oli peale raiet kasvama jäänud puid täiusega 26%. A.P poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav MS § 68 lg 1 järgi. Samas väärteoprotokollis heideti ka xxxxxxxxxxxxx ette MS § 68 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, kuid kaebemenetlust nimetatud osas läbi ei viida (xxxxxxxxxxx kaebust ei ole esitanud). Keskkonnainspektsiooni 28.10.
16. a otsusega leiti, et A.P ja xxxxxxxxxxxxon toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teod. Väärteod tuleb kvalifitseerida MS § 68 lg 1 järgi. A.P-le määrati karistus 220 trahviühikut, s.o 880 eurot, ja xxxxxxxxxxxxx 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 12.11.
17. a esitas A.P kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Lisaks taotleb A.P, et menetluskulud jäetaks riigi kanda. 04.12.
18. a määrusega võttis kohus A.P kaebuse menetlusse ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt. Kohus arutas väärteoasja 05.02.
19. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
20. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 28.10.
21. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja A.P kaebus rahuldamata. 2
22. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksuse (katastritunnis xxxxxxxxxxxxxxx eraldisel 9 (käesoleval ajal eraldis nr 2) teostati ajavahemikul 01.04.
23. a kuni 14.06.
24. a aegjärkset raiet. Seda kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll (väärteotoimik tl 1-20) ja metsauuendusekspertiisid eraldist nr 9 ümbritsevate eraldiste kohta (väärteotoimik tl 21-27), kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxi ja menetlusaluse isiku A.P ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et eraldisel nr 9 teostas raiet harvesti operaatorina xxxxxxxxxxi (kelle suhtes on tehtud ka väärteootsus, kuid mida xxxxxxxxxxx vaidlustanud ei ole). xxxxxxxxxxxxx jagas tööülesandeid A.P . A.P näitas xxxxxxxxxxxxx kätte metsa, kus raiet tuli teostada, andis juhised ja teostas ka kontrolli. See järeldub nii tunnistaja xxxxxxxxxxx, kui ka menetlusaluse isiku A.P ütlustest. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et xxxxxxxxxmaaüksuse eraldisel nr 9 pidi täius pärast aegjärkset raiet olema vähemalt 30%. Nimetatud nõue tuleneb MS § 30 lg 6 p-st 5 ja keskkonnaministri 27.12.
25. a vastu võetud määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lg-st
27. Väärteoasjas on vaidlus selles, milline oli Nõmmetee maaüksuse eraldise nr 9 täius pärast aegjärkse raie tegemist A.P ja xxxxxxxxxxx poolt. Keskkonnainspektorid on 14.06.
28. a teostanud sündmuskoha vaatluse, mille käigus on tehtud eraldisel nr 9 mõõdistused. Nimetatud mõõdistuste tulemusel on eraldise nr 9 aegjärkse raie täiuseks saadud 26,36% (rinnaspindala laiendmääramatust arvestades on 9,2 m2 /ha ja keskkonnaministri 16.01.
29. a vastu võetud määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 13 standardtabeli kohaselt metsa normaalrinnaspindala 34,9 m2 /ha) (väärteotoimik tl 1-20). Keskkonnainspektorite xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest järelduvalt teostasid nad mõõtmisi kooskõlas keskkonnaministri 09.06.
30. a käskkirjast nr 821 „Metsa hindamise metoodiline juhend“ tulenevate nõuetega. Kohus, arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevaid asjaolusid ning tunnistajate xxxxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvat, on seisukohal, et keskkonnainspektorid on teostanud mõõtmisi eraldisel nr 9 vastavalt „Metsa hindamise metoodiline juhendile“. Kogutud tõenditest nähtuvat ja eelnimetatud juhendist tulenevat arvestades on mõõtmistoimingute läbiviimise protsess selge ja arusaadav. Sellest tulenevalt saab mõõtmistoimingute tulemust pidada usaldusväärseks. Mõlemad keskkonnainspektorid on teostanud mõõtmisi ja arvutamise aluseks on võetud nende mõõtmiste kaalutud keskmine. Sellest ja mõõtemetoodikast lähtuvaid nõudeid (sh kuidas loendada dioptri avasse jäävaid puid) arvestades, ei ole põhjendatud olla veendunud, et mõõtmistulemused on oluliselt mõjutatud subjektiivsetest asjaoludest, millele on kaitsja viidanud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui keskkonnaministri käskkirjaga nr 821 kehtestatud „Metsa hindamise metoodiline juhend“ alusel ei olnud korrektne viis eraldisel nr 9 täiust mõõta. Siinjuures peab kohus oluliseks, et nimetatud akt on rakendamiseks ennekõike ametnikele ja seda muuhulgas eesmärgiga tõsta andmete usaldusväärsust. Ametnikel on kohustus teostada mõõtmisi vastavalt juhendis sätestatud reeglitele. See tähendab, et mõõtmisprotseduurid, mida ametnikud läbi viivad on selgelt reguleeritud ja muutuvad kontrollitavaks. Seega ei ole võimalik nõustuda kaitsja seisukohaga, justkui õigusaktist tulenevad reeglid looksid kohustusi kodanikele. Metsaregistri väljatrüki kohaselt on xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo teostanud mõõtmised ja saanud täiuse suuruseks 31%. Inventeerimise kuupäevaks on 15.01.
31. a, registrikanne tehtud 08.02.
32. a (tl 5). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo mõõtmistoimingute tegemise protseduuri kohta puudub igasugune info ja nimetatud andmeid ei ole võimalik seega aluseks võtta. Käesoleval juhul ei 3 ole võimalik tuvastada, kuidas ja mil viisil on xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo saanud mõõtmisi teostades rinnaspindala suuruseks 11 m2/ha. Samas on mõõtmisi teostades xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo pidanud lähtuma keskkonnaministri 16.01.
33. a vastu võetud määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ sätestatud nõuetest, sealhulgas lubatud mõõtmise vigade suurustest. Juba kohtuvälise menetleja otsuses on korrektselt viidatud, et metsakorraldaja rinnaspindala suurus jääb mõõtmisvea piiresse. Seega on keskkonnainspektorite mõõtmistulemusi ja eelnimetatud juhendist tulenevat arvestades, korrektsed kaxOxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo andmed. See omakorda ei anna alust aga pidada keskkonnainspektorite mõõtmistulemusi ebaõigeks. Samuti ei nõustu kohus väitega, justkui täiust hinnates oleks A.P lähtunud just eelviidatud xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo andmetest. Lisaks sellele, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo on teostanud mõõtmiselt pikka aega pärast raie tegemist (inventeerimise kuupäev 15.01.
34. a - tl 5), ei kinnita seda ka A.P enda ütlused. Kohtule on esitatud tõendina metsaressursi arvestuse riiklikust registrist väljatrükk, mille kohaselt on kinnistule, katastritunnusegaxxxxxxxxxxxxxxxx eraldis nr 2 (varasem eraldis nr 9) väljastatud 11.07.
35. a metsateatis nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt on eraldisel lubatud aegjärkne raie tingimusel, et peetakse kinni raiejärgse I rinde täiuse nõudest. Kohus ei anna hinnangut sellele, mis on tinginud metsateatise väljastamiseks aegjärgse raie teostamiseks. Küll peab kohus oluliseks, et eraldisel ei ole lubatud teostada lageraiet, vaid aegjärkset raiet ja seda tingimusel, et peetakse kinni I rinde täiuse nõudest. Olukorras, kus sellest ei ole kinni peetud (tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt teostatud lageraie), on tegemist rikkumisega. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et pärast raie teostamist oli eraldise nr 9 täiuseks 26%.
36. Kohus leiab, et A.P ja xxxxxxxxxxi on käsitletavad xxxxxxxx eraldisel nr 9 teostatud raie kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes. Vaidlust ei ole ka selles, et A.P oli isikuks, kes xxxxxxxxxxxle andis ülesande aegjärkse raide teostamiseks, andis üle metsateatised ja relaskoobi ning kontrollis tehtavaid töid. xxxxxxxxxxi ütlustest järeldub, etxxxxxxxxx eraldisel nr 9 teostas xxxxxxxxxxx esimest korda aegjärkset raiet, tal puudusid igasugused kogemused ja oskused täiuse mõõtmiseks. Sellest oli teadlik ka A.P (kes xxxxxxxxxxx juhendas ja õpetas). Seega omas adekvaatseid vastavaid teadmisi ja kogemusi üksnes A.P. Kogutud tõendite kohaselt oli A.P isikuks, kes xxxxxxxxxxxxxxandis juhiseid töö tegemiseks. Sealhulgas andis xxxxxxxxxxxxx korralduse teostada raie täiuseni 30% (ehk alammäärani). Olukorras, kus A.P teadis xxxxxxxxxxx igasuguste kogemuste puudumisest (sealhulgas oskamatusest relaskoopi kasutada), sai ta aru, et raie täiusest kinnipidamine ei ole tõenäoline. A.P oli isikuks, kelle vastutada oli ka see, et pärast raie tegemist oleks täius 30%. Raie tegemise ajal mõõtsid nii xxxxxxxxxxx kui ka A.P ühiselt täiust (relaskoobiga). Pärast raie tegemist enam xxxxxxxxxxx ega A.P täiust ei mõõtnud. Samal ajal oli just A.P enda otsustada, kas ja millal raie üle kontrolli teostada. Raie üle piisava kontrolli teostamine ei eeldanud, et A.P peaks järjepidevalt metsas ise kohal olema. A.P ütluste kohaselt oli tal tööde juhatajana palju muid tööülesandeid, mida täita ega saanud seepärast raie ajal koguaeg metsas olla ja mõõta. Samas ei pidanud mõõtmise tegemist A.P vajalikuks isegi peale raiet. Lisaks ei pea kohus usutavaks versiooni, justkui xxxxxxxxxli rikkus talle antud juhiseid. Seda, et mets oli ühtlaselt hõre kinnitavad nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxütlused, kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. A.P ütluste kohaselt mõõtis ta täiust hiljem ja sai tulemuseks 31%. Kohtu hinnangul ei ole A.P vastavad ütlused kooskõlas teiste tõenditega ega usaldusväärsed. Siinkohal 4 peab kohus oluliseks, et A.P ütluste kohaselt on ta väga pikka aega olnud seotud metsandusega. Sellest järelduvalt omab A.P teadmisi ja kogemusi vastavast valdkonnast. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt asusid nad kontrollima Nõmmetee eraldisel 9 teostatud raie nõudeid, kuna tunnistaja xxxxxxxxxxx arvas, et raie täiusest ei ole kinni peetud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli seda juba visuaalselt aru saada. Seega, A.P teadmisi ja kogemusi arvestades, pidi ka tema jaoks olema täiusest mitte kinni pidamine nähtav ja aru saadav. Olukorras, kus reaalselt raie teostaja oleks rikkunud oma ülesandeid ja teostanud raie suuremas mahus kui ette nähtud (täius vähem kui 30%), oleks A.P ilmselgelt ka midagi selles osas ette võtnud. A.P seda aga ei teinud. Nimetatud asjaolu viitab selgelt sellele, et raie teostamine suuremas mahus kui lubatud oli nii xxxxxxxxxxx kui ka A.P ühine ja kooskõlastatud tegevus. A.P ütluste kohaselt oli pärast raie tegemist (umbes 2-3 nädala pärast) xxxxxxxxxxraldisel nr 9 tuulemurd. Isegi, kui kinnistul oli tuulemurd, ei saanud see mõjutada keskkonnainspektorite poolt mõõdetud täiuse suurust. Seda kinnitab 14.06.
37. a teostatud sündmuskoha vaatluse protokoll ja selle lisad (sh fotod), millest ei nähtu, et metsas oleks murdunud puid või sellele viitavaid kändusid (väärteotoimik tl 1-20). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et A.P ise reaalselt Nõmmetee eraldisel nr 9 puid ei langetanud, vaid seda tegi xxxxxxxxxxx. A.P ja xxxxxxxxxxx on ebaseadusliku metsaraie toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult.
38. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja korrektselt tuvastanud, et A.P on toime pannud ebaseadusliku metsa raiumise MS § 68 lg 1 tähenduses. Sellega rikkus A.P MS § 30 lg 6 p-st 5 ja keskkonnaministri 27.12.2006.a vastu võetud määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lg-st 2 sätestatud nõuet.
39. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
40. Kohtuvälise menetleja otsusega on A.P-le määratud karistuseks rahatrahv 220 trahviühikut, s.o 880 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et karistuse määramisel on põhjendatud arvestada, et ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju, s.o 1359,30 eurot (väärteotoimik tl 28-31). Ka kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. A.P puuduvad varasemad karistused samalaadsete süütegude eest. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt arvestanud teo iseloomu, ulatuse ja süü suurusega. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus üle sanktsiooni keskmise määra karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud A.P kanda. 5 Raina Pärn Kohtunik 6