05.11.2019 esitas P.Z-i kaitsja Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, millega lõpetada P.Z suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotles kaitsja tagastada P.Z-ile 10.10.2019 otsusega konfiskeeritud asitõendid, s.o 1400 sigaretti. Väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel jätta P.Z poolt kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse, et juhul kui kohus asub seisukohale, et P.Z on toime pannud temale etteheidetava väärteo, vähendada oluliselt määratud karistust. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistngil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Tunnistajad M K, kes on Maksu-ja Tolliameti peainspektor ja J M, Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna Ida Talituse peainspektor, andsid kohtuistungil teineteisega ütlustega kattuvaid ütlusi selles, et seoses sigarettide käitlemise nõuete rikkumise kahtlusega teostasid nad 27.augustil 2019 läbiotsimist P.Z-i elukohas xxxx. Kohale jõudes ei olnud P.Z kodus. Ukse avas tema elukaaslane, keda teavitasid tuleku põhjustest, näidates ka läbiotsimismäärust ja kes siis helistas ja palus Raimol koju tulla. Menetlustoimingutega alustasid siis, kui P.Z koju saabus. Nad tutvustasid isikule määrust ja menetlusaluse isiku õigusi. Kuna määruses oli kirjas, et tegeleb müügiga, siis ta ei olnud nõus sellega, et ta müügiga tegeleb. Selgitasid, et nad ei olegi seda tõendanud, et ta müügiga tegeleb, et käitlemine ehk siis hoidmine ei ole samuti lubatud. Avades elutoa sektsioonkapi, andis P.Z vabatahtlikult välja seitse plokki maksumärkideta sigarette, mille kohta selgitas, et ostab neid tavaliselt xxxx kümne ploki kaupa ning et kõik need vabatahtlikult välja antavad sigaretid kuuluvad temale, et naine ei suitseta. P.Z-i elukaaslane ei osalenud kõigis läbiotsimise etappides, kuid ta viibis kogu läbiotsimise aja samas korteris, sh avatud köök-elutoaga ruumis ja oli teadlik, millist menetlustoimingut läbi viiakse. Ta ei viidanud kordagi sellele, et osa P.Z-i poolt välja antud sigarettidest oleks kuulunud temale. Sigaretid kuulusid Raimole, sest ta ise ütles, et need kuuluvad temale. Tunnistaja L M seletas kohtuistungil, et 27.augustil 2019 aastal tuli kaks politseinikku ukse taha ja küsisid Raimot. Ütlesid, et neil on läbiotsimisorder. Helistas Raimole, et viimane koju tuleks. Raimo jõudis umbes 15-20 minuti pärast. Üks ametnikest näitas enne kui Raimo tuli paberit, kus oli kirjas, et Raimot süüdistatakse suitsude müümises. Seletas, et jälgis vähe, mis to imus läbiotsimise käigus toimus, kuna toimetas lastega. P.Z oli seotud ametnikega. Ta ei näinud, mida Raimo nendega tegi, ei pööranud sellele tähelepanu, sest see oli kõik selline ärev olukord. Avaldas, et ta ka ise suitsetab, nüüd küll vähem, siis rohkem. Sigaretid, mis läbiotsimise käigus ära võeti, kuulusid tegelikult neile mõlemale. Ta ei avaldanud ametnikele, et osad sigaretid kuuluvad 2 talle, kuna seda ei küsitud tema käest. Ei osanud vastata, miks tal ei tekkinud küsimust selle kohta, kui nägi, et ametnikud otsustavad kõik sigaretid ära võtta, kuigi pooled, s.o võib-olla kolm neli plokki olid ju tema omad. Tema sõnul arutasid seda alles peale ametnike lahkumist, et sigaretid olid nende ühised. Viimati ostsid koos Raimoga sigarette jaanipäeva paiku, ostavad pikemaks ajaks ette. Menetlusalune isik P.Z seletas kohtuistungil, et elukaaslane helistas ja palus koju tulla, kuna politsei oli nende juures kodus. Koju jõudes oli üks politseinik väljas maja ees, teine politseinik oli toas ja siis selgitati, et läbiotsimine. Anti lugeda läbiotsimismäärus ja veel mingi paberid. Luges need läbi, kuid mõistus ei olnud enam nii selge kui peaks, ega sealt midagi eriti ei jaganud. Kinnitas, et anti ka õigustega tutvumise paber läbilugemiseks, kuid ei saanud päris õieti õigustest aru, see ei jõudnud mõistusesse kohale. Kui oleks aru saanud, siis oleks saanud ju endale kaitsja võtta. Öeldi, et kirjutagu alla, mida ta ka tegi. Küsiti kas sigarette on? Näitas, kus tal sigaretid olid. Seletas, et ostis need võõralt xxxx, sest head sigaretid ja soodsama hinnaga kui poes. Siis öeldi, et need on salasigaretid, et neid ei tohi omada. Tehti läbiotsmised ära, rohkem suitsu ei leitud kuskilt. Laua peal tehti suitsudest pildid, nad koostasid enda arvutis protokolli ja küsiti ka tahab läbi lugeda, kuid ütles, et mis ta sellest enam läbi loeb, et suitsud on ju ära konfiskeerinud, mis peaks olema salasuits, kuigi ta seda ei teadnud täpselt, et ta salasuits on. Prinditi need paberid välja, tema neid läbi ei lugenud. Lootis, et ega politseinik ei hakka ikka valet kirjutama. Pani sinna allkirjad alla. Öeldi, et lihtsalt allkiri ei sobi, et kirjutagu siia alla niimoodi, et olen tutvunud selle teemaga ja kõik on õige ja siis panin allkirja. Inspektor küsis kellele need kuuluvad. Kuna oli viimased neli plokki ostnud enda raha eest ja öeldi, et see on salakaup, et seda ei tohi üldse olla, siis ma võttis need kõik enda kaela, et vältida teise inimese allakäiku vms. Ta ei tahtnud elukaaslast asjasse segada. Kui saab üks inimene karistada, saab üks inimene karistada. Seletas, et ei mäleta kas ütles inspektoritele, et nad mõlemad elukaaslasega suitsetavad. Kui ametnikud hakkasid ära minema, siis ukse peal öeldi, et saladuskatte all võib öelda, et inimene tohib omada 800 sigaretti. Oleks seda alguses kohe teadnud, siis ei oleks asi nii kaugele üldse läinud. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: - - Läbiotsimismäärus 09.08.2019 /tl 21-23/; Läbiotsimisprotokoll 27.08.2019, mille kohaselt P.Z andis vabatahtlikult välja 7 plokki (1400tk) sigarette STIX, mille pakenditel puudusid maksumärgid. Sigaretid pakendatud sinisesse kilekotti ja tõkendatud tollitõkendisga ET0059990 /tl 24-27/; Fototabel väärteomenetluses 930019001737 /tl 28-32/; kauba üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt läbiotsimise käigus äravõetud sigaretid on üle antud ja hoiustatud MTA Ida Tollipunkti lattu /tl 33/, Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Käesolevas väärteoasjas on piisaval määral tõendatud, et läbiotsimise käigus äravõetud nõuetele mittevastavad sigaretid kaubanduslikus koguses 1400 tükki kuulusid P.Z-ile ning et ta toimetas edasi ja ladustas neid oma kodus, mis on käitlemine
Väärteoasjas kogutud materjalidega on P.Z-i poolt väärteo toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimaliku tekkinud kahtluse. 3 Kohtu hinnangul on tunnistajate J M ja M Ki ütlused usaldusväärsed, kuna need haakuvad muude väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on P.Z-ile menetlustoimingute jooksul korduvalt tutvustatud õigusi ja kohustusi ning menetlustoimingu eesmärki. Seega menetlusaluse isiku väited, et tema ei saanud neist aru, on asjakohatud ja on kantud soovist vältida vastutust. Tuleb tunnustada MTA praktikat esitleda menetlusosalise õigusi ja kohustusi eraldi väljaprinditud lehel, mis esitatakse isikule enne menetlustoimingu algust, et isikul oleks võimalus nendega eelnevalt tutvuda ja oma menetlusõigusi teostama hakata. Kuigi igal menetlusdokumendil, mille sisu täidetakse arvutis ja prinditakse toimingu järgselt välja, on kirjeldatud isiku õigused ja kohustused, siis tõepoolest on oht, et alles lõplikult vormistatud dokumendi esitamisel võiksid isiku õigused riivatud saada. Käesolevas asjas on tuvastatud, et läbiotsimisele minnes tutvustati P.Z-ile läbiotsimismäärust ning tema õigusi ja kohustusi, kes sai nendest aru ja asus temale sobival ajal neid ka kasutama, pöördudes temale sobival aja õigusabi saamiseks juristi poole. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud kaitsja väitega, et läbiotsimine menetlustoiminguna on õigustühine, kuna läbiotsimisprotokolli kohaselt viibisid läbiotsimiste juures vaid peainspektor J M ja P.Z. Tegelikult aga viibis kaitsja hinnangul läbiotsmise juures veel P.Z-i elukaaslane L M, kuid protokollis seda märgitud ei ole. Nimetatud isik laskis MTA ametnikud korterisse, kuna P.Z ei viibinud kodus ajal, kui saabusid MTA ametnikud läbiotsimist teostama. L M on jäänud ka läbiotsimisel tehtud Fototabeli fotole 1.6. Ka ei ole L M allkirja läbiotsimisprotokollil. Seega puudub läbiotsimise juures viibinud L M kinnitus, kas ta nõustus läbiotsimisprotokolli kantud andmetega – st kas protokoll on koostatud õigesti. L M kinnitas kohtuistungil, et tema avas ametnikele ukse ja helistas elukaaslasele, et viimane koju tuleks. Ta kinnitas, et viibis läbiotsimise ajal küll samades ruumides, kuid ei pööranud tähelepanu sellele, mis toimus või millest räägiti. Ta seletas kohtuistungil kaitsja küsimusele vastates, et ta ei olnud juures, ta oli küll seal korteris, aga juures ei olnud. Toimingud olid avatud planeeringuga elutoas aga tema oli rohkem köögi pool. Sealt toiminguid näha ei olnud ja ta ei pööranud tähelepanu sellele, sest see oli kõik selline ärev olukord. Seega L M läbiotsimisel ei osalenud ja tema fikseerimine läbiotsimise protokollis ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna tema ei saa kogu läbiotsimise käiku kinnitada. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei selgu väärteootsusest üheselt, kas sigaretid üldkoguses 1400 tükki kuulusid ainult P.Z-ile või kuulusid need osaliselt P.Z-i elukaaslasele L Mle, kes samuti elab korteris, kus läbiotsimine läbi viidi ja kes viibis ka läbiotsimise juures. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et neid sigarette võisid P.Z ja L M omatarbeks omada. Kohus selle etteheitega ei nõustu, kuna läbiotsimise lõppedes andis P.Z menetlusaluse isikuna ütlused, kus tunnistas sõnaselgelt, et tema on sigarettide omanik, et peres suitsetab ainult tema ning et ta ise ostab sigarette tavaliselt 10 ploki kaupa xxxx käest hinnaga plokk 22 eurot. P.Z on omakäeliselt kirjutanud menetlusaluse isiku ütluste protokolli alla, et ütlused on pandud kirja tema sõnade kohaselt. Tema väited kohtuistungil selle kohta, et ütles ülekuulmaisel, et sigaretid kuuluvad vaid temale vaid seepärast, et ta ei soovinud elukaaslasele jama kaela tuua, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõele ja nn tegelikkusele vastava info avaldamine menetlejatele oleks edasise väärteomenetluse välistanud. 4 Kohtu hinnangul on elukaaslaste P.Z-i ja L M ütlused vastululised ja ei haaku muude väärteoasjas kogutud tõenditega. P.Z-i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta valeütlusi, ta võttis kogu süü endale ja tema elukaaslasele tundusid, et need ütlused olid õiged. L M, vastates kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele heitus ja sattus segadusse, teadmata lõpuks isegi, kas ja millal ta midagi nägi või kuulis ning millal anti läbiotsimise käigus tõeseid ütlusi. Selline ebajärjekindlus ja vastuolud ütlustes pigem kinnitavad seda, et tegelikult andis P.Z menetlustoimingute käigus tõesed ütlused ning tema ja L M poolt kohtuistungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ning on kantud vaid soovist vabastada menetlusalune isik vastutusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väitega, et eelduslikult on P.Z-ilt konfiskeeritud sigarettide näol tegemist salakaubaga, millelt on tasumata Eesti riigile aktsiisi- ka käibemaks ning millest tulenevalt on nende hind mustal turul madalam. P.Z kinnitas kohtuistungil, et ostab sigarette taksojuhilt, kuna seal on odavam ning et nende päritolu teda ei huvitanud. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et P.Z on väärteo toime pannud tahtlikult. P.Z-ile määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust. P.Z käitles ehk toimetas xxxx koju ja ladustas kodus kaubanduslikus koguses sigarette. Kuna P.Z tunnistas sigaretid koguses 1400 tükki enda omaks, siis ei saanud kohtuväline menetleja asuda väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses muule seisukohale. Uurides tõendeid kogumis, loeb kohus tuvastatuks, et kõik 1400 sigaretti kuulusid P.Z-ile . Kohtu hinnangul hinnangul ei ole menetlusaluse isiku hilisemad väited sigarettide kuuluvuse kohta tõesed.
lg 1 p 3 kohaselt on tubakatoote käitlemine tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Kinnipeetud sigarettide kogus ületas ATKEAS § 571 p 1 sätestatud piirnorme, ehk et tegemist on kaubanduslikus koguses sigarettide ladustamisega. P.Z on käesolevas väärteomenetluses tunnistanud regulaarset sigarettide edasitoimetamist kaubanduslikus koguses (10 plokki ehk 2000 tk).
lg 1 sätestab karistuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. P.Z-ile on määratud karistuseks 1/6 trahvimäärast, kusjuures on arvestatud, et isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Karistuse määramisel on sisuliselt arvestatud kergendava asjaoluna läbiotsimisel vabatahtlikku väljaandmist, kuigi seda otsuses sõnaselgelt väljendatud ei ole. Trahvi suuruse määramisel on lähtutud väljakujunenud praktikast, s.o lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast, vähendades seda 2/3 võrra. Seega on karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud et P.Z on varem karistamata. Määratud karistust ei ole alust 5 pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Veel väiksema trahvi määramisel ei täidaks see enam oma eesmärki. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne P.Z-i poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
lg 6 kohaselt kuuluvad väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed konfiskeerimisele. Väärteomenetluse käigus äravõetud sigarettide tagastamist ei saa taotleda ühelgi juhul, kuna need ei vasta ATKEAS ja tubakaseaduses sätestatud nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.