) § 132 p-st 1 ja § 135 lg-st 2 kohus otsustas:
lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
S § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu menetlusaluse isiku J.F kaebuses toodule, mille kohaselt on vastulausega arvestamata jätmine väärteomenetluse oluline rikkumine, mis peab tooma kaasa väärteootsuse tühistamise (I) ning seejärel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele, sh rikkumist puudutavatele väidetele (II). I Kohus ei nõustu kaebajaga selles osas, et kohtuvälise menetleja poolt vastulause arvestamata jätmine on selliseks väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks, mis peab kaasa tooma väärteootsuse tühistamise.
lg 1 p-des 1-10 on toodud loetelu, millistel juhtudel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud. Kaebuses toodud rikkumine neist ühegi punkti alla ei kuulu.
lg 2 sätestab, et kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Seega tuleb hinnata, kas kohtuvälise menetleja poolt vastulause mittearvestamine on toonud kaasa ebaseadusliku lahendi. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt otsuses sisalduv märge, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud ning seega menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause arvestamata jätmine ei ole ebaseaduslikku lahendit kaasa toonud. Kohus on sellisel seisukohal, tuginedes käesolevas otsuses edaspidi sisalduvale, kus kohus, arutades väärteoasja täies ulatuses, sh kuulanud üle ka vastulauses ning kaebuses toodud tunnistaja L.M., jõuab kohtuvälise menetlejaga samale seisukohale, et J.F on pannud toime talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. II 3 LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 33 lg 2 p 8 alusel on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Vaidlust ei ole selles, et J.F juhtis 11.01.2018.a kella 20.34 ajal sõidukit Škoda Superb reg.nr. XXX Tartumaal Tartu linnas Kaunase pst X juures. Seda kinnitavad nii menetlusalune isik J.F ja tunnistaja L.M. kes on nimetatud ajal ja kohas sõidukiga Škoda liiklemist kinnitanud, kui ka tunnistajad T.S.ja L.Š., kes on mõlemad avaldanud, et nimetatud ajal ja kohas liiklesid sõidukiga Škoda kaks naisterahvast. Vaidlus on, kas J.F , juhtides 11.01.2018.a kella 20.34 ajal Tartus Kaunase pst X juures mootorsõidukit Škoda Superb reg.nr. XXX tagurdas külge parkivale sõidukile BMW reg.nr. XXX ja põhjustas sellega varalise kahju mootorsõiduki esistange ja numbrimärgi kahjustamise näol. Menetlusaluse isiku J.F ütluste kohaselt juhtis ta 11.01.2018.a kella 20.34 ajal Škoda Superbi reg.nr. XXX, nad hakkasid Kaunase X juurest välja sõitma. Sinna kitsale teele keerates märkasid, et vastu tuleb teine auto. Ta jäi korraks pidama, mõtles, et ootab, kas teine auto tagurdab ja teeb tee vabaks. Natuke aega seisid. Selgus, et ta seda ei tee ja ta hakkas ise tagurdama. Kuna oli pime, ütles ta igaks juhuks sõbrannale ka, et vaata sina enda poolt aknast välja. Ta jälgis enda akent ja sõbranna enda akent. Tema mäletamist mööda ütles sõbranna mingil ajal, et oota, jää seisma, vaatame, mis teine auto teeb, et äkki on temal mugavam tagurdada ja ta tagurdab. Nad jäid seisma. Mingil hetkel nad märkasid, et see auto hakkaski eest ära liikuma ja siis nad jätkasid sõitu, said sealt mööda ja lahkusid. Selles kohas oli tänavavalgustus, aga ta ei tea, mis ulatuses ja kas kõik tuled põlesid. Õues oli iseenesest pime. Seal maja ees olid autod pargitud. Tema heli ei kuulnud ja kokkupõrget ei tundnud. Kui ta oleks tundnud, oleks ta välja vaatama läinud. Ta teab, et tal on andurid, need olid töökorras ja tema mäletamist mööda need tööle ei hakanud. Ta oleks andurite piiksumise peale tagurdamise lõpetanud või üritanud otse liikuda. Järgmisel päeval ta läks ja otsis selle auto üles. Ta hommikul valges nägi, kus need autod seisid: õhtul pimedas tagurdades ei pannud ta tähele, kus milline auto oli. Seda ei saanud olla, et ta juhipoolse tagumise nurgaga oleks vastu sõitnud, ta ei tagurdanud otse tagumise osaga kuhugile sisse. Ta tagurdas mööda tee kulgu, hoopis teisele poole: mitte autode suunas, vaid autodele vastu, st tagaküljega tee suunas, mitte autode poole. Ta tagurdas sellest autost edasi poole, ta ei jäänud seal seisma, vaid tagurdas veel tahapoole. Nii sai tema aru. Kedagi maja juures ta seismas ei näinud, ainuke, keda ta nägi, oli ees see teine auto. Kedagi kõrval ega ümbruses ta tähele ei pannud. Tagurdamisel ta üldiselt vaatab küljepeegleid, jälgib ühte ja siis teist peeglit, ja üldjuhul aknast välja ei vaata. Valges on kõik ilusti näha. Käesoleva juhtumi puhul ta alguses vaatas peegleid. Suhteliselt pime oli ja väga hästi ta ei näinud. Ta tahtis tagurdada Kaunase X eest sinna teele, mis viib maja taha parklasse, aga ta väga hästi ei näinud peeglitest ning vaatas enda aknast ja ütles ka sõbrannale, et ta vaataks enda aknast, et siis on kindel. Ta üritas hoida keskele, aga võib-olla oli sellele enda poolsele autode reale veidikene lähemal. 4 Tunnistaja L.M. andis istungil ütlusi, et ta liikles 2018.a alguses koos J.F-iga viimase juhitud sõidukiga Škoda. See asi juhtus tema kodu juures. Nad olid tema juures ja istusid autosse, hakkasid sõitma ning neile tuli vastu auto. Kristin hakkas tagurdama ja ütles talle veel, et vaata sa teiselt poolt ka, kuna oli pime. Tema vaatas oma poolt. Kristin tagurdas ja tagurdas ja ta arvab, et tema ütles, et oota. Neil ei olnud väga enam mõtet tagurdada, kuna polnud enam kuhugile tagurdada. See oli pöörde peal, kui nad ära pöörasid, kuna sinna ei mahu kaks autot kõrvuti sõitma. Nad olid kurvis, pöörde ära teinud ja alles siis nägid vastu tulevat autot ja siis Kristin hakkaski tagurdama taha maja juurde, et tema saaks tagasi keerata maja juurde. Nad tagurdasid ja nägid, et enam ei saa. Seal pole nii palju ruumi ja siis jäid nad seisma. Vastutulev auto hakkas ise tagurdama ja tegi tee vabaks. Kui vastutulev auto tagurdama hakkas ja nad nägi, et tee on vaba, sõitsid nad ära. Tagurdades nad mingile objektile otsa ei sõitnud. Pealtnägijaid seal ei olnud, olidki ainult pargitud autod ja vastutulev auto. Tollel hetkel ta inimesi ei näinud. Muid autosid või liiklejaid ei olnud. Nad tegelesid juhiga mõlemad tagurdamisega, lihtsalt, et ta jälgis, et läheks ilusti, et näeb ja saab aidata. Škodal on parkimisandurid, aga talle ei meenu piiksumist, et andurid oleks tööle hakanud. Oli väga-väga pime, ilmselgelt oli halb nähtavus: seal on väga kitsas ja halb nähtavus ka. Tema ei kuulnud häält. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku Kristin J.F ja temaga 11.01.2018.a kella 20.34 ajal sõidukis olnud tunnistaja L.M. ütlused selles osas, et J.F nimetatud ajal Kaunase pst X, Tartu asuva maja juures parkinud BMW-le reg.nr. XXX külge ei tagurdanud, ümber lükatud teiste asjas olevate tõenditega, so nimetatud ajal samuti Kaunase pst X, Tartu asuva maja juures viibinud ning sündmust pealt näinud tunnistajate T.S.ja L.Š.i ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega ning ekspertiisiaktis nr XXXX eksperdi poolt leituga, sh ekspert U.L. poolt ekspertiisiakti selgitamisel kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt seisis ta koos sõbra L.Š.iga 11.01.2018.a Kaunase pst X trepikoja juures. See oli õhtul pärast tööpäeva ehk 19-20 ajal. Täpset kellaaega ta ei mäleta. Õues oli pime, aga tänavavalgustus põles. Ta seisis BMW-st umbes 10-15 meetri kaugusel. Ta ei oska öelda, kas Škoda sõitis BMW-le vastu stangega või vasaku küljega. Seejärel sõitis Škoda ära. Škoda tagurdas, sest vastu tuli auto. Kaks autot ei mahu kõrvuti seal sõitma. Selle tõttu Škoda tagurdas, aga tagurdas vastu BMW-d. Ta nägi ja kuulis seda. Ta kuulis, et auto käis teise auto vastu. Ta tagurdas BMW-le tagumise küljega vastu ehk siis juhipoolse. BMWle sõitis vastu esistanget. Pärast seda oli BMW-l number lahti, numbrialus katki. Enne ei olnud BMW-l kindlasti numbrimärk katki, sest nad enne seisid seal ja numbrimärk oli korras. Võibolla olid veel mingid kriimud. Škoda hoog oli väike. Škodas oli peale juhi veel üks naisterahvas kõrvalistuja istmel: juht oli heledate juustega ja kõrval istus ka heledamate juustega naisterahvas. Kumbki autost välja ei tulnud. Pärast seda helistas ta politseisse. Sõidukite numbrid pani ta kirja: XXX oli vist BMW ja Škoda võis olla XXX. Škoda juht millegi pärast vaatas aknast välja, kuid ta ei oska öelda, kas ta sai aru sellest, et ta sõitis auto vastu või näiteks sõitis kuskile äärekivi vastu. Ta ei oska öelda, kas Škoda juht tegelikult märkas või ei märganud seda. Juht vaatas vasakule poole aknast välja ehk kui toimus põrkumine. Hääl oli kuulda ja hääl ei teki niisama. Hääl oli pigem nagu ragin, mida niisama ei teki. Ragin oli, nagu see, et midagi hakkab puru minema. Õues oli häält kuulda ja ta arvab, et autosse oli ka kuulda. See ragin kestis paar sekundit, mitte kaua. Škoda tagurdas, kui hääl oli. Škoda puutus vastu BMW-d 2-3 sekundit. Škoda ei sõitnud BMW-st mööda, vaid jäi keskele umbes. Pärast sündmusi sõitis Škoda lihtsalt ära. Politsei saabumise ajal ta sündmuskohal ei olnud ja ei tea, kuna politsei saabus. T. Sulaga andis sarnaseid ütlusi 11.01.2018.a Kaunase pst X, Tartu maja juures viibinud L.Š.. L.Š.i ütluste kohaselt elab ta Kaunase pst X, Tartu aadressil. Nad seisid 11.01.2018.a õhtul 5 koos sõbra T. Sulaga ja suhtlesid tema trepikoja ees. Oli pime, õhtune aeg, aga hoovis on tänavavalgustus. Hoovist sõitis välja tumedat värvi Škoda, millele tuli vastu teine auto. Škoda alustas tagurdamist ja riivas pargitud autot BMW. Ta nägi, et Škodas olid esiistmetel kaks naisterahvast, aga konkreetselt nägusid ta ei näinud ja meelde ei jätnud. BMW oli pargitud reeglite järgi ja seal oli piisavalt ruumi, et tagurdada nii, et vastutulev auto saaks mööda. Škoda sõitis pargitud BMW-le liiga lähedale ja kui oli juba lähedal, siis keeras rooli paremale ning toimus kokkupõrge. Pärast seda sõitis Škoda minema ja BMW-l rippus numbrimärk ja oli stange kriimustatud. BMW seisab pidevalt selle maja kõrval, ta näeb pidevalt seda autot ja ta oleks märganud, kui BMW-l oleks enne vigastusi olnud. Kui BMW ja Škoda vahel kokkupõrge oli, oli iseloomulik heli ja oli aru saada. Škodal oli tavaline kiirus tagurdamisel, mitte kiire. Ta on ise ka juht ja Škoda juht oleks pidanud tema arust märkama seda kokkupuudet, sest auto läks millegi vastu ja edasi ei saanud sõita. Škoda oli vasakpoolse, juhipoolse küljega. See toimus kiiresti, Škoda seisis paar sekundit ja kuna vastu sõitev auto parkis ära, siis Škoda hakkas sõitma. BMW oli tema vaateväljas, aga ta ei näinud, millega ja mis kohaga täpselt Škoda BMW-d riivas. Enne seda, kui Škoda BMW-le sisse sõitis, oli BMW-ga kõik korras, sest kui numbrimärk ripub kõveralt, on see kohe nähtav. Lisaks oli ka kuulda kokkupuudet. Pärast seda, kui Škoda BMW-st eemale sõitis, rippus BMW numbrimärk. Nemad helistasid politseisse. Politsei saabumisel teda ja sõpra enam õues ei olnud, ta nägi kõike aknast. Politsei sündmuskohale saabumist ning BMW-le tekkinud vigastusi tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega, sh sündmuskohal tehtud fotod. Neist nähtub, et 11.01.2018.a saabus politsei sündmuskohale veidi enam kui pool tundi hiljem ning tuvastas, et Kaunase pst X, Tartu maja juures pargitud BMW-l 530D reg.nr. XXX, mille omanikuks on K. L., on esistangel nühkejäljed ja kriimud, registreerimisnumbri alus on purunenud, registreerimisnumber on muljutud ning esistange on paigalt nihkunud. Vaatlusprotokolli kohaselt on õueala teed kaetud asfaltkattega, tasased ja sõidukorras ning asfaltkate on kuiv, kuid õueala tee servades on vähest kohevat lund. Sündmuskohal BMW-st tehtud fotodelt on näha BMW-l esinevad vigastused, millised on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis. Lisaks on fotodelt 5-9 näha vahetult BMW esiosa ees lumekattel olevad rehvijäljed. Lisaks määras kohus käesolevas asjas, kuivõrd menetlusalune isik oli seisukohal, et tema poolt BMW-le otsa tagurdamine on välistatud, kuna tema sõidukil nähtavad vigastused puuduvad (silmnähtavate vigastuste puudumine nähtub ka fototabelist, millises on 12.01.2018.a kella 10.15 paiku J.F sõidukist Škoda reg.nr. XXX tehtud fotod), liiklusekspertiisi. Ekspertiisiaktis nr XXXX sisalduvas eksperdiarvamuses on ekspert asunud seisukohale, et tehniliselt on võimalik, et sõiduki BMW reg.nr. XXX esiosal esinevad kahjustused – esistangel nühkejäljed ja kriimud, registreerimisnumbri alus purunenud, registreerimisnumber muljutud ning esistange paigast nihkunud – on valdavalt tekkinud sõiduauto Škoda reg.märk XXX vasakpoolse tagaratta poripõlle piirkonnaga kokku puutumisel. Samuti on võimalik, et sõiduautole Škoda reg.märk XXX ei tekkinud kontakti käigus selliseid vigastusi, mida oleks võimalik näha sõiduauto Škoda vasakpoolse külje tagaosast sündmusele järgnenud päeval tehtud üldvaatelt. Ühtlasi andis ekspert U.L., kellel on liikluseksperdi tööstaaži 24 aastat, kohtuistungil ekspertiisiaktis tehtud järelduste selgitamiseks ütlusi. Nende kohaselt võis sõiduautole BMW tekitada vigastused Škoda väljaulatuv poripõll, kuivõrd selle välimisel serval on nähtavad ebatasasused, mis võimalikult on tekkinud sõiduauto BMW-ga kontakti käigus. Ehk siis on poripõlle välimisel serval kontaktjäljed. Tema kui eksperdi jaoks on poripõlle serva ebatasasus üsna kõnekas: ta näeb, et see on ebatasane ja tema jaoks on see piisav, et ta saaks väita, et selle 6 poripõlle servaga on tehniliselt võimalik neid jälgi BMW-le tekitada. BMW vigastused moodustavad selle ühtlase jälgedega kaetud ala ning seetõttu on ka Škoda poripõlle serva vaadatud kogumis, seda on vaadatud kontaktpiirkonnana. Eraldi olevaid jälgi välja tuua ei saa. Selline üldine pind on näha, et on konarlik ja see konarlus võib olla seostatav BMW-l olevate kontaktjälgedega. Vaadates politsei fototabelis väärteoasja materjalides fotod nr 8, siis seal on näha, kus BMW ees teekattel on rehvijälg, mis lõpeb vahetult sõiduki BMW keskosa piirkonnas. Seega antud juhul piisas kontaktitaoliste jälgede tekitamiseks BMW-le sellest poripõlle kontaktist. Ka BMW stange paigast nihkumine on tehniliselt võimalik Škoda poripõllest. Absoluutselt võimalik on seegi, et BMW-l on sellised vigastused ja teisel autol polegi vigastusi. Seda on raske mõista, aga kogemuslikult pole siin eripära. Ekspertiisiakti lisas fotol 1 on välja toodud, et sõidukite, nii BMW vigastused kui ka sõiduauto Škoda poripõll on täpselt ühel ja samal kõrgusel. Nagu fotodelt on näha, siis kontaktpiirkond BMW-l on tähistatud joonega 1, mis kattub sõiduauto Škoda poripõlle ülemise osaga. Kohtu hinnangul nähtub eelnevalt käsitletud tõenditest kogumis selgelt, et sõiduautole BMW tekkisid vigastused, kui 11.01.2018.a kella 20.34 ajal asusid menetlusalune isik J.F ja temaga koos sõidukis viibinud Liisa Muga Kaunase pst X maja juurest ära sõitma. Arvestades aga, et lahkumise momendil liikus neile kitsal teelõigul vastu teine sõiduk, kes ei asunud teed tagurdamise läbi vabastama, asus tagurdama J.F ise, et vastutulev sõiduk mööda lasta. Selle käigus, kuigi J.F ise jälgis nii küljepeegleid kui ka vaatas enda aknast välja ning tema kõrvalistuja L.M. vaatas samuti oma aknast välja, tagurdas J.F enda sõidukiga külge parkinud sõidukile BMW reg.nr. XXX. Kohtu hinnangul sai parkivale sõidukile BMW külge tagurdamine võimalikuks, kuivõrd J.F ei veendunud oma manöövri ohutuses ega kasutanud, kuigi nii ta ise kui ka tunnistajad on selgitanud, et kõnesoleval ajal oli pime, mida kinnitavad ka sündmuskohal tehtud fotod, manöövri tegemisel kõrvalistuja abi, sh ei palunud kõrvalistujal L.M.l tekkinud olukorras näiteks sõidukist väljuda, et tagurdamismanööver ohutult lõpule viia. Seda, et J.F piisavalt oma manöövri ohutuses ei veendunud, et see edukalt, so ilma BMW-le külge tagurdamata lõpule viia, kinnitab kohtu hinnangul kaudselt seegi, et J.F ei pannud tähele Kaunase pst X maja juures viibinud kahte pealtnägijat, so tunnistajaid T.S.ja L.Š.. Kohtu hinnangul puudub eelnevalt käsitletud tõendite valguses võimalus asuda seisukohale, et J.F BMW-le külge ei tagurdanud, kuivõrd üle kuulatud tunnistajad T.S.ja L.Š. seisid juba sündmusele eelnevalt ja J.F poolt tagurdamismanöövri sooritamise ajal Kaunase pst X maja juures, nägid sündmust vahetult pealt ja välistasid võimaluse, justkui oleks BMW-l olnud etteheidetavad vigastused juba varasemalt. Peale selle kinnitasid mõlemad tunnistajad, kuidas nad kuulsid J.F tagurdamismanöövri ajal, kui ta oli BMW-le külge sõitnud, raginat ning pärast J.F poolt ära sõitmist olidki BMW-l vigastused, milliste tekitamist J.F-ile ette heidetakse. Sellist järeldust ei väära ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt viidatu, et J.F poolt juhitud sõidukil vigastusi ei esinenud, kuivõrd ekspert on kinnitanud, et isegi olukorras, kus ühel sõidukil on niivõrd ulatuslikud vigastused, nagu BMW-l, ei ole tegelikult midagi eripärast selles, et teisel sõidukil silmnähtavaid vigastusi ei ole. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et J.F juhtis 11.01.2018.a kella 20.34 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Kaunase pst X juures mootorsõidukit Škoda Superb reg.nr. XXX ning ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses, tagurdades külge parkivale mootorsõidukile BMW reg.nr. XXX, millega põhjustas BMW omanikule varalise kahju mootorsõiduki esistange ja numbrimärgi kahjustamise näol. Seega rikkus J.F LS § 33 lg 2 p 8 ja LS § 49 lg 1 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7 Siinkohal märgib kohus esiteks, et eelneva pinnalt jäävad ainetuks kaitsja väited, justkui oleks põhjust tunnistajate T.S.ja L.Š.i antud ütlustes kahelda, kuna tunnistajate ütlused lahknevad selles osas, kas nad läksid pärast kokkupõrke toimumist lähemalt BMW vigastusi vaatama või mitte. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tunnistajate ütlused on muus osas omavahel kattuvad, sh olles kooskõlas ka teiste väärteoasjas olevate tõenditega, siis tunnistajate ütluste lahknevus ainuüksi ühes ja seejuures kohtu hinnangul vähetähtsas aspektis ei ole aluseks tunnistajate ütluste ebausaldusväärseteks lugemiseks. Teiseks ei nõustu kohus kaitsjaga, et kuivõrd ekspertiisi arvamus ja vastused on antud stiilis, et tehniliselt on võimalik olnud BMW-le selliseid vigastusi tekitada, kuivõrd ka ekspert ei saa üle ega ümber sellest, et Škodal mingeid kokkupõrke või vigastuste jälgi tuvastatud ei ole, ei ole see ikkagi veenev. Kohtu hinnangul asjaolu, et ekspert on oma arvamuses ja ka istungil antud ütlustel andnud oma arvamuse tõenäolikuna, ei sea see eelnevalt käsitletu valguses kahtluse alla seda, et J.F 11.01.2018.a kella 20.34 ajal tagurdamismanöövri teostamise ajal sõitis külge pargitud sõiduautole BMW. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele.1 Seega on kohtul võimalik ja ka lubatud väärteoasjas tõendina kasutada nii ekspertiisiaktis sisalduvat kui ka eksperdi poolt kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamisel antud ütlusi. Peale selle on kohus seisukohal, et kuigi ekspert on asunud seisukohale, et ainult osa BMW-l esinenud vigastustest on põhjustatud Škodaga toimunu käigus, siis ei ole see aluseks J.F vastutusest vabastamiseks. Kohus on sellisel arvamusel, kuivõrd BMW esiosal esinenud vigastuste esistangel nühkejäljed ja kriimud, registreerimisnumbri alus purunenud, registreerimisnumber muljutud ning esistange paigast nihkunud – puhul on ekspert pidanud võimalikuks nende tekkimist Škoda reg.nr. XXX vasakpoolse tagaratta poripõlle piirkonnaga kokku puutumisel. Seega ei ole asjaolu, et BMW-l võis olla mingeid vigastusi ka varasemalt J.F vastutust välistavaks asjaoluks. Seda enam, et ekspert tegi kindlaks, nagu juba märgitud, sellegi, et BMW-l esinenud vigastused, milliste põhjustamist J.F-ile ette heidetakse, ja Škoda poripõll on täpselt ühel ja samal kõrgusel. See omakorda kinnitab kohtu hinnangul lisaks eelnevale, et BMW esiosale tekkisid vigastused, mille tekitamist J.F-ile ette heidetakse, just seetõttu, et J.F oma sõidukiga Škoda BMW-le külge tagurdas. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. /../hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema (nt isik ei märganud kiirust piiravat liiklusmärki ja sõitis seetõttu lubatust kiiremini). /…/reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud.2 Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik J.F pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei veendunud piisavalt oma tagurdamismanöövri ohutuses. Juhul, kui J.F oleks, arvestades, et maja ees oli kitsas ja pime, ainult tänavavalgustus, ning lähtuvalt teadmisest, et seal pargivad autod ja võivad liigelda inimesed, tavapärasest suuremat tähelepanu ja asjaoludega arvestamist nõudva tagurdamismanöövri tegemisel käitunud hoolsamalt ja kohusetundlikumal, st tagurdamise ajal veendunud piisavalt selle ohutuses, oleks ta saanud manöövri õigeaegselt katkestada ning vältida sellega külge tagurdamist pargitud sõidukile 1 Riigikohtu 05.12.2008.a otsus nr 3-1-1-63-08, p 17.4 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 18 komm. 17.2 8 BMW reg.nr. XXX. Siinkohal märgib kohus, et J.F tähelepanematust kinnitab seegi, et tema ütluste kohaselt ta kedagi maja juures seismas ei näinud, samas nähtub aga eelnevast, et maja juures seisis vähemalt kaks inimest, so tunnistajad T.S.ja L.Š. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.3 LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et LS § 223 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras J.F-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, so 120 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, so pigem miinimumilähedane karistus. J.F on karistusregistrisse kandmata isik. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Kristin Maris pani liiklusnõuete rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mistõttu võib liiklusnõuete järgimata jätmist pidada pigem ühekordseks rikkumiseks, mitte J.F väljakujunenud käitumismustriks. Samuti oli liiklusõnnetus pigem kergemate killast, kuivõrd selle käigus ei saanud inimesed kannatada ning sõidukile BMW reg.nr. XXX, millele J.F otsa tagurdas, tekkinud vigastusi võib pidada pigem väikesteks. Kohus ei ole tuvastanud, et J.F puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Arvestades ülaltoodut võib seega nõustuda kohtuvälise menetleja hinnanguga J.F süü suurusele, mis väljendub kohtuvälise menetleja poolt J.F-ile määratud karistusest, st, et J.F süü ei ole suur. Seega on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud miiniumilähedase karistuse muutmiseks alust ei ole. Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 3 Riigikohtu 20.03.2017.a otsus nr 3-1-1-6-17, p 9 9
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 3 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 1X lg 1 alusel kuuluvad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt.
kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku J.F lepinguline kaitsja Rene Varul esitas kohtule taotluse menetluskuluna kaitsjatasu summas 1023 eurot J.F kasuks väljamõistmiseks. Taotlusele on lisatud ka õigusabi eest esitatud arved, mis on esitatud nõupidamise eest kliendiga, lisamaterjalide saamise eest politseist, tutvumise, väärteoprotokollile vastulause koostamise, Tartu Maakohtule kaebuse vormistamise, istungiks ettevalmistamise, politsei vastusega tutvumise, Tartu Maakohtu istungil osalemise ja eksperdile küsimuste koostamise eest. Lisaks on väärteoasjas menetluskuluks liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) tegemise kulu 413 eurot. Käesoleval juhul tegi kohus kindlaks, et J.F on toime pannud talle süüksarvatud väärteo, mistõttu jättis Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2018.a otsuse J.F karistamise kohta LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot muutmata ning kaebuse rahuldamata. Seega tuleb J.F-ilt riigituludesse välja mõista ekspertiisi tegemise maksumus 413 eurot, mis tuleb J.F ära tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks, arvestades, et kohus ei lõpetanud väärteomenetlust ühelgi
§-s 23 toodud alusel, tuleb menetlusaluse isiku lepingulise esindaja taotlus menetluskulu, so õigusabi kulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Õigusabi kulu 1023 eurot tuleb jätta J.F enda kanda. Marju Persidskaja kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.