) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, ositi tasumisega 3 kuu jooksul võrdsetes osades Taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks Kaebaja taotlus
Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis M.H 19.01.2019 kell 11:50 Viljandi linnas Tallinna tn ja Rohelise tn ristmikul Tallinna tn 97 juures mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veoseiseärasusi, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõid uki nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees; antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse, sattus külglibisemisse ning sõiduki küljest lahti tulnud haagis reg.nr XXX XXX veeres otsa ristmikul tee ületamise võimalust ootavale jalakäijale, põhjustas liiklusõnnetuse millega kaasnesid tervisekahjustused X.X.X . Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise asjaolud selged ja tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, tunnistaja X-X.X ülekuulamise protokolliga, turvakaamera salvestisega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Rikutud õigusnormina on märgitud liiklusseaduse (
) § 50 lg 3 p 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud
Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud isiku kahetsust. Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik M.H on esitanud Tartu Maakohtule 31.01.2019 kaebuse (tl 1-3) kohtuvälise menetleja otsusele ning taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist ja tema menetluskulude hüvitamist. M.H toob oma kaebuses mh välja, et ei nõustu liiklusõnnetuse kirjeldusega ja kirjelduses märgitud liiklusõnnetuse põhjustega. Menetleja ei ole M.H arvates küllaldaselt välja selgitanud liiklusõnnetuse kõiki asjaolusid ja on teinud ebaõiged järeldused, karistades M.H ebaõigesti. M.H tunnistab, et liiklusõnnetuse toimumise päeval olid liiklusolud Viljandi linnas äärmiselt halvad. Roheline tänav, kus liiklusõnnetus toimus, oli hooldamata ja äärmiselt libe. M.H valis vastavalt teeoludele liiklemiseks sobiva kiiruse ja sõitis antud tänaval kiirusega mitte üle 40 km/h. Kuidas tegelikult liiklusõnnetus toimus nähtub ilmekalt kaebusele lisatud videosalvestisest. Videosalvestisest nähtub, et jalakäija liikus sõiduteel piki Rohelist tänavat Tallinna tänava suunas ja soovis ületada Tallinna tänavat selleks mitteettenähtud kohas. Liiklusõnnetuse momendil asus jalakäija Rohelise tänava sõidutee keskel. Rohelise tänava sõidutee keskel seisev jalakäija oli Musta tee tänavalt mööda Rohelist tänavat sõitvale sõiduki juhile täiesti ootamatu. Ta ei saanud tõmmata sõidukit paremale, kuna seal asus lumevall ning selleks, et vältida jalakäijale pealesõitu oli M.H sunnitud järsult pidurdama tema juhitavat sõidukit, mille tõttu sattus tema juhitud sõiduk külglibisemisse ja riivas jalakäijat järelkäruga. Menetleja on kohelnud liiklusõnnetusega seotud pooli ebavõrdselt. Menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et antud liiklusõnnetuse otseseks põhjustajaks oli jalakäija, kes liikus Rohelise tänava 2 sõidutee keskel, takistades sellega seal liikuvate sõidukite liiklemist. Sellega rikkus jalakäija
lg1 ja § 22 lg 3 nõudeid, mille kohaselt jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.
-i § 22 lg 3 kohaselt, teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Antud kohas, s.o. Rohelisel tänaval on jalakäijate jaoks rajatud kõnnitee ja jalakäija oleks pidanud liikuma Rohelisel tänaval mööda kõnniteed, mitte aga mööda sõiduteed. Juhul, kui Rohelisel tänaval oleks puudunud kõnnitee, siis sel juhul oleks jalakäija pidanud liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, mitte aga sõidutee keskel. Asjaolu, et jalakäija ei liikunud mööda Rohelise tänava vaskapoolset külge, nähtub videosalvestisest, kus on näha, et vahetult peale avarii toimumist pööras sõiduauto Tallinna tänavalt Rohelisele tänavale ja see sõidurada oli täiesti vaba. Vastasel juhul see sõiduauto parempööret sooritada ei oleks saanud. M.H on seisukohal, et ta tegutses hädaolukorras, mille põhjustas jalakäija. Selleks, et vältida jalakäijale otsasõitu, oli ta sunnitud pidurdama ja selle tagajärjel tekitati jalakäijale kehalisi vigastusi. Tavaliikluses ei saa nõuda autojuhilt, et ta peaks eeldama, et keset sõiduteed võib jalutada jalakäija. Liiklustakistus võib seisneda tee äärde paigaldatud liiklusvahendis või selleks ettenähtud kohas sõiduteed ületada võiv jalakäija, mitte aga sõidutee kes kel jalutav jalakäija. Kui eeldadagi, et sõiduki juht oleks mingilgi määral süüdi, siis oleks tegemist segasüüga, mitte aga nii, et jalakäija, kes jämedalt rikkus liikluseeskirja ja takistas sõiduki liikumist selleks ettenähtud kohas, ei vastuta ja kogu vastutus kandub sõidukijuhile. Selline menetleja poolt kohaldatud praktika ei ole kooskõlas liiklusseaduse põhimõtetega. Kaebusele on M.H lisanud kohtuvälise menetleja otsuse (tl 4-5) ja videosalvestise liiklusõnnetuse kohta (tl 6). Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht Kohtuväline menetleja leiab 06.02.2019 esitatud kirjalikus seisukohas (tl 13-13p), et otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja viitab, et jalakäija X.X . liikus kauplus „Stokker" parklast Rohelise tn äärde ning kuna parkla väljasõidu ning Tallinna tänava vahelisel lõigul puudub kõnnitee, jätkas ta liikumist mööda Rohelise tn vasakpoolset äärt Tallinna tänava suunas. Antud tegevus on kooskõlas
lg-ga 3, mis ütleb, et teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Olles jõudnud Rohelise ja Tallinna tn ristmikku ristuva sõidutee ääreni, soovis jalakäija ületada Tallinna tänavat.
lg 1 ütleb, et jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu või ristmikul. Jalakäija X -X.X valis teeületuseks koha ristuva sõidutee ääres, lumisel alal, kohas, kus ta ei seganud Tallinna tänavalt Rohelisele tänavale vasakpöörde sooritamist ning samuti oli sõidukitel võimalik tema selja tagant sooritada parempööre Tallinna tänavalt, Rohelisele tänavale. Samuti oli vaba pärisuunavöönd sõidukitele, mis liikusid mööda Rohelist tänavat, Tallinna tänava suunas. Kaebaja liikus oma juhitud sõidukiga VW LT reg.nr XXX XXX mille haakes haagis Wigan reg.nr XXXXX , mööda Rohelist tänavat, suunaga Tallinna tänava poole. Oma ütlustes on kaebaja öelnud, et pool Rohelist tänavat oli sõidetav, kuid jõudes Tallinna tn poolsesse otsa, oli tänav kaetud jää ja lumega. Märgates jalakäijat tundus juhile, et jalakäija seisab tema suunavööndis, kuid tegelikult oli pärisuunavöönd täies ulatuses vaba, mis on näha ka olemasoleval videosalvestisel.
lg 3 p 1 ja p 2 järgi peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ning muid olusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees.
lg 3 p 2 järgi peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. Kuna M.H ei arvestanud asjaoluga, et tühi kaubik koos haagisega käitub libedal teel teisiti kui koormaga 3 sõiduk, siis sõidukiirus 40 km/h ei olnud teeolusid ning ilmastikutingimusi silmas pidades ilmselgelt sobiv. Samas on Rohelisel tänaval, enne ristmikku sõiduteel reguleerimata ülekäigurada, mis on tähistatud liiklusmärkidega 543 ja 544 ning ristmikku lõpus on liiklusmärk nr 221 (anna teed). Liiklusseadus § 35 lg 4 järgi peab juht lähenedes reguleerimata ülekäigurajale sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Liiklusmärk 221 kohustab juhti andma teed peateel sõidueesõigusega sõitvale juhile. Antud kiiruse, 40 km/h juures, ei oleks juhil vajadusel olnud võimalik täita Liikluseeskirja § 35 lg 4 järgi tulenevat nõuet ega ka järgida liiklusmärgi 221 nõuet, vajadusel anda teed sõidueesõigusega juhile, kuna sõiduk oli juba ülekäigurajale jõudes külglibisemises ning ristmikule jõudes asus VW vastassuunavööndis. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitajale koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane ja puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Menetluse käik ja 31.07.2018 kohtuistung Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil kohtutoimiku ja väärteotoimiku kirjalikke tõendeid, mh vaatas menetlusosaliste juuresolekul turvakaamera videosalvestist (tl 6), kuulas üle tunnistajad T. L ja Ü. V ning kaebaja (kohtuistungi protokolli, tl 78-82). M.H jäi oma kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja oli jätkuvalt seisukohal, et otsus tuleks jätta muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud argumendid ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud järgnevad küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. (
) § 50 lg 3 p-i 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, , tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning , et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
lg 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 Kiirmenetluse otsusest (väärteotoimiku lk 15-16, ) nähtub, et M.H juhtis 19.01.2019 kell 11:50 Viljandi linnas Tallinna tn ja Rohelise tn ristmikul Tallinna tn 97 juures mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veoseiseärasusi, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees; antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse, sattus külglibisemisse ning sõiduki küljest lahti tulnud haagis reg.nr XXX XX veeres otsa ristmikul tee ületamise võimalust ootavale jalakäijale, põhjustas liiklusõnnetuse millega kaasnesid tervisekahjustused X-X.X . Väärteotoimikus sisaldub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabeliga (vt tl 1-1p, vt tl 2-9), millega on tõendatud, et sündmuse ajal oli Roheline tn, mida mööda M.H Tallinna tn suunas sõitis, libe ning kerge langusega Tallinna tn suunas. Nimetatud tõendite alusel ei tuvasta kohus, et M.H ei saanuks oma sõidukit otsasõidu vältimiseks lumevalli tõttu paremale keerata – fototabeli fotolt nr 4 on näha, et sõidutee pärisuuna ja kõnnitee vahel on küll lumeriba, kuid mitte nii kõrge, et inimesele otsasõidu vältimiseks hädaolukorras paremale keerata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli sama pildi ning videosalvestise abil jalakäija X-X.X liikumismarsruuti tuvastades on näha, kuidas kannatanu läheneb ristmikule sirgelt mööda lumise 8 m laia sõidutee äärt, jäädes seisma umbes sama koha peal, kus paikneb fotol nr 4 M.H kaubik. Sealjuures on ka tuvastatav, et Rohelise tn poolt Tallinna tn suunas liikudes paikneb kaubik Rohelise tn pidevjoonest vasakul, mis eeldanuks, et M.H sõiduk pidi juhul, kui ta liikunuks otse teel seisva jalakäija suunas, sõitma Rohelisel tn -l vastassuunavööndis. Sealjuures on nii liiklusõnnetuse skeemilt kui fototabelist näha, et Rohelisel tn -l on kahekordne suunavööndeid eraldav pidevjoon, mida
lg 6 alusel vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 25 lg 4 p 1 järgi ületada ei tohi. Samuti oli kohtu hinnangul pärisuunavööndis piisavalt ruumi (liiklusõnnetuse skeemi kohaselt kokku 5,2 meetrit), et M.H juhitud kaubik sinna ära mahuks (M.H kohtule sõiduki laiuse kohta istungil vastates: „ on 187 cm, kui ma ei eksi ja haagis on 220 cm lai.“, protokolli lk 7). Vastassuunas sõitmist ei ole aga M.H ise omaks võtnud, vaid pigem on andnud oma liikumisteekonna osas ütlusi, et pidi Roheliselt tn-lt sooritama parempöörde Tallinna tn-le. Kohtu hinnangul ei vasta eelnimetatud tõendite kogumis hindamise tulemusena tõele M.H väide ning käsitsi hariliku pliiatsiga kohtuistungil kaardile tõmmatud markeering (tl 50) jalakäija X-X.Xi paiknemise kohta sõiduteel. Kannatanu paiknemise osas ei ole usutavad ka tunnistaja Ü. V ütlused, sest otsesuunas Tallinna tn-lt jalakäija suunas otse liikudes on sellist kaugust (Rohelise tn keskjoone kaugust sama tänava äärest) väga keeruline, et mitte öelda võimatu, hinnata. Videosalvestise alusel on samuti tuvastatav, et M.H juhitud järelhaagisega kaubik liikus võrreldes samal ajal teiste liiklevate sõidukitega ristmikule võrdlemisi suure kiirusega, olles külglibisemises juba Stokkeri kaupluse kõrval. Viimast kinnitavad ka Stokkeri ees autoga väljumist ootanud tunnistaja T. L ütlused, kes nentis istungil, et M.H juhitud järelhaagisega kaubik oli kaotanud juhitavuse juba enne poeristmikuni jõudmist – „…/Rohelisel tänaval on nagu mäenukk ja see kaubik laperdas juba enne poodi seal üleval. Vaatasin, et auto käis juba enne poodi niimoodi lippadi suhteliselt suur ja siis ta hakkas seal laperdama ja käru tiirutas vist auto tagant minema. Siis ma jäingi seisma, aga kõik see möll sõitis allapoole ja seda ma ei näinud enam, kuidas see vana mees alla jäi, sest kui ma sinna jooksin, oli see vanem mees juba treileri taga et auto hoog oli nii suur, et nagu ta pidurdas, siis ta selle käru tagant lappesse lõi ja see kär sealt tagant otsast ära koos trossiga/…“). Asjaolu, et istungil jäi välja selgitamata tunnistaja T. L sõiduki täpne asukoht, ei väära kohtu järeldust, et ilmselt on tegu ka videosalvestiselt nähtava sinise kaupluse eest Roheliselt tn suunas liikuma hakanud sõidukiga, mis on kaadris kogu sündmuse vältel. Sellises suunas liikudes ja Rohelisel tn-l toimunu osas ülevaadet omades on T. L kirjeldus M.H juhitud kaubiku kohta eluliselt usutav ning haakub ühtlasi videosalvestiselt nähtavaga. Seega ei saa väita, et liiklusõnnetuse põhjustajaks on jalakäija X-X.X, vaid tõdema peab, et õige on kohtuvälise menetleja järeldus M.H poolt valesti valitud sõidukiirusest, mis 5 ei arvestanud teeolusid, veose iseärasusi ning muid liiklusolusid. M.H väide, et liiklusõnnetuses omas rolli ka X-X.Xi liikluskäitumine, ei ole edukas, sest kohtu hinnangul juhtus jalakäija lihtsalt olema valel ajal vales kohas. Vaatamata eeltoodule märgib kohus kohtuvälise menetlejaga nõustudes siiski, et
Videosalvestiselt on nähtav, et X-X.X ei takistanud oma sõidutee ületamiseelse paiknemisega ristmikule lähenevaid sõidukeid ega ristmikku otse ületavaid sõidukeid (
Kohus leiab seega, et tõendatud on
lg 1 süüteokoosseisule vastavad objektiivselt asjaolud – M.H kui mootorsõiduki juht rikkus liiklusnõudeid ning tekitas sellega X-X.Xile tervisekahjustuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013 lahendist nr 3-1-1-23-13 tuleneb, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Kohtu hinnangul on M.H väärteo toime pannud ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M.H pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks on esmalt vajalik küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kohus leiab, et juhul, kui M.H oleks kujundanud sõidukikiiruse teeoludele (libe tee, lähenemine ristmikule) vastavaks, ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Seega esineb kohtu hinnangul põhjuslik seos M.H poolsete nõuete rikkumise (vale sõidukiiruse valik) ja jalakäijale otsasõidu vahel. Ettevaatamatusdelikti puhul tuleb samuti analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale ka normatiivselt omistatav. Kohtu hinnangul oli M.H poolse sõidukikiiruse valiku ning jalakäijale otsasõidu kui tagajärje vahel õigusvastasusseos. Riigikohtu juhiste kohaselt vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Ülal on kohus jõudnud järeldusele, et X-X.X ei ole sõiduteed ületada kavatsedes liiklusreegleid rikkunud. Seega on M.H täitnud
Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid M.H teos ei esinenud. Kohus on seisukohal, et kaebaja väärteomenetluse rikkumisi ei ole vaidlusalust asja menetledes ilmnenud (VTMS § 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras M.H-le karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ehk täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (VTMS § 133 p 5). Kohtu hinnangul puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt (VTMS § 133 p 8). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ositi makstava rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Üldjuhul tuleb isikule karistust mõistes kohtupraktika järgi lähtuda karistuse keskmisest määrast. On sedastatav, et M.H-le määratud rahatrahv jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, sanktsiooni alammäära lähedale. 6 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud M.H süü suurust ning karistus väärteo eest on asjaolusid arvestades määratud õigesti, sealjuures arvestanud M.H kahetsust. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid kogumis, muuhulgas seda, et tegu oli toime pandud ettevaatamatusest, mis võimaldab mõista käesoleval juhul süüteo eest karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Veelgi enam, karistus on määratud M.H-le vastu tulles ositi tasumisele. Isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Liikluses on juhil kohustus sõidukiiruse valikul veenduda, et see ei jääks üksnes lubatud piirnormi raamesse, vaid lisaks tuleb arvestada ka erinevate muutlike oludega (nt sõiduki võimalikud tehnilised rikked, kaasliiklejate erinevad tajud, maanteel liiklevad inimesed, teele eksinud loomad jne) ning vajadusel kohandada oma sõidukiirus oludele, sh maksimaalse liiklustähelepanu saavutamisele, vastavaks. MENETLUSKULUD VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tunnistaja T. L on 05.08.2019 avalduse (tl 55-56) alusel hüvitatud Tartu Maakohtu 08.08.2019 määrusega sõidukulud 94,46 eurot (s.o laevapiletid Helsingi-Tallinn-Helsingi ja sõidukikütus Tallinn-Viljandi-Tallinn) ja saamata jäänud sissetulek 143,60 eurot. Kuivõrd kohus jättis M.H kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, tuleb tunnistajale kohtu eelarvest välja makstud 238,06 eurot M.H-lt riigi kasuks välja mõista. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui M.H tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend sundtäitmisele. Kadi Aavik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.