järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
a otsusega 1-13-652 mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aasta ja 11 päevase vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust, millise karistuse ärakandmist arvestati alates 07.08.
lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. K.Z Txxxxon viimati Harju Maakohtu 23.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1207 süüdi tunnistatud
järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
a otsusega 1-13-652 mõistetud karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Harju Maakohtu 27.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-652 tunnistati K.Z Txxx süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Hinnates K.Z Txxxx varasemat elukäiku, saab asuda seisukohale, et K.Z Txxxxx on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. Peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, mida on kinnipeetav jätkanud ka karistuse kandmise ajal. Isikule on mõistetud erinevaid karistusi, sh on ta varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele kokku kolmel korral. Kahel korral sooritas kinnipeetav uued kuriteod, ühel korral suutis katseaja läbida edukalt. K.Z Txxxx valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Kuna varasemad karistused ei ole suunanud isikut õiguskuulekalt käituma, püsib KxxxxxTxxxx puhul vabanemisel oht uute kuritegude toimepanemiseks. Enda sõnul on K.Z Txxxxpraeguseks küll mõistnud, et narkootikumide tarvitamisest tuleb loobuda, kui ta tahab korralikult edasi elada. Kohus leiab, et kuigi K.Z Txxxx suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K.Z Txxxxxx kaasa tuua. K.Z Txxxx ütluste kohaselt ei ole tal Eestis elu- ja töökohta. Samuti ei ole toetavaid lähedasi, emaga on suhted minimaalsed, isaga ei ole aastaid suhelnud. Pärast karistuse ärakandmist soovib K.Z TxxxxEestist lahkuda ning asuda tööle ja elama Soome. Istungil selgus, et K.Z Txxxxx on võimalik tööd saada tuumajaama ettevõttesse OÜ xxxxxx. Esialgse elukoha tagavad samas ettevõttes töötavad sõbrad. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, samuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning tagab sissetuleku, mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. K.Z Txxxx tulevikuplaanid näivad kohtu hinnangul reaalsed. Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas kohustada K.Z Txxxx pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse, sest see suurendaks ilmselt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et K.Z Txxxx suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud K.Z Txxxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.10.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 19.10.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvit amise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 84,72 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 84,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.