,122 lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 27.maist 2013.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.G järgi kaitsja adv. Juho-Enn Aule Prokurör Arika Almann Süüdistatav Z.G (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja adv. Sven Sillar Harju Maakohtu otsus 27.maist 2013.a. Z.G suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. RESOLUTSIOON Välja mõista Z.G-lt riigieelarve tuludesse 64,80 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 1 2800049748 ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 27.mai 2013.a. otsusega süüdi mõista Z.G
Süüdi mõista Z.G
järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud.
Mõista Z.G-le liitkaristus – 5 (viie) aasta pikkune vangistus. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Z.G tuleb ära kanda 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.09.2012.a. Z.G mõisteti
prg. 122 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 on xxxxxxxxxx asuvas korteris korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma kasutütre A S suhtes, lüües teda korduvalt käte ja rusikatega pea, kõhu, selja, käte ja jalgade piirkonda, tirides teda juustest, kägistades ning tõugates tugevalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule suurt ja järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi. - 01.05.2012 kella 20.00 paiku tõukas voodil istuvat A St selliselt, et A S kukkus vasaku näopoolega tugevalt vastu seina. Sellise tegevusega põhjustas Z.G kannatanule suurt füüsilist valu ning tervisekahjustustena peapõrutuse ja verevalumid vasaku silma alla, vasakule põsele, otsmikule ning rindkere piirkonda. - 22.05.2012 õhtusel ajal tõmbas A St juustest ning seejärel kägistas teda, hoides kätega kinni A S kaelast, tekitades kogu oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. 2 - - - - ajavahemikul mai 2012 kuni 22.06.2012 täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel lõi A St kätega ja rusikatega pea, käte, jalgade ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 2012 juulis, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, lõi A St kätega vastu kannatanu käsi ja jalgu, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. 08.09.2012 kuni 09.09.2012, täpselt tuvastamata kellaajal, haaras voodisoleval A Sl juustest, tõstes ta sel moel voodist välja ning rebides seejuures välja suure juuksesalgu kannatanu parema oimu piirkonnast. Kuivõrd kannatanul tulid juuksed peast, kukkus ta põrandale, misjärel Z.G peksis teda käte ja rusikatega pea, näo, tuharate, jalgade ja käte piirkonda, põhjustades kogu oma tegevusega kannatanule järjepidevat ja suurt valu ning suuri verevalumeid terve pea- ja kehapiirkonna ulatuses. ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 on xxxxxxxxxxx asuvas korteris korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma elukaaslase I S suhtes, lüües teda korduvalt kätega ja rusikatega näo, pea, käte, jalgade ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi. ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 30.04.2012, täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, lõi oma elukaaslast I St kahel korral lahtise käega näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumeid näo piirkonda. 01.05.2012 kella 20.00 paiku lõi I Sle lahtise käega näo piirkonda ning tõukas teda tugevalt õlgade piirkonnast, mille tagajärjel I S kukkus ning lõi pea vastu kummutit. Sellise tegevusega põhjustas Z.G kannatanule füüsilist valu. ajavahemikul mai 2012 kuni 22.06.2012 täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel lõi I St kätega ja rusikatega pea, käte, jalgade ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 23.06.2012, täpselt tuvastamata kellaajal, lõi oma elukaaslast I St rusikatega näo ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumeid keha, näo, käte ja jalgade piirkonda. 2012 aasta juulikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, lõi oma elukaaslast I St rusikatega näo, pea ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 08.09.2012 kella 22.00 paiku lõi oma elukaaslast I St rusikaga näo ja pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumid parema silma ja vasaku kõrva piirkonnas.
prg. 120 järgi mõisteti Z.G süüdi selles, et tema, ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, ähvardas oma kasutütar A St, lubades teda läbi peksta ja ära tappa. Kuivõrd Z.G oli ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 A S nähes olnud vägivaldne tema ema I S suhtes ning ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 ka A S enda suhtes, tekitas Z.G sellesisuliste ähvardustega kannatanus reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. 3 APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv.J.-E.Aule taotleb maakohtu otsuse tühistamist Z.G süüdimõistmises
prg. 120 järgi ning temale kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et Z.G onb alusetult mõistetud süüdi tapmisega ähvardamises. Kannatanu I.S on kirjeldanud Z.G poolt vägivalla kasutamist ja seda, et Z.G karjus, et tapab A.S ära. Sellist ähvardust, mida saaks vaadelda sooviga või katsega tappa A.St, ei ole ka kirjeldanud kannatanu. Tegemist oli emotsionaalse väljendusega. Kaitsja arvates peab süüdistatav vastutama ainult
prg. 122 järgi, sest temale
prg. 120 järgi etteheidetud ähvardus neeldub
prg-s. 122 . Z.G on oma süüd puhtsüdamlikult tunnistanud, isikuvastaseid ja vägi vallaga seotud kuritegusid ei ole ta varem toime pannud, ka ei ole ta varem reaalselt vangistust kandnud. Seetõttu ei ole põhjendatud sedavõrd pikaajalise vangistuse mõistmine süüdistatavale. Maakohus pidanuks lähtuma mitte sanktsiooni keskmäärast vaid esimesest kolmandikust. Maakohtu seisukohaga, et vastutust kergendavad asjaolud puuduvad, kaitsja ei nõustu. Selline arusaam võis tekkida kohtul sellest, et Z.G ei mäleta detailselt kõiki süütegude toimepanemise aegu ja asjaolusid. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis ei vaielda selle üle, et süüdistatav kasutades A.S suhtes vägivalda, karjus, et tapab ta ära. Vaidlus on selles, kas selline ähvardus on hinnatav tapmise ähvardusena
prg. 120 mõttes. Üks kaitseargument on seejuures asjaolu, et sellise verbaalse väljendusega ei avaldanud süüdistatav ei soovi ega pole ka püüdnud kannatanut tappa. Selline kaitseväide on asjakohatu. Süüdistatavat ei süüdistata tapmise katses ja kaitsja on ilmselgelt ajanud segi tapmise katse ning tapmisega ähvarduse süüteokoosseisud.
järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette
Kuid ainult sellest ei piisa, et ähvardatu võtab ähvardust tõsiselt, vaid lisaks sellele tuleb ka tuvastada asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Ähvardus reeglina 4 peab tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist ja et ta seda ka kartis. Ka objektiivsele kõrvalseisjale tekitaks hirmu, kui näeb, kuidas purjus, täiskasvanud ja vägivalda kasutav mees karjub 7- aastasele puudega lapsele vägivalla tarvitamise käigus, et tapab ta ära. Hirm, et ähvardus võib ka realiseeruda on enam, kui põhjendatud. Apellandi seisukoht, et süüdistatavale omistatud kuritegude puhul tuleb tema tegevus subsumeerida ühe koosseisu alla ja tegemist on n.ö. seaduskonkurentsiga on vastuolus Riigikohtu otsuses 3-1-1-92-07 p.-des 6.3 ja 7 väljendatud seisukohaga. Kohtukolleegium leiab, et arvestades sarnaseid tehiolusid on analoogia kohaldatav ja seega ka Riigikohtu seisukoht asjassepuutuv. Nii on Riigikohus viidates otsuses selgitanud, Maakohus on põhjalikult motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistuse liiki ja määra. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks põhjendatud aluse karistuse kergendamiseks. Apellatsioonis esitatud väited selleks alust ei anna. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti
§-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja
§-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest. Süü suurust võib muuhulgas iseloomustada ka kannatanu isik. Lisaks kuriteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see 5 näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (Riigikohtu otsus 3-1-1-7612). Maakohus on karistuse mõistmisel kõiki neid asjaolusid arvestanud ning need ka kohtuotsuses veenvalt esitanud. Omalt poolt märgib kohtukolleegium veel seda, et ühiskond on üheselt väljendanud suhtumist perevägivalla juhtudesse, tunnistades selle tõsidust. Perevägivalla puhul on tegemist olukorraga, kus süüdlane ja vägivalla ohver on lähedased ja kooselavad inimesed. Tavaliselt ei jõua perevägivalla juhud kohtusse mitte esmakordsel vägivalla kasutamisel, vaid tegemist on kestvate või korduvate vägivallategudega ja ohvripoolsed eelnevad andestamised ei ole kuidagi mõjutanud vägivallatsejat lõpetama vägivallategusid. Perevägivalla ohvrite reaalseks päästeteeks on perevägivalla nulltolerants kogu ühiskonnas. Kohtupraktika kinnitab üheselt perevägivallaga seotud kuritegude kõrget korduvtoimepanemise riski ja lühiajaline vangistus ei täida reeglina karistuse eesmärke. Süüdistatava kaitsja adv. Juho-Enn Aule taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 259,20 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja 6 tundi apellatsiooni koostamisele. Kohtukolleegium peab taotluses näidatud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatuks ja nõutavat rahasummat seega põhjendamatuks. Arvestades apellatsiooni pikkust ja sisu ning seda, et apellatsiooni koostaja oli süüdistatava kaitsjaks ka esimese astme kohtumenetluses ei saa sellise apellatsiooni koostamisele kuluda enam, kui 3 pooltundi. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele koos käibemaksuga 64,80 eurot (3x18+10,80). KrMS prg. 185 kohaselt sõltub apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmine süüdistatavalt tehtavast kohtuotsuse liigist. Kui apellatsioonikohus teeb ühe KrMS prg. 337 lg 1 p.-des 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahendi, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kohtukolleegium mõistab seega süüdistatavalt välja 64,80 eurot. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 27.maist 2013.a. Z.G suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.