lg 5 alusel allutada D.R katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas –XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada D.R-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja mõisteti
lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel kohaldati D.R-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.
lg 1 alusel kohaldati lisakaristust kogu põhikaristuse kandmise ajale, lisaks veel kohtu poolt määratud tähtajale. Karistuse kandmise algus oli 29.06.2015.a ja lõpp on 27.05.2016.a. D.R-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral auto joobes juhtimise eest, millest kehtivaid karistusi on 2. Vanglas viibib teist korda. Vangistuse ajal osales Liiklusohutuseprogrammis, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.R-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja poja suhted on lähedased. Kinnipeetava ema on valmis andma pojale nii materiaalset kui moraalset abi. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub D.R elama aadressil XXX, kuhu omab sissekirjutust. Kinnistu omanik on kinnipeetava ema. Kinnistul asub kaks elumaja, millest uuemat koos kõrvalhoonetega kutsutakse XXX ja seal on D.R elanud viimased 15 aastat. XXX talu on registritesse kandmata. Vabanemisel plaanib ta töötada FIE na kodus. 3 D.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab D.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas tuleb arvestada, et D.R on korduvalt karistatud auto joobes juhtimise eest ja vabaduses ta kuritarvitas alkoholi. Kuid karistuse kandmise ajal on ta osalenud liiklusohutuse programmis ja töötanud. Vabaduses on olemas lähedaste – ema ja sõbratari – toetus. Vangistuses viibimise ajal on ta käitunud korrektselt. Leiab, et on otstarbekas määrata kuue kuuline katseaeg ning kriminaalhooldaja ja Vangla poolt taotletud lisakohustuste määramine on põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud D.R-i arvamuse, leiab, et D.R-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et mõistetud karistusest on D.R ära kandnud rohkem kui 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude põhiliseks käivitajaks alkoholi liigtarvitamine ning mõtlematu/hoolimatu suhtumine oma tegude võimalikesse tagajärgedesse. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka Liiklusohutuseprogrammi läbimine vangistuse ajal. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on D.R olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Samuti arvestab kohus, et esitatud materjalide kohaselt plaanib kinnipeetav töötada FIE na kodus. Vangla on iseloomustuses välja toonud, et 4 kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt D.R on oma töökoda, kus saab puutööd teha ja sellega raha teenida, D.R on piisav summa vabanemisfondis, mis kindlustab esmase majandusliku toimetuleku peale vabanemist Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.