lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1,2 ja § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav S.I asukoht: XXXX isikukood: XXX kodakondsus: XXXX haridus: XXXX emakeel: XXXX töökoht: XXXX tõkend ja selle kestus: kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.01.2015 ja 05.-07.04.2015; 19.10.2015 kohtumääruse alusel vahi alla võetud 03.11.2015 Karistatus: väärteokorras karistatud 7 korral; kriminaalkorras karistatud 4 korral -1) 18.12.2014. a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti
lg 2 p 9 –
a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti
,
a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti
alusel 10 kuud vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aasta ja 6 kuuks; 4) 19.04.2004. a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti
alusel karistuseks 3 kuud vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. riigi poolt määratud korras advokaat Valli Murde Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.I
Süüdi tunnistada S.I
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista S.I-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.01.2015, so 3 (kolm ) päeva ja 05.-07.04.2015, so 3 (kolm) päeva, kokku 6 (kuus) päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmaise aja algust arvestada alates S.I vahistamisest, so alates 03.11.2015. Tõkend – vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1,3 alusel mõista S.I-lt välja menetluskuluna sundraha 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et S.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 50,00 EUR Maksetähtaeg 20.02.2017 Viitenumber 99916700008834 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-5538 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 319 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sama paragrahvi lõike 3 sätestab, et vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. I KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu S.I ´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süüdi mõistetud 18.12.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 2 p 9-
a kella 15:55 paiku püüdis Tartu linnas Kalda tee 43 asuvast Selver AS-ile kuuluvast Anne Selveri kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 270 g täissuitsuvorsti „Parmesan“ väärtusega 4,35 eurot, 2 pakki juustu „Toasty Chester“ koguväärtusega 1,98 eurot ja 0,036 kg kommisegu „Pergale“ väärtusega 0,20 eurot, tekitades Selver AS-ile varalist kahju 6,53 eurot, kuid kuritegu jäi S.I ´i tahtest sõltumata lõpule viimata, sest pärast kassajoone ületamist kauba eest tasumata pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni. tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja varguse katse, 05.04.2015. a kella 13:25 paiku püüdis Tartu linnas Riia tn 1 asuvast Kaubamaja AS-ile kuuluvast Tartu Kaubamaja toidumaailmast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 0,121 kg viineripiruka väärtusega 1,46 eurot, tekitades Kaubamaja AS-ile varalist kahju 1,46 eurot, kuid kuritegu jäi S.I´i poolt lõpule viimata, sest pärast kassajoone ületamist kauba eest tasumata pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt süstemaatiliselt, kui tegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, pani S.I toime
tema 20.02.2015. a ajavahemikul 11:00 kuni 11:28 Tartu linnas Staadioni tn 52 asuva Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse kabinetis nr 2 ähvardas sotsiaaltöötajaid K.M. ja L.K. tapmisega. Pärast sisenemist kabinetti nr 2 liikus S.I L.K. laua suunas ja jäi seisma L.K. laua ette, mis asub K.M. laua kõrval, ja karjus korduvalt vene keeles: „Ma, raisk, tapan teid ära, kui ma kuuendal tagasi tulen ja raha ei saa, siis ma tapan teid kõiki ära, kuradi värdjad, ma tapan teid, raisad, kõik maha.“ Sellise tegevuse tagajärjel tundsid kannatanud L.K. ja K.M. hirmu ning reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega rikkus S.I korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani S.I toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. S.I ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi. II KOHTU POLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Süüdistus
lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1,2 järgi 24.01.2015 sündmus Selver AS avalduse kohaselt püüdis 24.01.2015 kella 15.55 paiku S.I Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS kauplusest Anne Selver varastada ühte 270 g suitsuvorsti Parmesan väärtusega 4,35 eurot, 2 pakki juustu Toasty Chester koguväärtusega 1,98 eurot ja 0,036 g kommisegu Pergale väärtusega 0,20 eurot, kokku toiduained väärtusega 6,53 eeurot. Anne Selveris on 24.01.2015 kell 15.55 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akt nr 19-15, kus on kajastatud nii teo kirjeldus kui ka varastatud kaup. Tunnistaja A.A. avaldas kohtus, et 24.01.2015 jälgides kaupluses kaameraid, nägi ta kuidas S.I võttis korvist asjad, pani need endale varrukasse ja taskusse. Tunnistaja jälgis isikut edasi ja pärast kassaliini läbimist tegi isikule turvakontrolli. Kontrolli käigus leidis erinevat kaupa -latt vorsti, juust ja lahtised kommid-, mis kuulus kauplusele. Kaup tagastati rikkumata kujul. S.I käitus kinnipidamisel agressiivselt, hakkas kätega vehkima ja vanduma ja vene keeles roppsõnu kasutama. Anne Selveri varguse episoodi osas selgitas S.I , et oli sel päeval väga haige ja ei mäleta mis tookord juhtus. Varguse kohta ei oska midagi öelda, kuid ei pea seda ka võimatuks. 05.04.2015 sündmus Kaubamaja AS avaldusega nr 10-15 on tõendamist leidnud, et 05.04.2015 peeti Tartu Kaubamajas Toidumaailmas kinni S.I, kelle taskust avastati viineripirukas 1,46 euro väärtuses. Tunnistaja M.S. avaldas kohtus, et ta oli 05.04.2015 Tartu kaubamaja Toidumaailmas videooperaator ja töö tegemise käigus märkas tuttavat isikut, kes ennegi on kaubamajas probleeme tekitanud. Tunnistaja vaatas, mida S.I teeb pagariletis ja märkas, et ta võttis paar pirukat korvist kotti. Siis mängis nagu paneks need korvi, aga pani kaenla alla. Siis kõndis natuke edasi ja lükkas pirukad endale jope taskusse. Kõndis poes ringi ja läbis kassaliini kauba eest tasumata. Peale kassaliini peeti S.I kinni ja tuli välja, et tal on taskus meie poe pirukad. Kinni peetutud S.I anti politseile üle. S.I selgitas ristküsitlusel oma liikumist 05.04.2015 Tartu Kaubamaja Toiduosakonnas. Süüdistatava sõnul tuli ta Varalt ja tal oli kaasas pool pudelit alkoholi. Tal oli plaanis alkoholi juurde osta, kuid ta mõtles kaupluses ümber. S.I kinnitas, et ta oli väga purjus ja ta ei mäleta, mis tal võis taskus olla. Peale kinnipidamist viidi S.I arstimajja. Kohus on seisukohal S.I süü Selver AS Anne Selveri kauplusest suitsuvorsti, juustu ja kommide ning Tartu Kaubamajast piruka varguse katses on tõendatud eespool käsitletud tõenditega. S.I on toime pannud varguse katse, sest tema tegevus oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle omastamise eesmärgil, kuid teod jäid lõpule viimata, sest S.I peeti kassast möödumise järgselt kinni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd S.I on 18.12.2014 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1,2 järgi, siis on õige tema tegevus käesolevas kriminaalasjas kvalifitseerida
Samas peab kohus õigeks kvalifitseerida katse vaid
lg 2 järgi, jättes ära viite
Süüdistus
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 p 1 näeb ette kriminaalvastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Avaliku korrana
S) neljanda peatüki mõistes. KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohta, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus on seisukohal, et vaieldamatult on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond avalik koht. KorS § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded. Sätte esimeses lõikes on loetelu käitumisakte, millisel moel avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 55 lg 1 p 2 keelab teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 57 kohaselt hinnatakse KorS §-is 55 sätestatud käitumise häirivust lähtudes keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kannatanu L.K. avaldas kohtus, et on poolatar, kuid tema emakeel on vene keel. Kannatanu ütluste kohaselt astus 20.04.2015 S.I sisse Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse kabinetti nr 2. S.I tahtis raha saada. Astus sisse ja ütles, et tal on jalgadega probleemid ning tahab kätte saada 5 eurot ravimite väljaostmiseks. Kannatanu rääkis S.I-ga vene keeles ja seletas pikalt, mis õigused tal on, kuidas tal on võimalik abi saada ja ka seda, et kohe 5 eurot talle anda pole võimalik. Siis selgus, et S.I-le oli kunagi määratud töövõimetuspension. Selliste isikutega tegeleb A.P. ja sel põhjusel suunas kannatanu S.I A.P. juurde. Kuivõrd A.P. vene keel on halb, siis pöördus viimane L.K. poole ja kutsus teda oma kabinetti tõlgiks. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas A.P. seletama, kuidas on võimalik toetust saada. S.I tahtis saada 5 eurot. A.P. andis talle avalduse blanketti ja näitas kus ja mida peab kirja panema. Siis selgitas, et meil on selline kord, et kohe ei saa raha anda, sest seadus ei võimalda. Avaldus peab minema komisjoni ja seal otsustatakse. Seletas, et kindlasti saab S.I raha, kuid ei tea, mis määras. S.I ärritus selle peale ja ta ei saanud kohe aru, miks ta ei saa kohe raha kätte. Seejärel hakkas pastakat loopima ja kannatanut ning tunnistajat kuhugi saatma öeldes, et minge te kõik sinna, olete riigiametnikud ja mitte midagi ei tee ja nii ja naa ning mis te siin üldse teete. Kannatanu seletas, et ei saa kohe raha kätte anda. Siis S.I ütles, et mis mõttes ei saa, võtate oma taskust ja annate mulle kätte ning hakkas solvama. Tal olid saapad, mida hakkas ära võtma. Tema käitumine oli verbaalselt agressiivne, mistõttu kannatanu läks kaugemale, sest tal oli hirm ja ta kartis, et S.I hakkab millegagi viskama. Kannatanu sõnul käitus S.I ebaadekvaatselt, oli väga ärritunud. Olime kabinetis 1015 min kolmekesi, siis ta hakkas tooli liigutama, tõusis mitu korda püsti ja istus ja nii mitu korda. Seejärel hakkas ukse poole liikuma ja siis jälle istus ja tõusis püsti. Tekkis lärm ja kannatanu K.M. tuli teisest kabinetist ja küsis, mis teil toimub. Kabinetist väljudes oli S.I ärritunud, agressiivne, hakkas ütlema roppe sõnu ja ütles, et kui ta 6-ndal raha kätte ei saa „siis ma, raisad tapan kõiki maha“. S.I läks kabinetist välja ja ka hoonest välja. Kannatanu selgitas, et seepeale läksid tema, K.M. ja A.P. kabinetti nr 2, kus arutati olukorra üle. Kannatanu kinnitas kohtus, et esimest korda ta reaalselt tundis, et tema elu võib olla ohus. Kuna ma tundsin selle inimese tausta ja olin kriminaalhooldajana temaga kohtunud 5-6 korda, siis ma teadsin, mille eest ta katseajal läks kinni. Ma ütlesin nendele kahele töötajale, et ta on selline inimene, et ma ei välista, et ta võib tagasi tulla, sest ta oli agressiivne. Viie minuti pärast astus S.I taas sisse, tema pilk oli selline, et ma mäletan oma selja taga olevat kalendrit ja esimese mõttena tuli pähe, et minul ei ole kuhugi põgeneda ja taganemisruumi mul ei ole, sest lauad on nii paigutatud. Mitte ainult pilk vaid sisse astudes ta oli närviline, vehkis kätega. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas S.I liikuma otse tema laua poole, vehkis kätega, et noh, ma ütlesin, et tulen tagasi. Siis ta ütles, et ta tapab meid kõiki maha. Seejärel tuli telefonikõne, millele vastas K.M. ja palus kutsuda politsei välja. Kannatanu sõnul sõna „ politsei“ peale või selle kõne peale jäi S.I mõtlema ja lahkus sõnadega, et „ma raisad tapan kõik maha, kui ma oma raha kätte ei saa“. Kannatanu sõnul suunati teda hiljem ohvriabi kaudu psühholoogilisele nõustamisele, kus ta on korduvalt käinud. L.K. avaldas, et tema elu oli häiritud sellisel moel, et ma pidi võtma antidepressante ja rahusteid. Kuna see asi võttis nii kaua aega, siis pöördus ka psühhiaatri poole ja tema tervis on oluliselt kannatada saanud. Kannatanu K.M. ütluste kohaselt pöördus S.I 20.02.2015 sotsiaalosakonda soovides saada rahalist toetust. Ta oli eelnenvalt veel ühel korral pöördunud, siis anti talle vältimatut supiabi, et ta tuleks ise toime endaga. Ta oli materiaalselt vähekindlustatud ja vajas abi. Tol päeval oli S.I esialgu rahulikus meeleolus. Ta pöördus kabinetti nr 2 umbes kl 11.00 paiku ja siis olid kabinetis K.M. ja L.K. ühes. S.I selgitas, et talle on vaja rahalist toetust. Kannatanu sõnul vaatas ta S.I-ga seonduvaid andmeid ja talle selgitati, et esmalt oleks tal vaja pöörduda töötukassase ja võtta töötuna arvele. Järgnevalt peaks hakkama taotlema sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja puuet. Esialgu S.I kuulas ja siis hakkas rääkima, et temal on tervis halb ja temal on jalgadega probleeme jne. Hakkas rääkima, et temale on vaja ravimitoetust. Kuna kannatanu ei olnud põhjendatud ravimitoetust tegema, siis me selgitasime, et tuleb võtta hinnakalkulatsioon, et millele ta konkreetselt toetust vajab. K.M. tuli tööalane telefonikõne ja edasi tegeles S.I-ga L.K., kes selgitas välja, et S.I on olnud puudega inimene ja on varem sotsiaaltoetust ja töövõimetuspensioni saanud ja seega suunati ta A.P. kabinetti. Kannatanu ütluste kohaselt rääkis S.I vene keeles, kuid kannatanu peamiselt eesti keeles ja vene keeles vaid märksõnadega. Kannatanu sõnul vesteldi kõrval kabinetis A.P. ja L.K. poolt S.I-ga 20 minutit ja siis hakkas kabinetis hääl tõusma ja kostis häälekõminat. See oli meesterahva hääl ja naised püüdsid nagu selgitada. Siis hakkas pärast esimese kulminatsiooni lõppu tooli kõlistamine nii kõvasti, et kannatanu läks korraks ka vaatama, mis seal toimub ja sai teada, et S.I hakkas jalgu lahti võtma, riideid ära võtma ja ta absoluutselt ei kuulanud töötajaid, mida nad talle rääkisid. Kannatanu läks korraks vaatama ja märkas, et S.I oli väga ärritunud ja ta ütles sõnadega, et „kurat kui ma 6-ndal ei saa seda toetust siis tulen ja tapan teid, raisk ära.“ Seejärel läksid kannatanud ja tunnistaja kolmekesi kabinetti nr 2 ja L.K. ütles, et A. Katškion on inimene, kes jäta kunagi tagasi tulemata, et olge hästi ettevaatlikud. Me ei mõistnud välisust sulgeda. Läks vast 5-6 minutit ja siis tuli S.I tagasi. Ta tuli kabinetti nr 2 sisse, pilk oli segane ja ütles jälle „sa raisk, tapan teid ära“ ja hakkas L.K. laua poole liikuma, et tahaks nagu mida võtta. Ta tegi mitu sammu laua poole. Siis ta ütles vene keeles veel midagi väga ärritatult. Kannatanu selgitas kohtus, et saab vene keeles peamistest asjadest aru, aga on sõnu mida ma ei mõista ja eriti, kui väga kiiresti räägitakse siis ma ka ei saa nii hästi aru. Seejärel helises kannatanu lauatelefon, kuid ta ei julgenud vastu võtta, sest S.I oli temast 1,2 -1,3 m kaugusel. Teisel korral võttis telefoni vastu ja ma ei tea, kes helistas, aga kannatanu karjus telefoni, et kutsuge politsei. Siis S.I nagu tahtis midagi teha, aga siis sõnast „politsei“ ehmatas ära ja läks uksest välja. Telefoni helin hirmutas teda ära. Kannatanu selgitas, et tööjuures on puldid, mida vajutame, et meeskond välja kutsuda. Kui S.I teistkordselt tagasi tuli siis vajutati pulti, aga turvamees tuli nii hilja, et selleks ajaks oli S.I ära läinud. Tunnistaja A.P. kinnitas kohtus kannatanute ütlusi. Tunnistaja selgitas, et alguses ta proovis ise aru saada S.I-st , kuid kuna ta ei valda vene keelt, siis kutsus appi L.K.. Tunnistaja kirjeldas sündmust nii tema enda kabinetis kui ka kabinetis nr 2 sarnaselt mõlema kannatu poolt kirjeldatuga. Süüdistatav S.I selgitas kohtus, et 20.02.2015 kelle 11 paiku oli ta täiesti normaalses seisundi, oli kaine ja väga hästi mäletab, mis siis juhtus. Süüdistatava ütluste kohaselt andis ta L.K. ravimite tšeki ja L.K. ütles, et sotisaalosakonna komisjon koguneb 05.03 ja, et enne seda ei saa midagi teha. Peale komisjoni otsust on võimalik maksta ülekandega apteeki. Süüdistatav avaldas, et kuna tal oli rohkem kui kuu aega liigesed valutanud, siis oli tal soov abi saada rutem. Süüdistatav sõnul ta ütles tõesti kannatanutele ja tunnistajale, et „mille eest te siin istute ja mille eest saate palka, kui pole õigust midagi otsustada“. Süüdistatav eitab ebatsensuursete väljendite kasutamist sotsiaaltöötajatega vesteldes. S.I küll möönis, et ta võis valju häälega rääkida, kuid kedagi tappa pole ta kindlasti ähvardanud. S.I sõnul ütles ta, et tuleb 05.03 tagasi ja ütles, et kui seda tšekki ei ole kinni makstud, siis tuleb kogu ravi eest veel palju maksta. Samuti kinnitas S.I, et asjaolu justkui oleks ta soovinud sularaha on välja mõeldud ja ta pole end kunagi nii väljendanud. Statsionaarse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 9 (psühhiaater Siim Kail ja psühholoog Karmen Vool) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ei põe S.I vaimuhaigust, ta ei ole nõdrameelne ega nõrgamõistuslik, tal ei esine muud rasket psüühikahäiret. S.I oli tegude toimepanemise ajal ja vahetult enne seda võimeline aru saama oma tegude keelatusest ning võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamiselle juhtima. S.I on oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus, kandma vanglakaristust ja aru saama karistuse sisust. S.I ei ole oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning tema suhtes ei ole vaja psühhiaatrilise sundravi või muu meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamist. Kohus on seisukohal, et kannatanud ja tunnistaja on 20.02.2015 ajavahemikul 11:00 kuni 11:28 Tartu linnas Staadioni tn 52 asuva Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuses aset leidnud sündmust kirjeldanud ühetaoliselt. Ütlustega riimub ka 20.02.2015 patrullilehel kajastatu, mille kohaselt oli politseile väljakutse Staadioni tn 52 hoonest . Kohtul pole mitte mingisugust alus kahelda kannatanute ütluste tõepärasuses. Kannatanud on üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas S.I sündmuse käigus üha rohkem ärritus ja kordas oma ähvardust mitmel korral. Sellist käitumismudelit kinnitab ka ekspertiisiaktis kajastatu. Kohus on seisukohal, et S.I poolt süüdistuses kirjeldatud tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 p 1 järgi, sest 20.02.2015 rikkus S.I korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohus leiab, et S.I pidi oma sõnu lausudes mõistma, et ta võib häirida sotsiaaltöötajaid. Kohus on seisukohal, et isik, kes ütleb teistele ähvardades, et ta tagasi tulles tapab kõik ära, peab mõistma, et kannatanud võivad ähvarduse realiseerumist tõeseks pidada. Vähemalt peab süüdistatav seda möönma. Seega on A.K. tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel on alus S.I süüdi tunnistada
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas luges kohus tõendatuks, et S.I on toime pannud kaks II astme kuritegu.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
S.I süü
lg 1 p 1 järgi tuleb hinnata keskmiseks, sest ametiasutuses enese väljendamine viisil, mis annab kannatanutele aluse hirmusk oma elu ja tervise eest, on lubamatu ning seda ei ole võimalik tolereerida ka olukorras, kus tegemist on abi vajava ja haige inimesega. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll peab kohus põhjendatuks arvestada karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 4 kohaselt süüdistatav rasket tervislikku olukorda, mis võis mingil moel põhjustada tema ärritumise ja lubamatu käitumise 20.02.
AS § 70) et alkohol on olnud pikemat aega S.I õigusvastaste tegude toimepanemise üheks põhjuseks. Ringkonnaprokurör taotleb süüdistatavale karistuseks
lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1,2 järgi 3 kuud vangistust ja
lg 1p 1 järgi 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel palus prokurör lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 7 kuud vangistust. Nii
lg 2 kui ka § 263 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud vägivallaga puutumuses olevate kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Arvestades asjaolu, et süüdistatav pani kuriteod toime keerulises tervislikus seisundis ja tegemist on sisuliselt kodutu isikuga, siis peab kohus võimalikuuks karistada S.I sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja peab piisavaks karistuseks 7 kuud vangistust. Liitkaristuse mõistmisel
Samuti tuleb kariustus kandmis eaja hulka arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja eelvangistuses viibitud aeg. Kohtu seisukohast lähtudes vastab selline karistus S.I süüle temale etteheidetud süütegude toimepanemises. IV MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 645 eurot. Samuti tuleks süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu 1104 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule õiguse menetluskulu vähendada tulenevalt isiku varalisest seisunduist ja resotsialiseerumise väljavaateid silmas pidades. Kohus on seisukohal, et S.I puhul, kes ei saa hetkel mingit toetust, kel puudub töine sissetulek ja puudub ka elukoht, tuleb menetlusluku mõlema vähendamise aluse olemasolu tõttu oluliselt vähendada. Kohus peab põhjendatuks mõista välja 50 eurot sundraha ja jätta ülejäänud menetluskulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 pde 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et tulenevalt eespool kajastatud asjaoludest, on S.I õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.