lg 1 järgi ja karistati
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud 29 päeva.
Katseaja kestel pidi U.I täitma
10.11.2016 oli saadetud U.I’le kutse tulla registreerimisele 14.11.2106, hooldusalune ei tulnud. 15.11.2016 oli saadetud teine kutse tulla registreerimisele 18.11.2016, hooldusalune ei tulnud. 25.11.2016 oli tehtud kodukülastus aadressil: xxx, kedagi kodus ei olnud. Kriminaalhooldusametnik rääkis naabrimehega korterist xxx, kelle sõnul käib U.I kodus 1-2 korda nädalas. Naabrimehele oli antud edasi kriminaalhooldusametniku kontaktandmed (telefoni number ja Jõhvi esinduse aadress) kontakti võtmiseks U.I poolt. Kontakti ei ole võetud. Kriminaalhooldusametnik sai Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleist U.I telefoni numbri xxx Helistatud antud numbril, vastab number ei ole kasutusel. Saadud infot, et hooldusalune oli öelnud, et elab praegu rehabiltatsioonikeskuses, kuid varsti on kodus. Helistatud xxx Juhataja Rxxx Txxxsõnul tema juures U.I ei ela. Helistatud xxx): Vestluses pastoriga selgus, et U.I oli nende juures ajavahemikus 01.11.2015-24.02.2016, kuid lahkus ja tema asukoht ei ole neile teada. Karistusregistri andmetel ei U.I uusi väärtegusid sooritanud ja Kis2.kohus.ee andmetel ei ole talle uusi süüdistusandmeid esitatud. U.I ei ilmu registreerimisele, hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, tema asukoht ei ole teada ja ta ei ole sooritanud käesolevaks ajaks ühtegi tundi üldkasulikku tööd. U.I näitab oma käitumisega, et ta ei võtta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise
lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Üldkasulikust tööst ja registreerimiskohustusest kõrvalehoidmisega U.I väljendab selgelt hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestade
lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. U.I pole kordagi tulnud kriminaalhooldusamentiku juurde registreerimisele ega teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. U.I selgitas kohtus, et … Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et ka U.I karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Ta pole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ning ei ilmu registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik on teinud laiaulatuslikku tööd, et tuvastada U.I asukoht ning saada temaga kontakti, kuid tema püüdlused pole vilja kandnud. U.I on jäänud kriminaalhooldusametnikule tabamatuks ning pole ka ise kriminaalhooldusametnikuga kontakti võtnud, kuigi teab, et kohtuotsuse alusel peab ta tegema üldkasulikku tööd ja käima registreerimas. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 25.10.2016 otsusega määrati U.I´le 629 tundi ÜKTd 1 aastase tähtajaga. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud, jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse ning pole sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine ÜKT sooritamisega, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja sooritada ÜKT tunde, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Vangistuse asendamine ÜKT-ga kuulub tühistamisele ja U.I tuleb saata karistust kandma.
lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata U.I ´le mõistetud ärakandmata karistusvangistus 1 aasta 8 kuud 29 päeva. Juhindudes
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus U.I ´le Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuud 29 päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise alguseks on 11.01.2017. Tõken – vahistamine, jätta muutmata kunu kohtumääruse jõustumiseni. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.