järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav U.V elukoht: Tartu, XXXXX XXX-XX: isikukood XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON 5 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 256 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U. V
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.07.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka, U.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 ( viis) kuud ja 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema, 17.07.2011 kella 18.45 paiku juhtis Tartu linnas Jaama tn 173 asuva Kivilinna poe juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Kokkulepe 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.07.2011 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja karistuseks U.V-le mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.V tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 57,53 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.V on 80% töövõimetu, tal on kanda suured rahalised kohustused. Seoses lisakaristuse kohaldamisega kaotab ta võimaluse töötada bussijuhina. Töövõimetuspension on 214 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle, mistõttu tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Kuna U.V ei ole võimeline ka vähendatud menetluskulusid korraga tasuma, tuleb tema majanduslikust olukorrast tulenevalt KrMS § 423 ja 424 alusel anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.