Obsah (7)

§ 199§ 266§ 68§ 74§ 75§ 69§ 76

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste kohaldamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi kohtumaja 12. s

§ 199

lg 2 p-de 7-9 ja

§ 266

lg 1 järgi liitkaristusega vangistusega 5 kuud, millest

§ 68

alusel kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva, mis jäi

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, järgides

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määrates

§ 75

lg 2 alusel täiendavad käitumiskontrolli kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) jätka ta hariduse omandamist või otsi da endale töökoh t kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine erakorraline ettekanne täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Urve Pääso G.J (isikukood 39505256017; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx, töötu) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Tartu Maakohtu 04. veebruar 2013 otsuse täitmiseks määrata

§ 74

lg 4 ning

§ 75lg 2 p 8 alusel G.J-ile täiendava kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm.

Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia karistusregistrile, G.J-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele 3.1.kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele; vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (

§ 69

lg 6); 3.2.kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Asjaolud 1.1. Kohtulahend G.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu04 .veebruar 2013 otsusega

§199

lg 2 p-de 7-9 ja

§ 266

lg 1 järgi ja karistatud liitkaristusega vangistusega 5 kuud, millest

§ 68alusel on kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva.

Vangistus jäi

§ 74lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, mille jooksul G.

J kohustus järgima

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid .

Samuti määrati G. J-ile

§ 75

lg 2 alusel täiendavate kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) jätka ta hariduse omandamist või otsida endale töökoht. 1.

1. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud G.J-i kohta. Ettekannetest nähtuvalt ei ole G.J allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on G.J tarbinud
2. mai 2013 kell 01.25 Viljandi linnas xxxxxxxxx xx xx alkohoolset jooki – indikaatorvahendi tulemus 1,50 mg/l. Väärteootsus on koostatud
3. mai 2013 ja trahv suuruses 12.- eurot oli ettekande esitamise ajaks tasumata. G.J-i seletuste kohaselt soovis ta ennast vabamalt tunda, kuid avaldab tagantjärele toimunu üle kahetsust ning nendib, et end vabalt tunda saab ka teisiti. Ametniku hinnangul on G. J-i probleemse käitumise põhjuseks eelkõige tutvusringkonna valik ning kergekäeline kaasaminemine mistahes isikutega. Kriminaalhooldaja taotleb ettekandega määrata G.J-ile kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis.
4. Kohtu põhjendused 2.
5. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
6. peatüki ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
7. jaos ( Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine)

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalhooldusseaduse ( KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne ) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

§ 74

(Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg -s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2

§ 75

( Käitumiskontroll) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaal hooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohu stusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg- s 2 sätestatule.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)

§ -s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Vastavalt

§ 76

(Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine) lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus leiab, et suunamaks G.J õiguskuulekale käitumisele on kriminaalhooldaja ettepanek põhjendatud ning G. J-i tuleb

§ 74

lg 4 ning

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada osaleda täiendavalt käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis. Kr

MS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.

1. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki § -des 383–
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KrMS § 389 lg 3 järgi, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Sama sätte lg 4 kohaselt kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Toomas Lillsaar Kohtunik 3