Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. 6. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile, kohtutäiturile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 26.06.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele KK. määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 07.07.2016.a määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2315,16,007194 K.K.(ik XXXX, asukoht: XXXX) rahatrahvi 10 trahviühikut so 40 eurot. Otsus jõustus 23.07.2016.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Risto Kütt 18.11.2016.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 27.03.2018.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat täitemenetluse lõpetamisest seoses isiku pankrotiga. 20.02.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr X kuulutati välja K.K. pankrot. Kuivõrd süüdlane ei ole alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani rahatrahvi sissenõudjale tasunud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita, on alust arvata, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse (rahatrahvi) tasumisest
Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 51 lg-st 1 lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Sama § lg 2 sätestab, et kui kohtutäituri menetluses on väärteoasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes
§-st 72 ja täitemenetluse seadustiku §-st 201 palub avaldaja otsustada tasumata rahatrahvi summas 40 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil K.K.kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
K.K.ei ole tasunud ettenähtud aja jooksul rahatrahvi täies ulatuses. Täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest võlgnikul puudus vara nõuete rahuldamiseks. XXXX. kell 15.00 kuulutati Viru Maakohtu määrusega nr X välja K.K. pankrot. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. K.K.on määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahv 10 trahviühikut, so 40 eurot, millele
Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. 2
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Seega võttes arvesse, et K.K.kannab üle viie aasta pikkust vangistust ei ole kohtu arvates põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga, sest maksimaalne tähtaeg üldkasuliku töö tundide tegemiseks on üks aasta alates lahendi jõustumisest. Arvestades asjaolu, et K.K.kannab alates 02.03.2017.a XXXX temale Harju Maakohtu XXXX otsusega nr X mõistetud karistust – 5 aastat 8 kuud ja 19 päeva vangistust, siis kuulub 1 päev aresti kandmisele pärast eelnimetatud karistuste ärakandmist. Kohus lähtub määruse tegemisel
§-st 72 ja VTMS §-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.