Obsah (7)

§ 66§ 15§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57

4-18-1478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1478 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bre

§ 66

lg -te 2 ja 3 alusel määrata KE’ile kohtu poolt mõistetud 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumises t, s.t igakuiselt tuleb tasuda 40 (nelikümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-18-1478 Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg -le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 02.03.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,18,000574 KE’i suhtes (KVM tl 9). Otsusega karistati KE’it liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta 24.01.
4. a kell 18:30 Harjumaal Tallinnas Vabadust pst 75 aadressil suunaga Nurme tänava poole juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus KE sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. KAEBUS 18.03.
6. a esitas menetlusalune isik KE kaebuse (kohtu tl 1-2) ning 27.03.
7. a kaebuse täienduse (kohtu tl 6 -11) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.03.
8. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,
9. Menetlusalune isik taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist ning ositi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul. Kaebuse täienduses märkis menetlusalune isik, et on nõus kirjaliku menetlusega ilma kohtuistungit korraldamata. Kaebaja põhjendas oma taotlust rahatrahvi vähendamiseks ja ositi tasumise võimaldamiseks järgmiselt. Kabeaja hinnangul on temale kohaldatud trahvi maksimummääras ja see pole õigustatud. Maksimaalse trahvi kohaldamine eeldaks karistust raskendavate asjaolude esinemist, mida praegu ei olnud. Kaebaja kahetseb oma tegu, mida märkis ta ka väärteoprotokollis. Samuti tegi kaebaja igati koostööd korrakaitsjatega, mida kinnitab ka asjaolu, et ta kohtus 18 päeva peale väärteo toimepanemist politseiametnikega, et teha väärteoprotokolli parandusi. Samuti palus kaebaja arvestada, et tal sündis xxx. a xxx, mistõttu on tal tekkinud lisaväljaminekuid. Teo toimepanemise ajal oli kaebaja läbinud autokooli, libedasõidu, tervisekontrolli, elukaaslasest juhendajaga kümneid tuhandeid kilomeetreid ja riiklikule sõidueksamile minemine seisis ajutiselt aja ja raha taga. Kaebuse esitamise hetkeks on menetlusalusel isikul vastava kategooria juhtimisõigus olemas. Menetlusalune isik selgitas, et ta oli päev enne juhtunut saanud töötervishoiuarstilt teada, et tal on xxx, mistõttu oli kaebaja teadmatuses ja mures, kuna polnud saanud veel aega perearstile. Samal päeval kuulis kaebaja ka sellest, et ta langeb arvatavasti xxx tasuta kohalt tasulisele kohale, mis tõi endaga veebruaris kaasa 270 euro suuruse lisakulu. Lisaks oli menetlusalune isik ahastuses, sest oli samal päeval läinud elukaaslasega tülli, kes oli seepeale imikuga maale xxx läinud, kuhu kaebaja teel oli 2 4-18-1478 olnudki. Kuna ilmastikutingimused olid sel päeval karmid ja telefonitsi sai elukaaslasega ära lepitud, siis pöördusid nad tagasi, aga Pääskülas lahkus juht roolist ja olles eelmainitud erinevate emotsioonidega vaimselt koormatud, hindas kaebaja valesti oma tolle hetke võimalusi ning tegi rumala otsuse ja jätkas ise üksinda sõitu kodu poole. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et ta tõesti kahetseb seda tegu ning on sellest kõigest õppinud piisavalt ega korda tehtut enam. Kaebaja majanduslik olukord on kehv, mistõttu on oht, et trahvisummale võivad lisanduda ka kohtutäituri tasud, muud kaudsed kulutused ning piinlikud ebameeldivused. Hetkel on kaebajal üks nõue juba kohtutäituri menetluses, mille maksegraafikut täidab ta korrektselt ning jäänud on vaid üksikud kuud nõuet tasuda.
10. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 13.04.
11. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivuurija seisukoht KE’i esitatud kaebusele (kohtu tl 15 ). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 24.01.
12. a kell 18:30 Vabaduse pst 75 juures suunaga Nurme tänava poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on KE’ile väljastatud juhiluba nr xxx kehtivusajaga 14.02.
13. a – 13.02.
14. a, mille kohaselt võib ta juhtida B -kategooria mootorsõidukit. LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Eeltoodust tulenevalt puudus KE’il 24.01.
15. a kell 18:30 mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Rikkumise toimepanemise hetkel puudus menetlusaluse isiku sõiduoskuse kohta pädeva asutuse vastava kvalifikatsiooniga töötaja hinnang, mis on aluseks juhtimisõiguse saamiseks ning kaebuses esitatud põhjendus, et rikkumise toimepanemise ajal oli menetlusalune isik läbinud autokooli, tervisekontrolli, libedasõidu ja läbinud elukaaslasest juhendajaga kümneid tuhandeid kilomeetreid, ei ole süüd välistavad ega karistust kergendavad asjaolud. Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot või arestiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult. Kaebuses esitatud väide, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldati trahvi maksimummäära, ei ole õige. Samas leidis kohtuväline menetleja, et ekslikult on otsuse tegemisel jäetud arvestamata menetlusaluse isiku poolt ütlustes avaldatud kahetsusega ja tulenevalt eeltoodust palus kohtuväline menetleja tuginedes karistusseadustiku (edaspidi:

) § -s 57 sätestatule teha kohtul rikkumise osas uus otsus, milles arvestada karistust kergendava asjaoluna ütlustes avaldatud kahetsusega. Samuti ei olnud kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab KE’ile määratud rahatrahvi tasumise ositi, järgides

§ 66lg -tes 2 ja 3 sätestatut.

1. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ning kandmise viisi osas. 3 4-18-1478 4.
2. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse KE’ile ette mootorsõiduki (KVM tl 1), mitte trammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas KE on 24.01.
3. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Objektiivne koosseis Abipolitseiniku Klemet-Gustav Tamme ütlustest (KVM tl 3 pöördel) nähtuvalt oli ta 24.01.
4. a patrullteenistuses, kui kell 18:26 märkas mööda Vabaduse puiesteed Tallinna poole suunaga Nurme tänava poole liikumas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx. Mootorsõiduk peatati kell 18:30 sinise-punase vilkuriga Vabadust pst 75 aadressil. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis KE, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht oli autos üksinda. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et KE juhtis 24.01.
5. a kell 18:30 Tallinnas Vabaduse puiestee 75 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx ilma juhtimisõig useta, kinnitab ka KE’i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KVM tl 4), mille kohaselt on KE kõrvaldatud nimetatud kohas eelnimetatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik on juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Maanteeameti liiklusregistrist 26.01.
6. a kell 10:23 tehtud väljavõtte kohaselt ei ole KE’il ei kehtivaid juhilubasid ega juhtimisõigust (KVM tl 12). Teisest liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on KE’ile omistatud B ja B1 kategooriate mootorsõidukit juhtimisõigus 14.02.
7. a (KVM tl 10) ehk 3 nädalat peale praeguses väärteoasjas arutluse all olevat mootorsõiduki juhtimist. Seega 24.01.
8. a ei saanud KE’il olla B -kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja toimikus on ka CD-R-plaat, millel on 2 videofaili. Esimesest videofailist nimega 2018-01-24-18h25m38 s_normal.avi nähtub, kuidas 24.01.
9. a kell 18:25:46 politseisõiduk sõidab pärisuunalistest sõiduradadest vasakpoolsel rajal ning tema kõrvalt parempoolsest pärisuunalisest sõidurajast möödub valge sõiduauto xxx registreerimismärgiga nr xxx. Kell 18:25:57 reastub politseisõiduk eelnimetatud valge xxx taha parempoolsele sõidurajale. Seejärel sõidavad valge xxx ja politseisõiduk teineteise taga pidevalt, vahel mõned korrad valgusfoori punase tule ees seisma jäädes, edasi kuni kella 18:28:18-ni, mil politseisõiduk annab vilkuritega eessõitvale valgele xx- le peatumismärguande. Seejärel videosalvest us lõppeb kella 18:28:21 ajal, mil valge xxx näitab parempoolset suunatud enne järjekordse punase fooritule ees peatumist . Kohtu jaoks on tegemist äratuntava teelõig uga, s.t politseisõiduk ja xxx sõidavad Vabadust puiesteel Tallinna kesklinna suunas ning videolõigu alguses asuvad sõidukid Nõmmel Hiiu piirkonnas ning lõpus Nõmmel Valdeku piirkonnas. Teisel videofailil nimega 2018-01-24-18h28m39s_normal.avi on näha, et videosalvestus jätkub seal, kus see esimesel salvestusel pooleli jäi. Peale valgusfooris rohelise tule süttimist, keerab valge xxx koheselt paremale kõrvaltänavasse, temale järgneb politseisõiduk ning mõlemad peatuvad kella 18:29:00 ajal. Seega nähtub mõlemast videost, et valge xxx registreerimismärgiga nr xxx sõidab ja osaleb liikluses vähemalt 3 minutit ja 15 sekundit. Seejärel liiguvad kolm politseinikku valge xxx juurde ning hetk hiljem väljub sealt juhikohalt meesterahvas. Sõidukis teisi reisijaid näha ei ole. Alates Kella 18:30:30-st nähtub, et valge xxx juht võtab pagasiruumist kotist paberi, mis on sarnane isiku autokooli sõidutundide kaardile ja näitab seda politseiametnikele. Sealjuures on kohtule esitatud CD-plaadil ka kolm pildifaili, milledel on fotod väärteoasja materjalidele lisatud KE’i autokooli õpingukaardist. KE on 24.01.
10. a kell 19:00-19 :10 toimunud ülekuulamisel ehk vaid pool tundi peale tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinnipidamist ja juhtimiselt kõrvaldamist samuti tunnistanud mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta (KVM tl 2 -2 pöördel). Menetlusalune isik 4 4-18-1478 selgitas ütlustes, et ta on läbinud autokooli, paar nädalat tagasi ka libedaraja koolituse, läbinud autokooli eksami ja s õitnud umbes 30 000 kilomeetrit juhendajaga. Ta oli sõitmas oma elukaaslasele järgi, kes lapsega soovisid Tallinnasse tulla ja roolis oli olnud sõber. Poolel teel otsustati aga elukaaslase soovil, et kuivõrd teeolud on halvad, siis pöörduvad nad tagasi. Sõber läks Pääskülas/Nõmmel maha ja sealtmaalt sõitis menetlusalune isik ise edasi, omamata selleks vastavat sõidukategooriat. Menetlusalune isik väljendas ütlustest, et ta kahetseb seda sõitu, aga sellele eelnes tõsine kodutüli, kus elukaaslane lahkus xxx oma vanemate juurde. Lisaks sai menetlusalune isik eelneval päeval teada, et tal on xxx. Kõikide nende asjade kokkulangemise tõttu oli menetlusalune isik mures ning ei käitunud nii nagu õige oleks olnud. Sealjuures on väärteoasja materjalide juures KE’i autokooli õpingukaart, millest nähtuvalt on tema B-kategooria õpingukaart avatud
11. aastal (KVM tl 6) ning ta on läbinud kokku 40 sõidutundi (KVM tl 7), olles õppesõidule teeliikluses lubatud juba 23.10.
12. a (KVM tl 8). Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et KE on 24.01.
13. a kella 18:30 ajal juhtinud Tallinnas Vabaduse puiesteel suunaga Tallinna kesklinna poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx ilma juhtimisõiguseta, mistõttu on ta pannud toime LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo. Subjektiivne koosseis

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et KE pani väärteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KE on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi (KVM tl 2- 2 pöördel), mille kohaselt oli ta sõitmas oma elukaaslasele järgi, kes lapsega soovisid Tallinnasse tulla ja roolis oli olnud sõber. Poolel teel otsustati aga elukaaslase soovil, et kuivõrd teeolud on halvad, siis pöörduvad nad tagasi. Sõber läks Pääskülas/Nõmmel maha ja sealtmaalt sõitis menetlusalune isik ise edasi, omamata selleks vastavat sõidukategooriat. Menetlusalune isik selgitas ütlustes, et ta on läbinud autokooli, paar nädalat tagasi ka libedaraja koolituse, läbinud autokooli eksami ja sõitnud umbes 30 000 kilomeetrit juhendajaga. Kohtule esitatud kaebuses märkis KE lisaks, et Maanteeameti eksamitele minemine seisis ajutiselt aja ja raha taga (kohtu tl 1). Kaebuse esitamise ajaks on menetlusalusele isikule aga vastava kategooria juhtimisõigus omistatud (kohtu tl 1, KVM tl 10 ). Seega oli KE’i eesmärgiks juhtida mootorsõidukit alates Nõmmelt kuni koduni kesklinnas xxx tänaval (KVM tl 1) üksinda ehk omamata samal ajal kõrval sõidujuhendajat. Samas oli KE teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning selle saamiseks on vajalik veel läbida riiklikud eksamid. Seega oli KE teadlik 24.01.

1. a, et talle ei ole veel juhtimisõigust omistatud (mida kinnitaks juhilubade väljastamine) ning ta ei tohi mootorsõidukit ilma juhendajata juhtida, kuid sellest hoolimata tahtis ta sõita Nõmmelt kesklinna ehk tema eesmärgiks oli iseseisvalt mootorsõidukit juhtida. Sealjuures on mootorsõiduki juhtimine tahteline ning eesmärgitatud tegevus. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et KE pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on KE täitnud LS § 201 lg- s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid KE’i teos ei esine. Samuti on KE süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane 5 4-18-1478 (sündinud xxx. aastal – KVM tl 1, 10, 11). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et KE on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. 4.
2. Karistus Karistuse määr LS § 201 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti . Kohtuvälin e menetleja on KE’ile määranud rahatrahvi 100 trahvühiku ehk 400 euro suuruses summas (KVM tl 9). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et talle on kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvisumma maksim aalses määras (kohtu tl 1). Tegelikkuses on kohtuväline menetleja määranud KE’ile rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kuivõrd KE’il ei ole kehtivaid karistusi (KVM tl 11), siis on võimalik mõista talle karistus kergema karistusliigi järgi ehk rahatrahv. Kuivõrd LS §-s 201 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab KE’ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 -200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KE’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning KE pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis suurendab isiku süüd. Samas arvestab kohus sellega, et peale käesoleva väärteo toimepanemist 3 nädalat hiljem omistati KE’ile B ja B1 kategooria mootorsõidukit e juhtimisõigus (KVM tl 10). Väärteomaterjalide kohaselt on KE läbinud autokoolis vajalikud sõidutunnid (KVM tl 7), ta on lubatud liiklusesse koos juhendajaga juba 2009. aastal (KVM tl 8), menetlusaluse isiku enda sõnul on ta läbinud koos juhendajaga lisaks autokoolile kümneid tuhandeid kilomeetreid (KVM tl 2; kohtu tl 1) ning oli väärteo toimepanemise ajaks sooritanud ka autokooli eksamid ja läbinud libedasõidu koolituse (KVM tl 2; kohtu tl 1). Samuti ei nähtunud videosalvestuselt, et KE oleks liikluses tekitanud reaalselt ohtlikku olukorda. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et KE’i puhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud (KVM tl 9). Samas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et ekslikult on otsuse tegemisel jäetud arvestamata menetlusaluse isiku poolt ütlustes avaldatud kahetsusega ja tulenevalt eeltoodust palus kohtuväline menetleja tuginedes

§-s 57 sätestatule teha kohtul rikkumise osas uus otsus, milles arvestada karistust kergendava asjaoluna ütlustes avaldatud kahetsusega (kohtu tl 15 pöördel). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas avaldatuga, et KE’i puhu l esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on KE kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel öelnud, et ta kahetseb seda sõitu (KVM tl 2 pöördel). Ka kohtule esitatud kaebuses on KE väljendanud, et ta kahetseb oma tegu, on sellest õppinud ega korda tehtut (kohtu tl 1). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et KE’i teos ei esine

§ -s 58 märgitud karistust raskendavaid asjaolusid (KVM tl 9). Eeltoodust nähtuvalt arvestades KE’i süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et KE’i süü jääb alla keskmise. 6 4-18-1478 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik KE’it mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusr egistri väljavõtte kohaselt ei ole KE’il kehtivaid karistusi (KVM tl 11). Arvestades lisaks ka seda, et KE on oma praegust rikkumist tunnistanud ja seda kahetsenud, on kohtul alust uskuda, et tegemist oli juhusliku rikkumisega, mis tulevikus enam ei kordu. Seega eripreventsiooni tõttu on võimalik KE’ile mõista veelgi väiksem karistus, mis võib olla veerand rahatrahvi sanktsioonist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul on üldpreventsiooni jaoks piisav asjaolu, et hoolimata sellest, et isikul on läbitud autokool ning ta on liikluses läbinud tuhandeid kilomeetreid, ei ole see kõik õigustus asuda autorooli enne, kui isikule on riik väljastanud juhtimisõiguse, mida tõendab juhiluba. Selliste rikkumiste puhul peab isik arvestama ka teole järgneva karistusega. Seega üldpreventsioon praegusel juhul KE’ile mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt KE’ile määratud 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, mis on pool sanktsiooni maksimaalsest määrast, on KE’i süü suurust ning eripreventsiooni arvestades liiga range. Siiski ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks karistuse määramist minimaalses määras. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab KE’ile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo t oimepanemise eest karistuseks 50 trahviühiku ehk 20 0 euro suuruse rahatrahvi, mis on ¼ sanktsioonist . Trahvi tasumine ositi Kaebuses taotles KE rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi 6 kuu jooksul (kohtu tl 1 pöördel). Taotlust on menetlusalune isik põhjendanud sellega, et tal on üks ülalpeetav ning viimasel ajal on tal tekkinud ka ettenägematuid kulutusi (kohtu tl 1). Ühtlasi on tal üks nõue hetkel juba kohtutäituri menetluses, mille maksegraafikut ta järgib, kuid ta ei soo viks, et rohkem nõudeid läheks kohtutäiturile täitmiseks (kohtu tl 1). Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et KE’ile võib võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. Ka kohtuväline menetleja ei ole kirjalikus seisukohas olnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele (kohtu tl 15 pöördel).

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kuivõrd kohtule ei ole teada KE’i sissetulekute suurus, siis lähtub kohus käesoleval juhul mõistetud rahatrahvi suurusest ning leiab, et KE’ile võib anda võimaluse tasuda temale kohtu poolt mõistetud 200 euro suurune rahatrahv ositi 5 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 40 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. 7 4-18-1478 Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8