Kriminaalasi nr 1-13-10450 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2013. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10450 (13260103652) Kohtun
§ 424
järgi Prokurör Liane Peets Tõlk Viipekeele tõlk Helle Sass Süüdistatav I.Z Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu, isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, 7 klassi haridust (Porkuni Kurtide Internaatkool), emakeel-eesti viipekeel, töövõimetuspensionär, karistused puuduvad, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.10.2013 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.Z
§ 424
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 230 päevamäära, s.o 736 (seitsesada kolmkümmend kuus) eurot.
§ 73lg 1, 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui I.
Z 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 3 aluselnõuda I. Z-ilt menetluskuludena riigituludesse 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades I.Z tasuma igakuiselt hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks 1
(3)alates 2014.a jaanuarist vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
- Maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. I.Z suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.Z juhtis 21.09.2013 kella 10.45 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maantee
- kilomeetril (viadukti esimesel ringil) mootorsõidukit, s o mopeedi Leike reg nr 546S, olles alkoholijoobes, kus ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (veres etanooli sisaldus) 1,97+0,06 mg/g , k=2 kohta. I.Z ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning mu id liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu põhjustas liiklusavarii Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee mnt
- kilomeetril (viadukti esimesel ringil), mis seisnes selles, et ta ei andnud teed peateel liikunud sõidukile Volkswagen Passat reg nr xxxTHZ, mida juhtis kaine xxxxxxxxxx, sõidu eesõigust ning sõitis sõiduautole paremalt poolt küljelt sisse. Sellega pani I.Z toime
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo..
§ 424
järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 230 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s o 736 eurot.
§ 73lg 1, 3 alusel rahalist karistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui I.
Z ei pane 3 (kolm)-aastasel katseajal uut tahtlikku kuritegu. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumisele määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle 2
(3)jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. I. Z on töövõimetuspensionär, kella ainsaks regulaarseks sissetulekuks on töövõimetuspension 156 eurot kuus. Tal on tervisehäire (ei kuule ja ei saa ka rääkida), mille tõttu on töötamise võimalused väga piiratud. Samas tema tervislikust seisundist tulenevalt on menetluskulud käesolevas asjas tavapärasest suuremad, kuna läbi on viidud ekspertiis ja menetlustoimingute juures on osalenud kaitsja ka kohtueelse menetluse ajal. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda ning kahjustada isiku resotsialiseerumist. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamin e – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik 3
(3)