4-18-4071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4071 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja E.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.07 .2018 otsusele väärteoasjas nr 2315,18,003053 E.L, isikukood XXX, elukoht xxx, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, emakeel vene keel, töökoht xxx Danil Lipatov LS § 227 lg 4 Väärtegu Kohtuvälises menetluses tehtud LS § 227 lg 4 alusel rahatrahvi 225 trahviühikut, s.o. 900.00 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki otsuse sisu juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks Tühistada otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas Kaebuse esitaja taotlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele valvekeskuse 10.07.2018 otsus väärteoasjas nr 2315,18,003053 muutmata ja E.L kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 10.07.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S E koostas 22.06.
- a väärteoprotokolli E.L suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette seda, et ta juhtis 22.06.2018 kell 22.23 ajal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx kiirusega 144 (+/- 8) km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul o li 70 km/h. Sellega rikkus E.L liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.
- PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 10.07.
- a otsusega määrati E.L-ile LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut, s.o. 900.00 eurot ja lisakaristusena mootor sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks.
- E.L esitas kaitsja vahendusel Harju Maakohtule 07.08.2018 kaebuse vaidlustades otsuse lisakaristuse määramise osas. Juhtimisõigus e olemasolu on kaebajale väga vajalik töökohustuste täitmise ks ja laste eest hoolitsemiseks. Põhikaristus vastab süü suurusele ning lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. E.L avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.
- Kohtuväline mentleja nõustus kirjaliku menetlusega ja esitas 17.08.2018 oma seisukoha. Kergemaliigiline karistus ei ole mõjutanud E.L uue rikkumise toimepanemisest hoiduma. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust alles kohtule esitatud kaebuses ja sedagi kaitsja vahendusel. Teo ohtlikkust, isiku eelnevat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huve arvestades on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
- Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
- LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kiiru smõõturi kasutamise protokolli kohaselt fikseeriti 22.06.2018 xxx xxx esimesel kilomeetril xxx maksimaalseks liikumiskiiruseks 144 km/h. Asjaolu, et kiirust ületanud juht oli E.L, kinnitavad tunnistaja O N ütlused ja väärteoasja materjalide juures olev videosalvestis. Esitatud kaebuses tunnistab E.L teo toime panemist. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2
- LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama sätte lg 5 p 3 kohaselt võib sellise rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse liigi ja määraga. Karistusregistri andmed võimaldavad veel kergeimaliigilise põhikaristuse määramist. Kaevatavas otsuses on E.L süüd õigesti hinnatud väga suureks - reaals e sõidukiiruse ja lubatud sõidukiiruse vahe oli sedavõrd suur ning arvestades sõiduki peatamisteekonda, seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara . See õigustab karistuse üle sanktsiooni keskmise määra.
- E.L vaidlustab otsuse määratud lisakaristuse osas. Nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse kohaldamise aluseks on isiku süü. Lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Isiku prognoos karistuse eripreventiivse mõju osas on halb. E.L on 2018.a. karistatud liiklusalaste väärtegude eest kolmel korral rahatrahviga. Määratud karistustele järgnes uus ning veelgi raskem rikkumine. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik . Kaevatavas otsuses on juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud minimaalses seadusega lubatud määras. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.
- Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3