1-14-6318/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6318 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus Martin Olderi (ik 39102100356) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Martin Older, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 13.11.2014 otsusega on Martin Older süüdi tunnistatud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. M. Olderile mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2014 ja lõpeb 17.02.
6. Tartu Vangla esitas 12.06.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Olderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Olderit on kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 karistust kustunud). Varasemalt on M. Olderit karistatud vägivallategude, s.o kehalise väärkohtlemise, piinamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustas ta ohu teise isiku elule. Neljal korral on M. Olderile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega KarS § 118 p 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust) vabanes M. Older jaanuaris 2014 pärast karistuse tervikuna ärakandmist.
8. Lisaks kohaldati M. Olderile karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta (Harju Maakohtu 02.12.2013 määrus). Kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna M. Older pani toime uue kuriteo. Uue raske isikuvastase kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, pani M. Older toime sisuliselt koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes jaanuaris 2014, uus kuritegu 17.02.2014). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja kinnipeetavale pandud psühhiaatriline diagnoos.
9. Maakohtu hinnangul nähtub M. Olderi poolt toimepandud kuritegudest ja tema varasemast elukäigust, et M. Older on pikema aja jooksul olnud vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on ta tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Seejuures ei ole M. Olderi käitumisviisi muutnud talle varasemalt mõistetud karistused. Arvestades M. Olderi poolt toimepandud vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, järeldab maakohus, et M. Olderile on omane agressiivne ja ettearvamatu käitumine ning sealjuures on teistele põhjustatavad kannatused teisejärgulised. Siinkohal kinnitavad maakohtu veendumust M. Olderi selgitused selle kohta, et ta ei ole viimast talle süüksarvatavat kuritegu toime pannud ja hoopis kannatanu ründas M. Olderit, lüües M. Olderile korduvalt vastu värsket operatsiooniarmi. M. Older üksnes kaitses ennast ja lõi vastu. Ühtlasi ei anna maakohtu arvates M. Olderi eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et M. Olderi suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks M. Older samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole maakohtu arvates sellistel tingimustel M. Olderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega.
10. Maakohus peab positiivseks, et M. Older on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alates 16.07.2014 toimuvad individuaalse nõustamise eesmärgil kohtumised psühholoogiga (vabatahtlik). M. Olderile individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ on samuti asendatud psühholoogilise nõustamisega. M. Older on osalenud vangla tööhõives. M. Olderil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 28.09.2016 sigarettide ja keelatud esemete hoidmise eest.
11. Maakohus on seisukohal, et M. Olderi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. M. Olderil on lähedaste igakülgne toetus ja kindel elukoht oma vanemate ning vanaema juures (XXX, Tallinnas). Maakohus peab positiivseks sedagi, et M. Olderil on vabanemise korral võimalus asuda tööle Tabani Koolitus OÜ-sse koolitajana. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist siiski stabiilse töökohaga. M. Olderi tugiisiku ja STEP-programmi arendusjuhi M. Velströmi 02.05.2017 Tallinna Vanglale koostatud kirjast nähtuvalt on M. Olderil võimalus vabanemise korral osaleda STEP-programmis. Nimetatud programm aitab õigusrikkumisi sooritanud noortel leida sobiv töö- või õppimiskoht ning jätkata õiguskuulekat elu. Eelnevalt viiakse õigusrikkujaga läbi mitmed nõustamised. Maakohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on M. Olderil vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldavad esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. Lisaks on M. Olderil tagatud teatav sissetulek ka töövõimetuspensioni näol.
12. Samas peab maakohus oluliseks arvestada, et M. Olderil on varasemast elukäigust nähtuvalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. M. Olderi käitumisest nähtub, et alkoholijoobes vägivallakuritegude toimepanemine on olnud korduv ja M. Older ei ole suutnud sellisest 2 käitumisviisist hoiduda. Seda ei ole muutund ka asjaolu, et M. Older on pöördunud sõltuvusravi saamiseks Wismari Haiglasse ega ka varasemalt mõistetud karistused. M. Older tarvitab süstemaatiliselt alkoholi alates 15-ndast eluaastast. Võttes arvesse M. Olderi varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, samuti M. Olderi alkoholi tarvitamise pikaajalisust, ei ole maakohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab M. Older alkoholi tarvitamist ja seda vaatamata lähedaste ning tugiisiku olemasolule.
13. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et M. Olderi puhul esineb positiivseid asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, M. Olderi isik). Sellest tulenevalt leiab maakohus, et M. Olderil tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Older, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu hinnangul esinevad maakohtu määruses mitmed olulised kaalutlusvead.
15. Antud ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamine toimus erandkorras tänu Valga kohtumajas 29.11.2016 toimunud kohtuistungile, kus eelmisel korral arutati M. Olderi ennetähtaegset vabastamist. Toona jättis maakohus süüdimõistetu vabastamata vaid sel põhjusel, et M. Olderil oli kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning korraldaski erandkorras järgmise, nüüd aset leidnud kohtuistungi kuue kuu möödumisel, leides, et kui vahepealsel ajal uusi vangla sisekorra rikkumisi selle aja sees ei toimu, oleks M. Olderi vabastamine igati õigustatud. Kahe kohtuistungi vahelisel ajal ei ole süüdimõistetul juurde tulnud uusi distsiplinaarrikkumisi, mis on aga jäetud tähelepanuta, kuigi selles peitus kogu 21.07.2017 aset leidnud istungi mõte.
16. Maakohus on seisukohal nagu saaks M. Older juba praegu osaleda STEP-programmis ning tema vabastamata jätmine ei muudaks selles osas midagi. Selline käsitlus on aga eksklik, kuna vanglas viibides saab M. Older osaleda vaid STEP-programmi tugigrupis ja tal ei ole enne vabanemist võimalik programmi registreerida. Programmi võetakse aga ainult nooremaid kui 27-aastasi, tähtajaliselt vabanedes ületaks M. Older aga seda künnist 7 päevaga, mistõttu see oluliselt määrav faktor tema taasühiskonnastumiseks oleks temast ära lõigatud.
17. Maakohus on pühendunud esmatähtsalt M. Olderi ilmselgelt häbiväärse mineviku esiletõstmisele, kuigi on leitud ka praeguseks tekkinud positiivseid faktoreid nagu hea tugiisik ja töökoht koolitusfirmas. Samas ei ole suudetud seostada, et just sääraste perspektiivide varasem puudumine ja sellest tingitud sihitus ongi M. Olderit viinud alkoholi ning kuritegudeni ja langetab seega riski väga palju.
18. Üks peamisi asju, mida M. Olderile maakohtu määruses ette heidetakse, on süü mitte omaksvõtmine. Kaebuse esitaja palub siinkohal ringkonnakohtul üle vaadata 21.07.2017 istungiprotokoll. Sealt peaks selgelt ilmnema, et M. Older eitab vaid raske tervisekahjustuse tekitamist ja seda eelkõige seetõttu, et tema usuliste tõekspidamiste vastu on kohtule valetada, isegi kui iseendale „tuha pähe raputamine“ ilmselgelt tema olukorda kergendaks, mille võimalikkust M. Older sealsamas möönab ning ometi keeldub seda tegemast. Samas möönis M. Older kannatanu löömist kergemas ulatuses, seda ka sügavalt kahetsedes nagu ka osalemist sündmuste ahelas, mis viis kannatanu vigasaamiseni. Olukord, kus maakohus sunnib hüvede saamiseks kohtualust lahti ütlema tema usulistest veendumustest, peaasi, et viimane möönaks kohtu ilmeksimatust, on M. Olderi meelest lämmatav ja ohtlik ning ta loodab, et 3 ringkonnakohus nõustub M. Olderiga selles, nagu ka selles, et säärases olukorras ei olnud tal mõtet avaldada mingit lapsikut protesti, mis võinuks vaid teda kahjustada ja tema ainsaks eesmärgiks oli teenida „tõtt“, hoolimata hinnast. See on aga märk M. Olderi tõearmastusest ja põhimõttekindlusest ning ta ei mõista, miks neid kahte iseloomuomadust võetakse kui negatiivseid, sellal, kui need on tegelikult ilmsed märgid tema mittekriminaalsest ellusuhtumisest.
19. Lisaks muule, ei ole maakohus käsitlenud fakti, et M. Older taotles elektroonilist järelevalvet, kuigi seda kohustust tal ei olnud. Süüdimõistetu palub vaadata 21.07.2017 istungiprotokolli, kus ta seletab maakohtule, et isegi juhul kui kohus teda ilma selleta ei usu, peaks jalavõru olema piisav garantii, mille abil tema elustiili kontrolli all hoida. Määruses seda kuidagi põhjendatud ei ole, miks teda ei usaldataks isegi juhul kui rikkumise korral saaks politsei M. Olderi kätte hiljemalt peale esimest õlut ja ammu enne esimest kuritegu. On ka ebausutav, et maakohtule jäi tema tehtud taotlus kahe silma vahele, seda enam, et ta juhtis sellele ise tähelepanu.
20. Negatiivse asjaoluna, miks ei ole võimalik kaebuse esitajat vabastada, on mh välja toodud „Martin Olderi isik“. Ühegi tsiviliseeritud riigi kohus ei tohiks üldlevinud moraalinõude järgi mõista kohut lähtuvalt isikust, vaid isiku tegudest ja temaga seonduvatest asjaoludest. Seda enam, et M. Olderi isik ei ole temale teadaolevalt mingi rahvusvaheliselt tuntud negatiivne sümbol nagu näiteks „sirp ja vasar“ või haakristiga natsilipp. Samale pulgale asetamine solvab otseselt inimõiguseid, end just seda tehakse, kui isegi ei seletata lahti, mis see negatiivne täpselt on. Lihtsalt on selline isik ja on loomulik, et ta on negatiivne faktor juba iseeneselikult.
21. Lähtudes eeltoodust palub määruskaebuse esitaja tühistada maakohtu määruse, millega ta jäeti ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. M. Olderi eluvaated, perspektiivid ja eesmärgid on kardinaalselt muutunud ja ta tunneb, et vangistus on täitnud oma eesmärgi. Edasine kinnipidamine oleks tarbetu piinamine ning närvisüsteemi ruineerimine. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Olderit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohtu määruses esinevad kaebuses toodud kaalutlusvead.
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud kogumina arvesse nii M. Olderit positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu M. Olderit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivseid, missuguse järeldusega nõustub täielikult ka kriminaalkolleegium.
25. Esmalt toob määruskaebuse esitaja välja, et käesoleval juhul on maakohus jätnud arvestamata asjaoluga, et M. Olderi eelmist ennetähtaegse vabastamise taotlust arutanud kohtukoosseis on leidnud, et juhul kui süüdimõistetu suudab uue ennetähtaegse vabastamise taotluse istungini kinnipidamiskohas hoiduda uute distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, oleks tema vabastamine igati õigustatud (Tartu Maakohtu 29.11.2016 määrus). Siinkohal selgitab 4 ringkonnakohus, et käesoleva määruskaebemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrus, mitte varasemad M. Olderit puudutavad kohtulahendid. Lisaks märgib kriminaalkolleegium, et kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on küll oluline argument, mida ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuid tegemist ei ole ainsa kriteeriumiga, mida siinkohal kaaluda tuleb. Nimelt teeb ringkonnakohus siinkohal viite KarS § 76 lg-le 4, mis ütleb, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Muuhulgas leiab määruskaebuse esitaja ka sedagi, et kohut ei tohi mõista lähtuvalt isikust, vaid tema tegudest. Taoline seisukoht on tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 taaskord ekslik, kuna ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb ilmtingimata arvesse võtta ka kinnipeetava isikut, mitte ainult tema poolt toimepandud tegusid.
26. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et M. Olderi varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning tema isik toovad käesoleval juhul kaasa kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata jätmise. M. Older omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ning kannab neljandat vabadusekaotuslikku karistust. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest, sealjuures on kõik kuriteod M. Olderi poolt sooritatud alkoholijoobes olles ning kuritegude dünaamika on ajas muutunud vägivaldsemaks (käesolevat karistust kannab KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest). M. Olderit on läbi korduvate kriminaalkaristuste üritatud õiguskuulekale teele suunata (muuhulgas kohaldati tema suhtes ka Harju Maakohtu 02.12.2013 määruse alusel karistusjärgset käitumiskontrolli, kuid pärast vangistusest vabanemist pani toime uue kuriteo ning võeti Harju Maakohtu 19.02.2014 määruse alusel vahi alla), kuid süüdlane ei teinud talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist.
27. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M. Olderi isik ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa M. Olderi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et M. Older suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Maarika Kuusk