Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10884 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Rei

§ 424järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9.

detsembri

1. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellant kaitsja Süüdistatav A.V ik: XXX; elukoht XXX; XXX; kriminaalkorras varem karistamata; väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi XXX; üks kehtiv Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd Kaitsja Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
2. Jätta A.V kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjani apellatsioon läbi vaatamata.
3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe ja Parnerid seoses vandeadvokaadi abi Karine Nersesjani poolt A.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 96 (üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks).
4. Mõista A.V-lt riigieelarve tuludesse välja apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse A.V-le eraldi dokumendina. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. A.V-le esitati süüdistus

§ 424järgi selles, et ta juhtis 7.

detsembril 2016 kell 17.45 Harjumaal Maardu teel Uuevälja bussipeatuse juures tahtlikult mootorsõidukit Kia Sportage registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis. A.V väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 0,79 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht siis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l kohta. 2. Harju Maakohtu 9. detsembri 2016. a otsusega tunnistati A.V süüdi

§ 424järgi ja karistati teda vangistusega üks aasta. Mõistetud karistust vähendas kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o kaheksa kuuni.

§ 68

lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva karistusaja hulka, s.o kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seitsme kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkune vangistus.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata üheaastase katseajaga, kohustades isikut järgima

§ 75

lg-s 1 loetletud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 määras kohus, et A.V ei tohi käitumiskontrolli tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määras kohus, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati A.V-le lisakaristust, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Samuti mõisteti isikult riigieelarve tuludesse välja tekkinud menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et A.V-le süüdistuses etteheidetud teo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud tema enda süüd tunnistavate ütlustega, tunnistajate politseiametniku MA ja pealtnägija AR ütlustega ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mida maakohus on uurinud. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest, et isik käitus tahtlikult. 2.2 Karistuse mõistmisel nentis maakohus, et A.V süü suuruse tõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas. A.V asus rooli vahetult pärast alkoholi tarvitamist ja põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse, sõites otsa liiklusmärgile. Kuigi A.V ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tuleb karistusliigi ja -määra valikul arvestada isikul tuvastatud joobeastet, mis on 2 küllaltki suur, vaatamata asjaolule, et see jääb

§ 424süüteokoosseisu alamäära lähedale.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et tarvitatud alkohol piiras oluliselt isiku reaktsioonivõimet: A.V sõiduk vingerdas teel ja isik püsis autost väljudes vaevu jalul. Kohus ei pidanud karistust kergendavaks asjaoluks eeluurimisel avaldatud kahetsust, sest kohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras. Kohtuistungil süüdistatav kahetsust ei avaldanud, samuti ei toetanud kohtueelses menetluses avaldatud kahetsust A.V hoiak kohtuistungil. Samas ei tuvastanud kohus ka isiku karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et A.V süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastab ühe aasta pikkune vangistus – tegemist on sanktsiooni alumisse kolmandikku jääva karistusega. Ühtlasi pidas kohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kohus leidis, et A.V puhul on vältimatu katseajaks lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p 2 ja p 8 alusel.

Isikut, kes tarvitab argipäeval, vahetult enne rooli minekut, kanget alkoholi, tuleb mõjutada keeluga tarvitada katseajal alkoholi. A.V on varasem kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohtule teadaolevalt on sotsiaalprogrammide loetelus ka liiklussüütegude toimepanijatele suunatud programmid, mille läbimine katseajal loodetavasti mõjub süüdistatava edasisele liikluskäitumisele positiivselt. Kohus leidis, et A.V-le tuleb kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Lisakaristus täidab ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, samuti esineb A.V puhul negatiivne tulevikuprognoos, mille kohaselt võib ta ka edaspidi toime panna sarnaseid süütegusid ja osutuda ohtlikuks kaasliiklejate ja ka iseenda elule, tervisele ja varale. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada, et A.V süü oli praeguses asjas suur. Kohus leidis, et A.V-lt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on vältimatult vajalik, mõjutamaks teda hoiduma edaspidi sarnaste kuritegude toimepanemisest ja arvestades, et A.V on varasemalt liiklusalase väärteo eest karistatud. 3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan, kes taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub mõista kergem karistus. 3.1 Kaitsja hinnangul ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. A.V süü tunnistamine ja kahetsemine oli siiras ning kohus pidanuks seda karistust kergendava asjaoluna arvestama. Tõendamist ei ole leidnud, et A.V süü olnuks keskmisest suurem. Tuvastatud joobeaste jääb

§ 424teokoosseisu alammäära lähedale.

Ta juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal ja tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta on õiguskuulekas inimene ja see on esmakordne sedalaadi rikkumine. A.V põhjendas kohtuistungil alkoholi tarvitamist sõbra surmaga. Süüdistataval on olemas kindel töökoht ja sissetulek, mistõttu põhjendatud oleks rahalise karistuse mõistmine. 3.2 Samuti ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine. Tegemist on juhuslikku laadi süüteoga, mis ei iseloomusta süüdistatavat. Seda kinnitab ka asjaolu, et tegemist on varem karistamata isikuga. Kohus ei ole arvesse võtnud, et juhtimisõiguse olemasolu on isiku jaoks vältimatult 3 vajalik seoses tema töökohaga ehk ekskavaatori juhtimisega. Samuti plaanib A.V asuda aprillis tööle välismaale. Kaitsja palub jätta lisakaristus kohaldamata või lühendada selle tähtaega ühe kuuni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
2. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni loetakse ilmselgelt põhjendamatuks muuhulgas juhul, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-143-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Maakohtu mõistetud karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Maakohus on põhjendanud, miks ta valis karistusliigiks vangistuse. Kohus on lähtunud täiesti asjakohaselt süü suurusest, kuna vastavalt

§ 56lg 1 esimesele lausele on süü karistuse alus.

Ka on asjakohased maakohtu põhjendused, miks on A.V süü suur. Mootorsõiduki joobes juhtimise puhul mõjutab süü suurust see, kuivõrd suur on teost tulenev oht liikluses osalejate turvalisusele. Maakohus tuvastas, et A.V võime sõidukit juhtida oli alkoholi tarvitamise tõttu oluliselt häiritud, muu hulgas põhjustas ta ka liiklusõnnetuse. Sellele apellatsioonis vastu vaieldud ei ole. Samuti iseloomustab süü suurust isiku suhtumine oma teosse, mida näitab tahtluse vorm. Selles kontekstis on põhjendatud maakohtu osutus, et A.V asus juhtima vahetult pärast kange alkoholi tarvitamist. Maakohtul oli õigus asuda seisukohale, et puhtsüdamlikku kahetsust, mis tingiks karistuse kergendamise, ei esine. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-14, p 11). Maakohus on põhjendanud, miks ta ei loe kahetsust puhtsüdamlikuks.
2. Ka esmakordsel mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis vastab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine lisakaristusena kohtupraktikale ja selle pikkus jääb praegusel juhul sanktsiooni alamäära piiri lähedale. Lisakaristuse kohaldamine ei eelda tingimata seda, et isikut oleks varem karistatud. Lisakaristuse põhjendatuse võivad tingida ka teo toimepanemise asjaolud. Neile ongi maakohus tuginenud: maakohus pidas oluliseks seda, et A.V asus autot juhtima pea kohe pärast kange alkoholi tarbimist. Ka ei ole töö tõttu mootorsõiduki 4 juhtimisõigust vajaval isikul alust eeldada, et teda koheldakse liiklusalaste süütegude toimepanemisel teistest juhtidest leebemalt.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
4. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kahe pooltunni eest 96 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. See, et ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, tähendab, et maakohtu otsus jääb muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava kanda. allkirjastatud digitaalselt Sten Lind Pavel Gontšarov Urmas Reinola 5