p-de 1 ja 4 järgi üldmenetluses Õnne Neare-Vaarmann Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav I.G ik XXX, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: ei ole karistusregistrisse kantud Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. I.G süüdi tunnistada
p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta I.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.G temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
p 1 alusel arvestada I.G-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.10.
Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanu XXX ütlused, tunnistajate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ütlused ning kontrollinud kohtuistungil süüdistaja ja kaitsja esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. I.G süüdistatakse
p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
263 p-d 1 ja 4 sätestavad vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Osutatud sätte sõnastuse kohaselt eeldab avaliku korra rikkumine obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas. Samuti on kohtupraktika kestvalt seisukohal, et lisaks avalikule kohale tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Käesoleval juhul tuleneb süüdistusest, et I.G-le inkrimineeritav süütegu leidis aset baari Foorum sissekäigu ees, Telliskivi tn 15/Mulla tn 1, Tallinn vahelisel alal. Riikliku süüdistaja hinnangul on osutatud asukoha näol tegemist avaliku kohaga
Märgitule hinnangu andmisel leiab kohus riikliku süüdistajaga nõustuvalt, et baari Foorum sissekäigu esine ala, so Telliskivi tn 15/Mulla tn 1, Tallinn vaheline ala on käsitatav avaliku kohana ja seda põhjusel, et nii baari kui ka baari esisele alale pääsevad takistusteta kõik isikud, kellel on soovi baari või selle esisele alale minna. Seega tuleb nentida, et 2 I.G-le inkrimineeritava süüteo toimepanemise koht on avalikuks kohaks
Avalikku korda rikkuvaks teoks on riiklik süüdistaja lugenud I.G ja kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikute tegevuse, mis seisnes I.G poolt XXX vastu pead löömises, mille tagajärjel XXX kukkus ja peale mida jätkasid I.G ja kohtueelsel menetlusel kindlakstegemata isikud maaslamanud XXX käte ja jalgadega peksmist pea ja keha piirkoda, millega tekitati XXX füüsilist valu ja tervisekahjustus, so 2 cm põrutushaav pea piirkonda. Hinnates kohtumenetluse käigus antud isikuliste tõendiallikate ütlusi ja kõrvutades neid riikliku süüdistaja ja kaitsja esitatud kirjalike tõenditega, asub kohus seisukohale, et tõendikogum kinnitab I.G ja eeluurimisel kindlakstegemata isikute poolt kannatanu XXX löömist, mille tagajärjeks oli kannatanu kukkumine koos tervisekahjustuse saamisega. Kannatanu kohtumenetluses antud ütluste kohaselt viibis ta 31 aprilli ööl vastu 1 maid baaris Foorum, mis asub Telliskivi tänaval ja on ühtlasi ka tema töökohaks. Baaris viibis ta koos oma naise XXX, kellega võtsid joogid ja istusid rahulikult. Seal istudes tuli nende juurde 3-4 korda I.G, kes provotseeris teda sõnadega ning välja kutsumisega. Nemad naisega suhtusid I.G-sse rahulikult isegi siis, kui I.G tema nina ees vehkis. Kannatanu ütluste kohaselt viibis I.G baaris seltskonnaga, st I.G käis selle seltskonna juures ning kannatanu nägi, kuidas nad tänavale läksid. Kuna kell oli juba palju, tegi ta naisele ettepaneku koju sõita. Tänavale jõudes sattus ta aga koheselt eelnevalt viidatud seltskonna käte alla. I.G seisis trepimademel ja kannatanu läks tema juurde ning küsis viimaselt, mida viimane endast kujutab. Sellele järgnes koheselt I.G löök vastu tema lõuga, ta kukkus ja siis hakati teda peksma jalgadega. Ta tõusis üles, ta löödi jällegi pikali ning hakati uuesti jalgadega peksma. Tema vigastused on fikseeritud meditsiiniaktis ja vigastusena tuvastati tal lahtine haav kuklas, mis tekkis kukkumisest. Kohtule kirjalike tõenditena esitatud kiirabikaardi ja PERHi patsiendikaardi kohaselt oli sündmuskohaks Telliskivi 15, Tallinn ning patsiendi, so XXX selgituste kohaselt sai ta löögi pähe ning lokaalse leiuna tuvastati XXX pea piirkonna 2 cm põrutushaav. Vigastuse põhjusena on ära märgitud peksmine. Mis puudutab riikliku süüdistaja kirjaliku tõendina esitatud töövõimetuslehte, millest nähtuvalt oli kannatanu haige peksmise tagajärjel, siis sellega seonduvalt märgib kohus, et kõnealuse tõendiga ei ole võimalik arvestada, kuna see tõendab vaid kannatanu töövõimetuslehel viibimist, mitte aga seda, et töövõimetuslehel viibimise on põhjustatud peksmise tagajärjel saadud haigus/tervisekahjustus. Ka üldiselt teadaolevalt ei kajasta töövõimetusleht haigust ennast või töövõimetuslehe väljaandmise põhjuseid tervisliku seisundi näol. Kannatanuga ühetaolisi ütlusi I.G poolse löömise kohta on andnud ka XXX, kes samuti selgitas kohtuistungil tema ja kannatanu baaris viibimise asjaolusid, sh seda, et baaris viibides käis I.G neid 2-3 korda solvamas ja nende juures kätega vehkimas. Peale viimast I.G poolset vehkimist oli nende tuju langenud ning nad otsustasid abikaasaga baarist ära minna. Äraminekuks oli vaja ära lahendada taksoküsimus ning samuti oli tal vaja minna tualettruumi. Tunnistaja sõnade kohaselt jooksis ta tualetti ja sealt tagasi tulles Ivani baaris ei olnud. See asjaolu põhjustas temas rahutust ning ta soovis veenduda, et Ivaniga on kõik korras, kui ta tänaval peaks olema. Väljas oli pime ja baari välisust avades nägi ta tema poole seljaga seisvat I.G, kes seisis tema abikaasa vastas. Hetk hiljem nägi ta, kuidas I.G tema abikaasat näkku lõi ja kes saadud löögist nagu puutükk maha kukkus. I.G isiku on tunnistaja kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil ka ära tundnud. Täpsustavalt märkis tunnistaja peale joonise tegemist tema ja teiste isikute liikumise ja asukoha kohta, et löömise hetkel oli tema küljega ja ta nägi Ivani, sellele järgnenud liigutust näkku ja Ivani kukkumist. Edasiselt märgib tunnistaja, et peale nähtut hakkas ta karjuma ja soovis abi kutsuda, kuid baari siseneda tal ei lastud, kuna baaris eelnevalt olnud pikka kasvu noor mees tõkestas tal ukse ees seismisega baariukse avamise. Sellest tingituna jooksis tunnistaja eemale mõttega, on kusagilt on vaja otsida abi, leida inimesi või politseipatrull, keda peatada ja abi paluda. Kell oli kusagil kella 4 paiku ning inimesi ta kusagilt ei leidnud. Ainus inimene, keda ta nägi oli eestlasest noormees, keda ta on aeg-ajalt baaris näinud ja kelle poole pöördus palvega saada abi, kuna tema abikaasat pekstakse. Noormees ei vastanud 3 midagi, vaid vajutas mobiiltelefoni nuppe. Tema soovis reaalset abi ning jooksis edasi abi otsima. Ta peatas kinni aeglaselt sõitnud auto, kuid selle juht abi ei osutanud. Ühel korral tuli ta baari juurde tagasi, kuid selle läheduses nägi ta üht noormeest, keda nähes tekkis tal uuesti hirm ning ta jooksis jällegi ära. Kui teist korda baari juurde tagasi tuli, nägi ta politseiautot ning seda nähes suundus ta kartmatult baari. Baarileti juures seisis Ivan, kes hoidis peast kinni ja kellel oli haav kuklas. Samuti olid tal kõik peksmise tunnused, so tema kehal ja kätel olid sinikad ning ta kaebas pearinglust. Osutatud isikuliste tõendiallikate ütlusi hinnates asub kohus seisukohale, et tõendite vahel on ilmnenud mõningane ebaselgus, mis tõstatab küsimuse selle kohta, kas XXX oli võimalik kannatanu löömist näha. Sellele on osutanud süüdistatava kaitsja ka oma kaitsekõnes. Nimelt, kõrvutades kannatanu ja XXX ütlusi, järeldub neist, et baaris tõusid nad üheaegselt lauast püsti ja selle järgselt suundus XXX õue ning XXX tualettruumi, kus ta polnud mitte üle 5 minuti. XXX ütlustest tuleneb seegi, et õue minnes peale ühe lause ütlemist lõi teda I.G vastu lõuga. Märgitu võiks tähendada, et kui XXX suundus tualetti ja XXX õue, kus teda praktiliselt koheselt rünnati, siis polnud võimalik XXX oma abikaasa ründamist, mis kannatanu hinnangul toimus alla minuti, näha. Tõstatatuga seonduvalt märgib kohus, et ei loe esitatut vastuoluks, millega kaasneks XXX ütluste kahtluse alla seadmine. Tuleb märkida, et kannatanu ütluste kohaselt on baar Foorum, mille sissekäigu lähedal I.G-le inkrimineeritav süütegu aset leidis, kannatanu töökohaks. Nii on tunnistaja XXX selgitanud, et baaris Foorum on tema abikaasa juhataja ja tema aitab abikaasat. Seejuures on tunnistaja J. Vare ütlustest järeldatav, et kannatanu ja XXX laua juures käis palju erinevaid inimesi nendega suhtlemas ja tunnistajal jäi mulje, et nad tundsid baaris paljusid erinevaid inimesi. Sedasama kinnitab ka tunnistaja XXX. Seega leiab kohus, et vaatamata sellele, et nii XXX kui XXX tõusid nende endi ütluste kohaselt koos lauast püsti, mille järgselt suundus XXX õue ning XXX tualetti, siis arvestades seda, et paljud baari külastajad olid tunnistajate ütluste kohaselt XXX tuttavad või vähemalt suhtles XXX nendega, siis annab see asjaolu aluse järelduseks, et selleks ajaks kui XXX õue jõudis, oli jõudnud XXX tualetis ära käia ning tal oli võimalus õues toimunut vahetult näha/tajuda. Seejuures asus baari tualettruum XXX ja XXX laua vahetus läheduses ning XXXei olnud vaja kuigi kaugele minna. A.Šahhi ütluste kohaselt nägi ta aga lööki koheselt pärast baari välisukse avamist. Lisaks XXXi enda ütlustele, mille kohaselt nägi ta õues toimunud I.G poolset abikaasa löömist, tõendavad tema õues viibimist löömise hetkel ka teised isikulised tõendiallikad. Siinkohal osutab kohus tunnistaja J. Vare ütlustele, kes vastas kohtu küsimusele, „Kas õues, nende inimeste seas oli juba ka seesama inimene, keda pärast löödi ja peksma hakati?“, et „Ta tuli mingi hetk tagasi sinna, ta ei olnud seal koguaeg, nad tulid kusagilt oma naisega. Nad ei olnud koguaeg, nad alles tulid“. Seda, et tegemist oli baari omaniku ja tema naisega, sai tunnistaja teadlikuks läbi oma sõbranna, kes on korduvalt baari Foorum külastanud. Samuti on tunnistaja J. Vare üheselt kohtule küsimuse vastusena kinnitanud, et tema meelest nägi ta omaniku naist tänaval ja ta kas karjus, et lõpetataks. Kohus peab kohaseks osutada ka tunnistaja XXX ütlustele, mille kohaselt on temagi näinud hetke, millal kannatanu baarist väljus. Nii tuleneb tema ütlustest, et ta viibis baaris sel hetkel, kui XXX baarist väljus. Kohtu küsimusele, kas Ivan väljus baarist koos abikaasaga või üksinda, vastas tunnistaja, et „Kõigepealt läks tema ja peale teda läks naisterahvas; väljumiste ajavahemikku ta öelda ei oska, kuid arvatavasti oli see vist enam-vähem ühel ja samal ajal, üks läks ees ja teine järel.“ Lisaks märgitule osutab kohus, et XXX ütluste kohaselt takistati teda pärast nähtut, so tema abikaasa löömist baari sisenemast, misjärel jooksis XXX eemale abi kutsuma. Märgitu tähendab, et XXX viibis väljas ning seda kinnitavad tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt mäletab ta, et oli õues, so õues baari külje peal, kui baariomaniku abikaasa baari ees karjus, et kutsu politsei, mida ta ka tegi. Osutatut kogumis hinnates leiab kohus, et XXX ütlused ei ole vastuolulised, on teiste tõenditega haakuvad, teiste tunnistajate ütlused kinnitavad XXX ütlusi, sh seda, et tal oli võimalus näha ja ta nägi oma abikaasa löömist. Seega on XXX ütlustega võimalik arvestada. Kohtu eelnevalt osutatud kannatanu ja tunnistaja XXX ütluste pinnalt tuleb tõdeda, et kannatanu ja tunnistaja osutavad I.G-le kui isikule, kes XXX näo piirkonda lõi, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tervisekahjustuse peahaava näol sai. Kuigi süüdistatav ei 4 tunnistata talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, sh XXX löömist, leiab kohus, et tõendikogum I.G ütlusi ja tema kaitseversiooni ei toeta ning seejuures ei haaku I.G ütlused ka teiste menetlusse kaasatud isikuliste tõendiallikate ütlustega. Küll aga toetavad teised isikulised tõendiallikad kannatanu verisooni juhtunu kohta. Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, et I.G ei oleks temale inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal baaris Foorum ja selle esisel platsil viibinud. Süüdistuses märgitud ajal baaris Foorum viibimist on kinnitanud nii süüdistatav ise, kuid ka teised isikulised tõendiallikad – kannatanu, tunnistajad XXX, XXX, XXX ja XXX. Seonduvalt I.G poolse rusikaga löömisega peab kohus asjakohaseks analüüsida ja osutada esmalt tunnistaja XXX ütlustele. XXX ütlustest on tuletatav, et vahetult enne löömist ja löömise ajal viibis tema baari Foorum ees terrassil, uksele suhteliselt lähedal ja suitsetas. Sel ajal oli baari ees palju inimesi, 9-10 inimest kindlasti, nende hulgas ka baari omanik. Tema oli baari omaniku poole seljaga. Kuidas kõik pihta hakkas, kes kuskilt kannatanu poole lähenes, seda tema ei näinud. Samuti ei kuulnud ta enne löömist mingisugust suur lärmi ega õiendamist, ent järsku läks löömiseks. Tema mäletamist mööda oli lööjaid kolm. Lööjate nägusid ta ei mäleta, kuid tema nägi, kuidas kannatanule löödi rusikaga näkku ja keha piirkoda ning siis kukkus kannatanu maha. Peale löömist jooksid lööjad erinevatesse suundadesse laiali. Tema hakkas selle peale karjuma, karjudes, et „Lõpetage ära!“ Karjumist alustas ta koheselt, kui löödi ja lööjad jooksid tema karjumise ajal ära. Samuti lähenes ta pikalilöödud kannatanule, keda proovis püsti tõsta. Kannatanu oigas ja tundis ennast valusalt ning nad ootasid kiirabi saabumist. Tunnistaja selgitab ka, et temale teadaolevalt kannatanut maas ei pekstud, sest peale eelmärgitud lööke ja kannatanu kukkumist läksid nad kannatanu juurde ja proovisid kannatanut püsti aidata. Samas oli ta kohutavalt ehmunud juhtunust, mistõttu ta täpselt ei mäleta, kas kannatanut maas löödi või mitte. Tunnistaja XXX analoogseid ütlusi on andnud ka XXX, kes on nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil süüdistatava isiku kui XXX lööja ära tundnud ja kes selgitas, et viibis ööl vastu 1 maid baaris Foorum ning baaris istudes nägi ta läbi akna ebameeldivat intsidenti, mis seisnes inimesele kallale tungimises. Tema istus baaris saalis ja nägi läbi akna, mille ees on reklaamkleebised, kuidas kaks inimest seisid vastastikku ja neist üks tegi järsku mingi liigutuse, mille järel teine pikali kukkus. Pikali kukkujaks oli baariomanik. Liigutust ennast ta täpselt ei mäleta, kuna nägi seda silmanurgast. Kuna ta otseselt väljas olnud inimesi ei jälginud, siis nägi ta eelkirjeldatut silmanurgast ja alles peale seda pööras ta väljas toimunule suuremat tähelepanu. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil väljasviibinud isikute asukohti löömise hetkel ja märkis, et temale tundus, et kogu sündmus toimus minutite vältel, väga kiiresti ning lööjaid oli rohkem kui üks. Samuti selgitas ta, et kui inimene pikali kukub, siis pikali olevat inimest aknast ei näe, kuid läbi akna nähtus mingite inimeste tulemine ja mingi rabelemise toimumine. Tunnistaja kahtleb selles, et tegemist oli abi andmisega, kuna liikumine oli intensiivne ja meesterahvaste toimingud olid äkilised. Ta ei täheldanud naisterahvaid ning tema arvates olid väljas olnud isikud meesterahvad. Kohtuistungil tõusetus küsimus selle kohta, kas baaris istunud tunnistajal XXXl oli üleüldse võimalik läbi reklaamkleebistega akna, mille ees olid ka kardinad, baariesisel toimuvat näha. Kohtu veendumuse kohaselt tuleb sellele vastata jaatavalt, kuna kirjaliku tõendina esitatud fotode kohaselt katab reklaam aknaklaasi osaliselt. Lisaks on ka tunnistaja XXX kinnitanud, et aknaklaasidel on küll reklaamid ja äärtes kardinad, kuid põhiosas on aken läbipaistev. Samadelt kohtule esitatud fotodelt ja väljatrükkidelt, millised pärinevad nii hilisemast ajast pärast remonti kui ka varasemast ajast enne remonti, on näha ka seda, et akna allservas asuv punast värvi ja läbipaistmatu kleebis on suhteliselt kitsas, kuid selle kohal asuv kleebis on läbipaistev, kuivõrd fotodelt on läbi kleebise näha kardinad kuni punase kleebise ülaservani. Kannatanu ütlustega sarnaselt on tunnistaja XXX märkinud, et peale esmast peksmist olukord vaibus, inimene tõusis pingile ja hoidis pead kinni, seejärel aga kas minuti või kahe jooksul rünnati teda uuesti. Peale seda tuli baariomanik sisse, tema täheldas mingi aja möödudes, et olukord on rahulik ja lahkus sealt. Seonduvalt löömisega selgitab tunnistaja sedagi, et löömise ajal oli kannatanu juures mitu, so vähemalt kolm meesterahvast, nende seas ka süüdistatav. Mis maas toimus, kas kannatanule anti esmaabi või peksa, tema ei tea. Toimus rabelemine, kuid täpsemat aknast ei näinud. Teine rünnak seisnes samuti löömises ja inimesed, so 5 meesterahvad, kes seal olid, lõid teda teistkordselt. Seal oli ka süüdistatav ja talle tundus, et ka süüdistatav lõi kannatanut. Tema arvates lõi keegi seal jalaga. Löömise tagajärjel kukkus kannatanu vähemalt külili kas maa peale või pingile, kuhugi ta igatahes langes või ta üritas ennast lihtsalt kaitsta, kerra tõmmata. Ütluste täpsustamisel on tunnistaja märkinud, et aknast nägi ta inimkogusid ning peale esimest rünnakut tõusis kannatanu püsti, vahepeal oli rahulik ja siis nagu rünnati inimest uuesti. Ta ei pannud tähele, et kannatanule oleks abi osutatud. Kui kannatanu oli pikali, siis ta ei näinud, kas inimesed tema ümber andsid talle peksa või abi. Analüüsides eelosutatud isikuliste tõendiallikate ütlusi, tuleb tõdeda, et tunnistajate ning kannatanu ütlustes esinevad vastuolud ja nii ei ole kannatanu ega ka tunnistaja XXX kinnitanud XXX poolt kannatanule abi osutamist peale peksmist. Märgitule vaatamata asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole sellise vastuoluga, millega vältimatult kaasneks ühe või teise isikulise tõendiallika ütluste ebausaldusväärseks lugemine ja tõendikogumist väljajätmine. XXXja kannatanu ütlusi kõrvutades leiab kohus, et ütluste erinevus on seletatav sellega, et alkoholitarvitanud ja pea piirkonda saadud löökide ja sellele järgnenud kukkumise järgselt ei pruukinud kannatanu kõiki üksikasju mäletada ja neid ka hilisemalt meenutada ehk kannatanu tervislikust seisundist tulenevalt ei saa välistada, et peale nö esimest peksmist, mis päädis peapiirkonna vigastuse saamisega, mille kohta on kannatanu märkinud, et oli teadvust kaotamas ja ta ei pruukinud selgelt mõista temaga toimuvat, sh seda, mitmel korral tema suhtes vägivalda tarvitati. Kohtu sellist veendumust kinnistab kannatanu kohtumenetluses antud selgitus, et oskab peksmisest rääkida ainult abikaasa sõnade järgi. Kohtu hinnangul ei saa täielikult välistada sedagi, et tervislikust seisundist tulenevalt võib kannatanu olla segamini ajanud ka tema teistkordse peksmise ja tema abistamise kõrvaliste isikute poolt pärast peksmist. Nimelt on tunnistaja XXXkinnitanud, et peale lööke ja kukkumist hakkas tema koheselt karjuma, mille peale kannatanut peksnud isikud erinevates suundades ära jooksid. Kuna kohtul puudub igasugune alus seada kahtluse alla XXX ütlusi, mille kohaselt peksti kannatanut ühel korral, hõlmates endas lööke pea ja keha piirkoda, siis leiab kohus, et tunnistaja XXXloogiliste ja elulisest usutavate ütlustega on kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud kannatanu ühekordne peksmine. Kuna teistkordse peksmise asjaolud on ebamäärased ja kannatanu enda ütluste kohaselt teab ta peksmisest abikaasa vahendusel, kes omakorda nägi vaid I.G esimest lööki, siis leiab kohus, et kannatanu teistkordse peksmise osas tuleb kohaldada KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, tõlgendades kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtluse kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Siinjuures ei pea kohus võimalikus lugeda kannatanu teistkordne peksmine tõendatuks tunnistaja XXX ütlustega, kuna tunnistaja on kohtumenetluses kinnitanud, et tal polnud võimalik näha, mida maaslamanud kannatanuga tehti ning tal ei olnud võimalik eristada, kas kannatanut peksti või osutati viimasele abi. Hinnates süüdistatava ütlusi, tuleb korrata juba kohtu poolt eelnevalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei haaku süüdistatava ütlused teiste tõenditega ja seda nii baari sees kui baari ees toimunud asjaolude kohta. Seega ei ole võimalik süüdistatava ütluste ja tema kaitseversiooniga arvestada ning tema ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Esmalt on tunnistajate ütlustega täielikus vastuolus, et enne õues toimunud intsidenti süüdistatav kannatanu ja tema abikaasaga ei suhelnud. Nimelt on nii kannatanu ise, kui ka tema abikaasa, samuti tunnistaja XXX andnud ühetaolisi ütlusi, mille kohaselt oli süüdistatav enne õues toimunud intsidenti korduvalt kannatanu laua juures käinud. Tõendikogumisse mittesobituv on ka süüdistatava selgitus selle kohta, et kakluse ajal teda baaris üldse polnudki. Märgituga seonduvalt tuleb ka märkida, et kannatanu on osutanud süüdistatavale, kui isikule, kes teda lõi ja kes peksmist alustas. Süüdistatava poolset kannatanu löömist näo piirkonda on kinnitanud tunnistajana menetlusse kaasatud XXX, kes on samuti osutanud just süüdistatavale, kes tema abikaasat lõi ja kelle isiku on tunnistaja ära tundnud nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil. Samuti on XXX kinnitanud, et on ära tundnud süüdistatavas isiku, kes kannatanut peksis. Seega leiab kohus tõendikogumit hinnates, et süüdistatava ütlused ei haaku teiste tõenditega, nendega ei ole võimalik arvestada ja need tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Süüdistatava kaitsja on kaitsekõnes osutanud aspektidele, mis tema hinnangul seavad kahtluse alla kannatanu ütlused, sh selle, et peksjaks oli I.G . Kaitsja hinnangul on kahtlust 6 süvendavaks asjaoluks muuhulgas, et peale peksmist ei ole kannatanu avaldanud ei politseile ega ühelegi teisele isikule, kes tema suhtes vägivalda kasutas. Samuti pole ta seda asjaolu avaldanud tervisekontrolli läbiviimisel. Vastuseks kaitsja poolt tõstatatule märgib kohus, et KrMS § 3051 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kaitsekõne kohaselt on XXX esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 26.05.2012. Seda fakti kohtul kontrollida ei ole võimalik, kuna vastavat tõendit avaldatud ei ole ja taotlust avaldada XXX kuriteoavaldus, pole kohtumenetluse pooled KrMS § 296 lg 2 korras esitanud. Sel samal põhjendusel pole võimalik kohtul kontrollida I.G kaitsja väidet selle kohta, et peale peksmist ei ole kannatanu ka politseile avaldanud, kes tema suhtes peksmise toime panid, samuti pole seda teinud teised baaris kakluse ajal viibinud isikud, kellede nimed politsei kindlaks ning ka XXX abikaasa, kes kaklust pealt nägi. Seoses oma töötajale ja menetlusse tunnistajana kaasatud XXX vägivallatseja nime ütlemata jätmisega märgib kohus, et sellesisuline etteheide ei ole põhjendatud ja põhineb oletusel. Nagu kohus eelneval märkis, saab kohtuotsus rajaneda vaid uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Tunnistaja XXX on kohtuistungil vahetult üle kuulatud ning kaitsja ei ole tunnistajale esitanud küsimust selle kohta, kas kannatanu avaldas talle peksmise järgselt, kes tema suhtes vägivallateo toime pani. Seega on kaitsja väide vägivallatseja isiku konkretiseerimata jätmise kohta oletuslik. Mis puudutab kiirabikaarti ja PERHi patsiendikaarti ning seal peksja(te) nime märkimata jätmist, siis selgitab kohus, et meditsiinipersonalil puudub ilmselgelt vajadus teada saada konkreetse isiku nime, kes vägivalda kannatanu suhtes kasutas, st patsiendi tervislikust seisundist lähtuva vajaliku arstiabi andmine ei ole vähimalgi määral sõltuvuses tervisekahju põhjustanud isiku nimest. Meditsiinitöötaja tegutsemine on suunatud siiski eelkõige patsiendi terviseseisundi ja esmaabi ulatuse vajaduse kindlakstegemisele, mitte pädevuse väliselt tõendite kogumisele. Seejuures tuleb selgitada, et kehtiva kohtupraktika kohaselt pole kiirabikaart ja patsiendikaart tõenditeks ka tervikuna, vaid üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud kehavigastust (RKKKo nr 3-1-1-67-10 p-d 10-12). Seega ei kummuta kaitsja poolt esitatud väited kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, sh seda, et vägivallateo kannatanu XXX suhtes pani toime lisaks kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikutele ka I.G temale esitatud süüdistuse mahus. I.G-le inkrimineeritakse süüteo toimepanemist grupis. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Käesoleval juhul on kannatanu ja tunnistajate XXX , XXX ja XXX ütlustega tõendatud, et peksmist alustas I.G ja sellele järgnes kannatanu edasine peksmine täiendavalt kolme erineva isiku poolt. Kuigi kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendikogumi pinnalt sedastatav, kellelt peksjatest teo toimepanemise initsiatiiv tulenes, tuleb lugeda tõendatuks, et esimese löögi kannatanu suhtes tegi just I.G , millele koheselt järgnes edasine vägivald ka teiste isikute poolt. Seda asjaolu on lisaks kannatanule kinnitanud tunnistajad XXX ja XXX. Kuna XXX ütluste kohaselt ta peksmisele eelnevalt mingisugust sõimu või õiendamist ei täheldanud ja ka kannatanu ütluste kohaselt lõi I.G teda sisuliselt koheselt peale tema välja minekut, millele omakorda järgnes tema peksmine mitmete isikut poolt, siis järeldab kohus neist asjaoludest, et I.G ja kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikute poolt toimus kannatanu peksmine nn vaikival kokkuleppel. Seega oli I.G ja kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikute tegevus kooskõlastatud ja hõlmatud ühisest tahtlusest ning teo valdamisest, vastates kaastäideviimise tunnustele ehk
Kohus märkis eelnevalt, et vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu häirimine. Käesoleval juhul on riiklik süüdistaja asjasse mittepuututavateks isikuteks lugenud 7 baarikülastajad. Baarikülastajatest on kohtuistungil üle kuulatud XXX ja XXX. XXX ütluste kohaselt tema baaris viibinud ja konfliktis osalenud osapooli ei tundnud ning nendega vähimatki kokkupuudet isiklikul tasandil ei omanud. Seejuures on ta kohtuistungil otsesõnu märkinud, et selline intsident häiris teda ja selle nägemine on põhjustanud temas hirmu edasistel baarikülastustel. Seega annab tunnistaja selgitus konflikti nägemise kohta ühese aluse järelduseks, et sellise tegevusega rikuti tema rahu ja turvatunnet ning selline nähtud käitumine ei läinud kokku tema arusaamaga tavapärasest käitumisest avalikus ruumis. XXX ütluste kohaselt teab ta kannatanu isikut, kuna baar, mida kannatanu peab, asub tema elukoha läheduses. Samas nende vahel sõbrasuhteid pole. Samuti pole tõusetunud küsimust sellest, et XXX oleks baaris viibinud ühe või teise osapoole seltskonnas. Seega leiab kohus, et situatsiooni silmas pidades tuleb lugeda ka XXX konfliktiväliseks isikuks, kelle rahu ja turvatunnet rikuti ning pärast nähtut pidas tunnistaja vajalikuks baarist lahkuda. Rahu ja turvatunde rikkumist tõendavad tunnistaja selgitused kohtuistungil, mille kohaselt oli nähtu šokeeriv ja ehmatav ning viis teda mõttele, kas tema võib olla järgmine. Esitatut analüüsides leiab kohus, et kannatanu peksmine süüdistuses märgitud ajal ja kohal kasvas üle isikuvastase süüteo toimepanemisest (
) avaliku korra raskeks rikkumiseks, kuna sellega rikuti konfliktiväliste isikute rahu ja turvatunnet, mis seisnes nende tahtevastases konflikti kaasamises. Hinnates subjektiivse külje esinemist, leiab kohus, et süüdistatav pani avaliku korra raske rikkumise toime kaudse tahtlusega. Arvestades osapoolte, so kannatanu ja süüdistatava kohtuistungil antud ütluste sisu, võib sellest järeldada pikaajaliste ebasõbralike suhete olemasolu, mis päädis süüdistuses näidatud ajal ja kohas füüsilise arveteklaarimisega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav tegutses kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades kavatsetusega. Seejuures pole aga kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu löömise/peksmisega rikkuda ka avalikku korda. Samas pidi süüdistatav aru saama, et baar ja selle esine on kohaks, kuhu on igal isikul vaba juurdepääs. Viidata tuleb sellelegi, et XXX ütluste kohaselt oli süüteo toimepanemise ajal baari ees suitsetamas palju inimesi, ka neid, kes süüdistatava või kannatanu seltskonda ei kuulunud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt sattusid baari ees olnud inimesed peksmisest paanikasse ja panid sealt jooksu. Märgitu tähendab, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamine baari esisel alal võib konflikti kaasata ja nagu nähtub, siis kaasaski, tahtevastaselt ka kõrvalised isikud. Seega on sedastatav subjektiivse külje tasandil kaudse tahtluse olemasolu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelneva tegevusega rikkus I.G koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikutega avalikku korda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, kuna tarvitasid vägivalda grupis võõra isiku, so XXX vastu ilma erilise põhjuseta ja häirisid konfliktis mitteosalenud XXX ja XXX rahu. Kohtueelsel menetlusel on XXX esitanud tsiviilhagi 425 euro nõudes, mida ta vähendas kohtuistungil telefoni maksumuse, so 80 euro võrra. Käesoleval juhul inkrimineeritakse I.G-le avaliku korra rasket rikkumist. Kõnealuse süüteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik kord ning sekundaarselt on kaitstavaks õigushüveks ka muuhulgas inimese tervis. Kohus selgitab, et KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on kõrgeima astme kohus selgitanud määruses nr 3-1-1-97-10 ja nii on märgitud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et 1) kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega ja 2) kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Samuti on selgitatud, et hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul, 8 nagu need on määratlenud prokuratuur. Nagu märgitud, on antud juhul kriminaalasja menetletud ja I.G-le süüdistus esitatud
Samas nähtub teo tehioludest, et kahju, mis on tinginud ka tsiviilhagi esitamise, on tekkinud pintsaku ja seal olnud esemete äravõtmisega ehk teisisõnu võimaliku varavastase süüteo toimepanemise tagajärjel. Kannatanu XXX ütluste kohaselt purunes tal löögist tingitud kukkumise tagajärjel tagataskus olnud mobiiltelefoni ekraan, kuid mobiiltelefoni osas on kannatanu kohtuistungil varalisest nõudest loobunud. Kuna
kvalifikatsioon ei näe ette koosseisutunnusena mõne varavastase süüteo toimepanemist, siis asub kohus seisukohale, et kannatanu varaline kahju ei ole tekkinud vahetult menetletava süüteo toimepanemise tagajärjel, st varalist kahju ei tekkinud ühegi I.G-le inkrimineeritud teo koosseisutunnuse olemasolu tulemusena, mistõttu tuleb esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse käigus on küll sedastatav, et kannatanu jäi oma pintsakust ja seal olnud esemetest ilma, kuid kuna kriminaalmenetlust on menetletud just ja üksnes avaliku korra rikkumisena, siis pole eelduslikult ka kohtueelse menetluse raames kogutud tõendeid pintsaku ja selles olnud esemete äravõtja toimepanija isiku kohta. Seega ka juhul, kui kohus leiaks, et tsiviilhagi küsimus tuleks lahendada menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ühes menetluses, poleks võimalik tsiviilhagi rahuldada ja tekkinud kahju I.G-lt välja mõista, kuna menetluse käigus pole kogutud tõendeid selle kohta, et pintsaku koos seal olnud esemetega võttis ära just I.G. Kohus leiab, et juhul, kui I.G-le inkrimineerida ka eelmärgitud tsiviilhagis ära näidatud varalise kahju tekitamist, tulnuks I.G käitumist peale
263 ettenähtud kuriteo sõltuvalt tuvastatavatest asjaoludest kvalifitseerida ka kas
järgi või siis kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ja sellest tulenenud kannatanu seisundi ärakasutamise järgselt
Seda aga tehtud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava isikut puudutavate ankeetandemete analüüsimisel tuleb tõdeda, et süüdistataval töökoht puudub ning süüdistatav ei ole avaldanud muid igakuise püsiva ja legaalse sissetuleku allikaid. Kirjaliku tõendina esitatud õiendi kohaselt pole I.G sissetulekut olnud ka perioodil jaanuar kuni detsember 2011. Neist andmetest järeldab kohus, et püsivat ja legaalset sissetulekut I.G ei ole, mistõttu tõusetub põhjendatud küsimus selle kohta, kas I.G oleks võimalik karistusena mõistetavat rahalist karistust täita. Võimaliku rahalise karistuse mõistmise kaalumisel tuleb arvestada sedagi, et üldjuhul tuleb süüdistataval süüdimõistva kohtuotsuse korral kanda ka menetluskulud, mis käesoleval juhul moodustuvad sundrahast summas 480 eurot ja kaitsjatasust summas 854,40 senti. Isiku majanduslikust seisundist ja sissetulekust olulisemat tähendust omab aga tegu ise ning teo tehiolusid arvestades pole võimalik kõrvale jätta asjaolu, et kannatanu suhtes pandi vägivallategu toime grupi poolt ning konfliktiväliseid isikuid nende tahtevastaselt konflikti kaasavalt. Neist asjaoludest kogumis tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada ning I.G suhtes tuleb kohaldata teiseliigilist, so isiku põhiõigusi enim riivatav karistusliiki. Hinnates süüdistatav I.G süü suurust avaliku korra vastase kuriteo toimepanemisel, leiab kohus teo tehiolusid arvestades, et süü pole väga suur. Nagu kohus juba karistuse liigi valikul märkis, tuleb arvestada, et vägivallategu kannatanu suhtes pandi toime grupi poolt, mis annab aluse rääkida isiku suuremast süüst. Süü suuruse juures võtab kohus arvesse sedagi, et subjektiivse koosseisu analüüsimisel leidis kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Karistust raskendavate koosseisuväliste asjaolude esinemist kohus kriminaalasja läbivaatamisel ning arutamisel ei tuvastanud. 9 Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, seda, et tegemist on ühe episoodiga ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja leiab, et süüdistatava süü ei ole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega, arvestades isiku süü suurust, teo tehiolusid ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, sh seda, et süüdistatava eelnev eluviis on olnud seaduskuulekas ja teda ei ole karistusregistrisse kantud, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, jäädes keskmisest määrast oluliselt allapoole, kuid ei pea võimalikuks karistuse mõistmist alammääras või alammäära lähedasena. Kohus leiab sedagi, et süüdistatava isikuandmed võimaldavad mõistetud karistuse jätta
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, määrates süüdistatavale minimaalse tähtajaga katseaja ning kohus ei pea otstarbekaks mõistetava karistuse täitmisele pööramist. KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt osutab kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 480 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 854,40 eurot. Karistusliigi valikul märkis kohus muuhulgas, et süüdistataval puudub töökoht ning samuti pole süüdistatav avaldanud, et tal oleksid muud legaalsed püsiva sissetuleku allikad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude täies mahus väljamõistmine käiks süüdistatavale ilmselgelt üle jõu ning osa menetluskuludest tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Osutada tuleb sellelegi, et senine kohtupraktika on kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb silmas pidada ka selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Märgitust johtuvalt ning võttes arvesse, et süüdistatav on kuni käesoleval juhul arutusel all oleva kuriteo toimepanemiseni olnud seaduskuulekas ja teda ei ole karistusregistrisse kantud, siis võib järeldada, et tegemist on nö juhuslikku laadi toime pandud süüteoga ning menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib anda positiivse tõuke isiku edasisele seaduskuulekusele. Seega peab kohus isiku faktilist maksevõimet ja eripreventiivset toimet arvestades võimalikuks jätta kaitsjatasu 854,40 eurot riigi kanda ning rakendada sundraha suhtes selle osade kaupa tasumist. St et süüdistatav kohustub sundraha tasuma KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-d 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt mitte vähem kui 40 eurot. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.