(6)kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati Aleksandr Grigorjev süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
- mai
- a otsusega Aleksandr Grigorjevile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust alates
- oktoobrist
- a. Kohtuotsus jõustus
- detsembril
- a. Aleksandr Grigorjevi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- veebruaril
- a. Aleksandr Grigorjevit on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
- mai
- a otsusega KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi 2-aastase vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 4 kuud vangistust ja 1 aasta 8 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Lisakaristuseks mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 4 kuuks. Aleksandr Grigorjevit on varem karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Grigorjevil mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest vanaema, endine abikaasa ja tütar. Vabanemisel soovib ta asuda elama oma vanaema juurde. Kindel töökoht tal vabanemisel puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksandr Grigorjevi sõnul on ta kõigi vangla poolt vabanemisel vajalikuks peetavate kohustuste täitmisega nõus. Töökohta tal vabanedes ei ole ja ka vanglas ei ole ta tööhõives osalenud. Esialgu plaanib ta ennast töötuna arvele võtta ja tööd otsima hakata. Konkreetset eriala tal ei ole, aga on õppinud santehnikuks ja võib sellel erialal töötada. Samuti võiks töötada pesumajas. Vabaduses soovib ta hakata ema korterit remontima ja selle välja uurida. Alkoholivastast ravi süüdimõistetu enda sõnul vanglas saanud ei ole, aga osales sotsiaalabiprogrammis. Prokurör toetab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Aleksandr Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Grigorjev kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Aleksandr Grigorjevi puhul on positiivne toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta sooritanud eesti keele A2 taseme eksami ning läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kahel korral ja ka vangistust kannab ta teist korda. Tegemist on raskete kuritegudega. Kuigi eelmise kohtuotsusega pöörati temale mõistetud vangistus koheselt täitmisele vaid osaliselt, andes talle võimaluse kanda enamus karistusest ära tingimisi katseajaga vabaduses olles ja kriminaalhoolduse nõudeid täites, siis ei suutnud süüdimõistetu katseaja nõudeid siiski järgida. Ta pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus ka kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu moodustati talle käesolev liitkaristus. Seega on ilmne, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule piisavat mõju ei avaldanud ning sellest hoolimata jätkas ta ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide rikkumist. Arvestades seda, et ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud täielikult alluda tema üle vangistuses kehtestatud reeglitele ning tal on käesoleva aasta algusest kehtiv distsiplinaarkaristus, leiab kohus, et ei ole piisavat alust arvata, et ka käesolev vangistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi juba täitnud ning ta omaks piisavat motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks. Samuti on eeltoodu põhjal alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Materjalide põhjal võib süüdimõistetu peamiseks kuritegelikku käitumist mõjutavaks teguriks pidada alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja hoolimatut suhtumist. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu enda sõnul alkoholi tarvitamisega seotud riskidest aru saanud, on motiveeritud sellest loobuma ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist puudutava sotsiaalabiprogrammi, siis kohtuistungil ta vastavat suhtumist otseselt ei avaldanud. Ta küll märkis, et on valmis kriminaalhoolduse ajal täitma temale vangla iseloomustuses vajalikuks peetavaid kohustusi, kuid samas ei selgitanud kuidagi seda, miks ta endale neid vajalikuks peab või kuidas need seonduvad tema kuriteoriskidega. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatust jäi mõneti selgusetuks, kas ta ikka mõistab täielikult oma varasema käitumise väärolemust ja riskitegureid ning on seadnud endale tulevikuks konkreetsed eesmärgid, et kuriteoriske maandada ja edaspidiselt õiguskuulekalt elada. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks vangla piiratud tingimustes oma probleemkäitumise ja selle lahendusviiside analüüsimisega edasi tegeleda ning võimalusel läbida ka teine temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetav kuriteoriske maandav sotsiaalabiprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samuti aitab vangla kontrollitud tingimustes pikemaaegsem viibimine ilmselt kaasa võõrdumisele alkoholist ning suurendab seega ka motivatsiooni sellest vabaduses hoidumiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht ning seeläbi majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Nimetatud olukorda võib mõjutada ja süüdimõistetu toimetulekut raskendada ka asjaolu, et tema suhtes on täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksandr Grigorjevi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu suhtes praeguseks täidetud ning ta omaks piisavat motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks ja kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmiseks. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning mõningase motivatsiooni olemasolu enda muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul vangistuses 3 oma kuriteoriskide maandamisega edasi tegeleda ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel kindlustada endale vabanemiseks garanteeritud töökoht, et maandada seega kuriteoriske ja võimaldada oma võlanõuete tasumist. Kohtunik 4