KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6965 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaits

§ 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON Jätta M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista M.H-lt menetluskuluna riigituludesse 189,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700064413, selgitusse märkida: „M.H, 1-15-6965, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 189,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu M.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, M.H-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.H on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.09.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja luges karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 kohaselt liitis kohus mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 03.03.2015 otsusega mõistetud vangistuse 6 kuud suurendades raskeimat karistust 1 kuu võrra lugedes liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust Pärnu Maakohtu 16.01.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust võrra mõistes M.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.05.

1. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.H taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul hakkab ta vabanedes elama ema juures, töökoht on garanteeritud xxxxt OÜ’s ja vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluvuiisitreening ning aru saanud, et alkohol tekitab elus palju probleeme. Selgitab, et lähedasteks on ema ja vennad, alkohoolikust isaga ei suhtle, vanemad on lahutatud. Kinnitab, et on oma ebaõigest käitumisest aru saanud, tahab elada kainet elu, tasuda võlgu ning on vabanemise korral nõus täitma lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ning ohtlikkuse taset ei ole ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ka ei ole M.H osanud hinnata võimalust kanda karistust vabaduses pannes katseajal toime uue kuriteo, seega ei ole isik õigustanud kohtu usaldust. Prokurör viitab ka kinnipeetava probleemidele seoses alkoholiga, kehtivatele distsiplinaarkaristustele vanglas ning on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M.H käitumist õiguskuulekuse suunas. 2 Kaitsja märgib, et noor inimene väärib võimalust näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas ja kohusetundlik. Kaitsja hinnangul on kinnipeetaval olemas tahe keerata elus uus lehekülg. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.H käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Soodusteguriks on majandusliku toimetuleku oskuse puudumine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Ka on M.H-le vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx töölisena ehitusobjektidel, mis on oluline iseseisva toimetuleku seisukohast. Samas on tööandja teatanud, et probleemide tekkimisel töösuhe koheselt katkestatakse. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud vanglas hõivatud majandustöödel, osaleb sõltuvusrehabilitatsiooni tegevustes, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales sotsiaalprogrammis EQUIP, lõpetas õpingud hommikusöögi teenindaja erialal ja läbis suitsetamisest loobumise nõustamise. Käesoleval ajal õpib puidupingi operaatori erialal ning töötab toidujagajana. Iseloomustuses on märgitud, et isik osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ja hea käitumise eest on teeninud erinevaid preemiaid. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju tema ema ja vennad. Samas peab märkima, et üks vendadest kannab karistust xxxx ja kriminaalkorras karistatud on ka kinnipeetava isa. Ema on nõus pakkuma M.H-le tuge ja toetust, kuid üksnes seni, kuni poeg suudab käituda probleemideta. Vastasel korral peab M.H leidma endale uue elukoha ning tulema toime iseseisvalt. Ka peab kohus märkima, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust (kriminaalkorras 3 korda ja väärteokorras 4 korda) on tema tutvus- ja sõprusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras 3 karistatud isikuid, kellega ta kriminaalhooldaja hinnangul lävib aktiivselt. Isik võib olla mõjutatav (süütegusid on toime pannud ka grupis), samas võib kinnipeetav ise olla õigusrikkumiste algataja. Ema kardab, et kui M.H satub vanasse seltskonda tagasi, siis kõik kordub taas. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sõltuvusainetest joobes olles käitub isik agressiivselt ja impulsiivselt. Pärast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“ läbimist vanglas vajab käesoleval ajal toetust kaine eluviisi säilitamiseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks arvestades asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt pannud toime röövi ja vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%, mis on keskmisest olulisem kõrgem. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja konkreetsed isikud. Oht on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonides, grupi mõjutusel ja /või siis, kui isik on joobes. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav oma tegude tagajärgedele ei mõtle, ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme eirab. Kriminaalhooldaja hinnangul on isik oma varasemast käitumisest küll järeldused teinud ning eesmärgid vabaduses on realistlikud, kuid varasemad lubadused lõpetada kuritegelik ja kriminaalne käitumine on lubadusteks jäänudki. Aktiivne suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega näitab pigem pooldavat suhtumist kriminaalsusesse. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal olles lühikese aja jooksul toime 2 uut õigusrikkumist. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole M.H-le mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ning töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus on seisukohal, et vaatamata kinnipeetava käitumises ja suhtumises toimunud positiivsetele arengutele ei saa seda pidada aga piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 4 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
4. Süüdimõistetu M.H kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus jätta rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Marina Valgele süüdimõistetu M.H-le määratud korras kaitse teostamise eest. 4.

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu M.H kanda.

13.09.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-15-6965 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent 5 22.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu