1-11-7291/51

Kriminaalasi nr 1-11-7291 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 11.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu E.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: E.A tunnistati Tartu Maakohtu 06.jaanuari 2012.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel E.A-le Tartu Maakohtu 07.septembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 08.veebruari 2011.a. Kohtuotsus jõustus 24.jaanuaril 2012.a. E.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03.mail 2013.a. E.A on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 18.detsembri 2008.a otsusega KarS § 424 alusel 4-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 21-kuulise katseajaga, mida pikendati hiljem 3 kuu võrra ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks;
2. Tartu Maakohtu 07.septembri 2010.a otsusega KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel 1aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aastas 4 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati Kars § 69 alusel 954 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat. E.A on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.A mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on E.A vabanemisel võimalik asuda elama oma ema, tema elukaaslase ja poolvenna juurde, täidetud on vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu sugulastest on kriminaalkorras karistatud nii tema onu, ema elukaaslane kui ka onupoeg, kellega ta pani koos toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Kriminaalhooldajal arvamuse kohaselt on süüdimõistetu teiste poolt mõjutatav ning vangistuses on tal diagnoositud ka sõltuvusainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, varasemalt on ta tegelenud ehitusalaste ja muude juhutöödega. E.A kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Elama asuks ta oma ema juurde ning ilmselt saaks ka tööd kohas, kus on juba varem töötanud. Samuti saavad teda materiaalselt toetada ema ja kasuisa. Süüdimõistetu hinnangul on tema karistuse kandmine läinud enamvähem hästi, kuigi esinenud on pisirikkumisi. Vangistuse ajal on ta suhelnud oma perekonnaliikmetega ja ka onupojaga, kellega koos on kuriteo toime pannud. Varasemad katseajad on süüdimõistetul enda hinnangul kulgenud hästi, kuna ta käis kriminaalhoolduses kohal ja probleeme ei olnud. Samas tunnistab ta, et pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo, mille põhjuseks oli alkoholi tarvitamine ning enda rumalus. Vangistuses on ta tegelenud oma alkoholiprobleemiga, mõistab, et ei tohi vabaduses alkoholi tarvitada ning usub, et saab sellega hakkama. Ka narkootikume on ta varasemalt aasta aega tarvitanud, kuid ennem vangistust ta neid enam ei tarvitanud. Vangistuses on ta pannud ennast kirja ka kooli, kuid õppetöö algaks alles sügisest. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, leides, et ilmselt on vangistus süüdimõistetule positiivset mõju avaldanud, ta on mõistnud oma probleeme ning teinud omale tulevikueesmärgid. Seetõttu leiab kaitsja, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha E.A tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja võimalik. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on E.A ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.A puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas aga peab kohus arvestama sellega, et süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras ja korduvalt väärteokorras karistatud. Väärteokorras määratud rahatrahvid on tal enamuses tasumata. Talle on varasemalt antud võimalused kanda oma karistusi vabaduses katseajaga või üldkasulikku tööd tehes, olles seejuures ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul samuti toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetule esmane reaalne vangistus ja seega võiks ka selle positiivne mõju olla potentsiaalselt tugevam, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Tal on vangistusest 4 kehtivat distsiplinaarrikkumist keelatud esemete omamise eest, mida süüdimõistetu ise nimetas kohtuistungil vaid pisirikkumisteks. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada on ta oma väärkäitumist pidevalt jätkanud, mõtlemata selle tagajärgedele. Eeltoodu tõttu on kohtunikul alust kahelda, kas süüdimõistetul oleks ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul piisavalt motivatsiooni, et katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Kuna kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et mitmeid kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil ning käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole talle kindlat töökohta garanteeritud, siis tuleb tema vabastamisjärgset võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis nõuab ilmselt ka mõnevõrra suuremaid väljaminekuid. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nii alkoholi kui narkootikume tarvitanud pikka aega, seejuures alkoholi tarvitas ta enne vangistust enda sõnul lausa igapäevaselt. Alkoholi tarvitamist on süüdimõistetu jätkanud ka katseajal. Seega eeldab sõltuvusainetest täielik loobumine isikult ilmselt olulist motivatsiooni ja enesekontrolli oskust. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud alkoholist loobuma ning narkootikume ei ole juba mõnda aega tarvitanud, on kohtul siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses ennast piisavalt distsiplineerida suudab, et edaspidiselt joovastitest täielikult hoiduda, eriti arvestades tema käitumise kohatist impulsiivsust isegi vangistuses rangelt kontrollitud tingimuste juures. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud käesoleva vangistuse aluseks olevad vargused toime grupis koos teiste isikutega, kellest üks on ka tema sugulane. E.A sõnul oli kuritegude initsiaatoriks just tema sugulane, samas on ta jätkanud vangistuse ajal temaga suhtlemist. Kuna võib järeldada, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähisuguvõsas mitu kriminaalkorras karistatud või alkoholiga liialdavat isikut, siis tuleb nende poolset võimalikku negatiivset mõjutust pidada süüdimõistetu puhul oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.A katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et E.A puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi, tema õigusvastase käitumise korduvust ning asjaolu, et ta ei ole ka vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale. Vangistust edasi kandes tuleb süüdimõistetul näidata, et ta on igati motiveeritud oma käitumist muutma, suudab alluda tema üle seatud kontrollile ning pidada kinni temale kehtestatud reeglitest. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata E.A (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 06.jaanuari 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista E.A-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa