KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-4668
(930018000611)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- oktoobri 2019 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta A.T (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 määrus täies ulatuses ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Maksu- ja Tolliametil. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti (MTA) 26.06.2018 otsusega väärteoasjas nr 930018000611 määrati A.T-le TubS § 39 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Otsus jõustus 11.07.
- 04.09.2019 esitas MTA taotluse A.T-le mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
- Viru Maakohtu 30.10.2019 määrusega rahuldati MTA taotlus ja asendati A.T-le MTA 26.06.2018 otsusega väärteoasjas nr 930018000611 määratud rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses arestiga 25 päeva. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 23.07.2018, kuid laekumisi võlgnevuse katteks toimunud ei ole. Maksukohuslaste registri andmetel puudub võlgnikul töökoht. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik 26.06.2018 määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani täies ulatuses tasunud ning maksuhalduri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel on MTA avaldus põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb talle määratud rahatrahv ära kanda arestina.
- Viru Maakohtu 30.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse A.T , kes palub asendada arest üldkasuliku tööga. Kaebaja selgitab, et olles kohtuistungil, ei jõudnud ta aru saadagi, kui istung läbi sai ning ta ei jõudnud kohtule oma arvamust avaldada. Seoses sellega, et tal on probleeme tervisega – hingamisteed ei pea vastu pikaajalist viibimist kinnises ruumis) tervise säilitamiseks peab kaebaja viibima rohkem aega värskes õhus. Üldkasulikku tööd sooritades saab ta olla kasulik ühiskonnale ja ei riku oma tervist sundviibimisega vanglakambris. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on antud väärteoasja arutades ja selles määrust tehes oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse norme ning seetõttu maakohtu määrus tuleb täies ulatuses tühistada ja väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
- Ringkonnakohus leiab, et väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine seisnes esiteks selles, et A.T ei saanud realiseerida oma VTMS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat õigust esitada taotlusi, sest ta soovis teha üldkasulikku tööd, mida võimaldab VTMS § 211 lg
- Teiseks tuleb olulise rikkumisena käsitleda seda, et maakohus ei ole oma määruses põhjendanud, miks A.T puhul ei saa kohaldada üldkasulikku tööd, kuigi KarS § 72 lg 1 seda alternatiivina nõuab. Tegemist on olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
- Mis puutub A.T väitesse, et kohtuistung kestis väga lühikest aega ja ta ei jõudnud kohtule selgitusi anda ega taotlust esitada, siis 30.10.2019 protokollist nähtuvalt ongi istung kestnud lühikest aega. Protokollist nähtuvalt arutati korraga kolme väärteoasja. A.T-le on selgitatud õigused VTMS § 19 järgi, mis olid talle arusaadavad ning taotlusi ta ei esitanud. A.T-le anti sõna ja ta ei ole muud öelnud kui seda, et kõik kolm trahvi on tal tänaseni tasumata. Kuna aga väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi saab asendada arestiga või üldkasuliku tööga, siis maakohus pidanuks A.T-le neid võimalusi selgitama, kuid seda protokollist ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus seaduses nähakse ette valimine kahe alternatiivse tagajärje vahel, peab kohus neist ühe kasuks otsustamist põhjendama. A.T väidab kaebuses, et ta soovis üldkasulikku tööd, kuid ei jõudnud seda taotlust esitada, sest istung sai enne otsa. Kuna tegemist on 66 aastase isikuga ja asja ( kolm taotlust korraga) arutati läbi tõlgi, siis on alust tema väitega soostuda ja võib arvata, et valmisolek üldkasuliku töö tegemiseks oli tal ka maakohtu istungi ajal.
- Ringkonnakohus ei saa eeltoodud menetluslikke puudusi ise kõrvaldada, sest pole maakohtu seisukohta, millele hinnangut anda, miks A.T-le ei olnud asenduskaristusena võimalik määrata üldkasulikku tööd. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb esmalt välja selgitada A.T nõusolek ja teiseks, kas ta oma tervisliku seisundi tõttu on suuteline üldkasulikku tööd tegema ja seejärel põhjendada, kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga.
- Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150 lg 1 p-st 7, Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 30.10.2019 määruse ja saadab väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Tiit Lõhmus Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2