KOHTUOTSUS 1-11-14401 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2011.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-14401 (11230118684) Kohtukoo

§ 263p 3 järgi.

Prokuröri abi Silja Seeder Süüdistatav Tõkend XX elu- või asukoht ja aadress: XXX, isikukood või sünniaeg: xxxxxxxxxxx, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, on invaliidsuspensionär, karistatus: kriminaalkorras karistamata. kahtlustatavana kinnipidamine alates 28.12.2011.a. Kaitsja Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada XX

§ 263

p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

28.12.2011.a. kuni 30.12.2011.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui XX ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud XX kohtusaalis. Välja mõista XX ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „XX 1-11-14401, sundraha“ ja „XX 1-11-14401, kaitsjatasu.“ Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

1. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: kõnesalvestisfailid CD-plaadil, mis asub kriminaalasja materjalide juures ühes ümbrikus- jätta toimiku materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: XX´lt ära võetud mobiiltelefon Nokia, mis asub kriminaalasja materjalide juures ühes ümbrikus- tagastada kohtuotsuse jõustumisel XX´le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa XX süüdistatakse selles, et tema, 28.12.2011 kella 11:30 paiku, viibides Tallinnas Lasnamäe 2 hoone läheduses, rikkus raskelt avalikku korda ja Tallinnas Lasnamäe 2 hoones viibinud isikute rahu, eirates tavade ja heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi sellega, et helistas korduvalt tema kasutuses olevalt telefonilt numbrilt xxxxxxxx Häirekeskusesse numbrile 112 ja ähvardas lõhkeseadeldise kasutamisega Lasnamäe 2 hoone õhku lasta, kasutades väljendeid „See on vaja ikka pilbasteks ära lasta.“, „Lasnamäe 2 EAS´i maja“, „Ma ise panin just pommi alla sellele.“, „Ma lasen selle Lasnamäe Töötukassa ühe korra kokku ära.“ „Põhipostide all on C4 ja järgmised põhipostid on C47“. Saabunud pommiähvarduse tõttu evakueeriti Tallinnas Lasnamäe 2 asuvas hoones viibinud inimesed, s.h Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tõõtukassa ja Riigi Kinnisvara AS-i töötajad, kelle rahu oli sellega häiritud, ala ja selle ümbrus piirati ning teostati hoone kontroll demineerijate ja Päästeteenistuse töötajate poolt kuni 12:
2. Seega, XX pani toime avaliku korra ja rahu rikkumise lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, s.o pani toime

§ 263p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 263

p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

2 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2011-30.12.2011, s.o 3 päeva ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

alusel jätta mõistetav vangistus – 5 kuud ja 27 päeva - tingimisi täitmisele pööramata, kui XX ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga rikuti avalikku korda ja häiriti paljude inimeste rahu. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus XX ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava XX poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab XX süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab XX süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et XX ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et XX `lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS 180 lg 3; § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 208,52 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 115,06 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3