1-11-6531/9

(60)päeva, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel ühe

(1)aasta ja kuue

(6)kuulise katseajaga, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx, 02.veebruaril 2011.a. peetud kinni kuriteos kahtlustatavana ja 03.veebruarist 2011.a. vahistatud Süüdistatav Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.J kuriteos KarS § 117 lg 1 järgi. Süüdi tunnistada V.J kuriteos KarS § 118 p 1 järgi. KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista KarS § 118 p.1 kui raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks vangistus üheksa

(9)aastat, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kuue

(6)aastani. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse algust arvestada 02.veebruarist 2011.a. 2 Maksta välja riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundasele tasu kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 447.42 eurot, tasu kohtuistungiks ettevalmistumisel kulunud sõidu aja eest 51.12 eurot ja 33.28 eurot sõidukulu hüvituseks s.o. kokku 531.82 eurot, millele tuleb lisada käibemaks. Välja mõista V.J-ilt riigi tuludesse 695.05 eurot sundraha ja 376.61 eurot riigi poolt määratud kaitsja töötasu hüvituseks. Kaitsja tasu teine pool 376.61 eurot ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest 84 eurot jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-11-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kriminaalasja juures säilitada asitõendid pakendites nr 1 ja 2- köögi seinalt võetud proov DNA ekspertiisi jaoks ja köögist külmikult võetud proov DNA ekspertiisi jaoks. Pakendis nr 3 olevad V.L jope ja müts, pakendis nr 4 olevad V.J-i püksid ja särk ja pakendis nr 5 olev verekahtlaselt määrdunud pappkarp hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu V.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 01.veebruaril 2011.a. kella 23:30 paiku alkoholijoobes olles xxxxx maakonnas xxxxxxx xxxxx xxxx korteris peksis VL-i rusikatega pähe, näkku ja kehasse ning seejärel lõi maas lamanud kannatanu pead mitmel korral vastu põrandat, põhjustades V.Lle eluohtlikud tervisekahjustused: ajusisese verevalanduse, vasakule poole oimu piirkonda kõvakelmealuse verevalanduse ja ämblikuvõrkkelmealuse verevalanduse ning rea elule mitteohtlikke tervisekahjustusi: vasaku silmakoopa välisseina murru, lõualuu pea murru, ninaluude murru, põrutushaavad pea piirkonnas, nahaalused verevalumid koos pehmete kudede tursega näol ja juustega kaetud peanahal vasakul pool kukla piirkonnas, keele verevalumi ja lülisamba murru. V.J-i tegu on kvalifitseeritud elule ohtu põhjustanud tervisekahjustuse tekitamisena, s.o KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteona. 3 Kuna 02.märtsil 2011 kell 16:30 V.L saadud vigastuste tagajärjel teadvusele tulemata suri, siis on V.J-i tegu kvalifitseeritud ka teise inimese surma põhjustamisena ettevaatamatusest s.o. KarS § 117 lg 1 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja on seisukohal, et teo kvalifikatsioon ei ole õige. Kannatanul olnud telefon käes ja ta teinud V.J-i suunas käega ülalt alla järsu liigutuse. Tegemist olnud vastastikuse rüselusega, mille käigus V.J surunud kannatanu köögis nurgadiivanile pikali. Niisugune tegu tuleks kvalifitseerida kuriteona KarS § 121 järgi. Seejärel püüdnud kannatanu haarata noa, millest V.J-ile jäänud mulje, et kannatanu ründab teda ja V.J oli alust karta oht u oma elule. Peksmisele eelnesid kannatanu poolsed ähvardused. Nii tegutses V.J hädakaitseseisundis ja tema tegevuses puudub kuriteo koosseis. V.J tunnistab end süüdi osaliselt. Ta võtab omaks kehavigastuste tekitamise kannatanule, kuid kinnitab, et see ei olnud tahtlik ja ta peksnud kannatanut enda kaitseks. Kannatanu olnud talle täiesti võõras ja sel õhtul nägi teda esimest korda. T.S on tuttav 5-6 aastat. 01.veebruaril k.a. kohtusid nad Tallinnas ja jõid koos viina. Kohilas läksid nad T.S korterisse. T.S käis poes viina juurde ostmas ja tagasi tulles kella 22.00 paiku oli temaga kaasas V.L. Kui T.S magama läks, siis oli viina veel alles. Juba T.S juuresolekul hakanud V.L V.J-i kallal norima ja ütlema, kui kõva mees ta on. Veel teinud kannatanu märkusi V.J-i heade jalatsite kohta. V.J ei pannud teda algul tähele. Kannatanu rääkinud ka V.J-i kunagisest süüdimõistmisest, küsinud kadunud raha kohta ja lubanud selle üles leida. V.L teadnud asju, mida teavad vähesed. Siis lubanud kannatanu helistada meestele, kes pidid V.J-i Männiku karjääri uputama ja kannatanu helistaski kellelegi. Samuti uhkustas kannatanu sellega, et keegi oli karjääri viidud. V.J tahtis, et V.L ära läheks ja ütles seda talle. V.J-istunud köögis põrandal ja V.L istunud tema vastas kõrgemal. V.J näinud kannatanu kätt tulemas, ta tõrjus kannatanu löögi ning seejärel läks kakluseks. Ta sai kannatanu köögi diivanile pikali, hoidis teda kinni ja küsis, kas kannatanu läheb ära. V.J tõmmanud kannatanul jope üle pea seljast ära ja mõelnud, et saab siis kannatanu korterist välja. Järgmisena näinud V.J, et kannatanu võttis köögikapi pealt nuga, mis oli käeulatuses. V.J ei näinud ega tea, kas kannatanu sai noa kätte või mitte. Kannatanu hakanud nuga võtma küll. Ta löönud kannatanut jalaga vastu õlga. Kogu sündmust V.J täpselt ei mäleta. Mäletama hakkab uuesti sellest ajast, kui T.S oli toas üles tõusnud ja tuli alt naaber. Varsti tulid ka politsei ja kiirabi. V.J nägi siis, et kannatanu lamas veriste riietega kõhuli esiku põrandal. Algul mõtlesid nad T.Sga, et kannatanu tõuseb püsti, peseb end vannitoas ja läheb ära. Kannatanu aga ei võtnud jalgu alla. Selle peale helistas V.J kiirabisse. Vahepeal pööras ta kannatanu seljale ja tegi talle kunstlikku hingamist. V.J ei tea, kas kannatanu temale kehavigastusi tekitas või mitte. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et mõlema süüks pandud kuriteo koosseisulised tunnused on V.J-i tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Millegagi ei ole tõendatud V J-i sattumine hädakaitseseisundisse või äkki tekkinud hingelise erutuse seisundisse kannatanu käitumise tulemusena. Toimunut ei ole õige käsitleda kahe erineva sündmusena tulenevalt kaitsja seisukohast. Kui V.L ka käitus V.J häirinud väljakutsuval moel - uuris kunagise süüdimõistmise ja sellega seotud raha kohta ning ähvardas kutsuda kohale isikud, kes oleksid V.J-i Männiku karjaääri viinud, siis ei loonud niisug une käitumine kuidagi V.J-i jaoks hädakaitse seisundit s.o. kannatanu käitumine ei kujutanud endast KarS § 28 lg. 1 4 kohast rünnet V.J-i el ule ja tervisele. Kannatanu poolt puudus igasugune rünne, mille tõrjumiseks oli vajalik kasutada süüdistuses kirjeldatud füüsilist vägivalda. Hädakaitseseisundit ei tõenda ka süüdistatava väited, et kannatanu istus tema ees üles tõstetud käega ja hiljem tahtis köögikapi pealt nuga võtta. Kannatanu seismist köögikapi juures, mille peal oli nuga ja käe võimalikku sirutamist noa suunas ei saa pidada ründeks. D.Lorernts samas ei teagi, kas kannatanu võttis noa käte või mitte. Uuritud tõendid kinnitavad, et V.J peksis kannatanut intensiivselt vähemalt viie minuti jooksul. Pekstes kannatanut peaga vastu põrandat pidi V.J aru saama, et kannatanu võib saada elule ohtlikke kehavigastusi s.o. ta tegutses kannatanut pekstes tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg. 4 mõttes. Kuna ei ole tõendatud, et V.J oleks peksmise ajal teadnud või soovinud kannatanu surma saabumist, siis on tegu vastavalt tagajärjele kvalifitseeritud õigesti täiendavalt KarS §117 lg. 1 järgi. V.J pidi peksmise iseloomu arvestades ette nägema, et peksmisega tekitatud kehavigastused võivad põhjustada ka kannatanu surma s.o. oli tagajärje suhtes KarS § 18 lg. 3 mõttes hooletu. Kohus leiab, et peksmise põhjuseks oli V.L ja V.J-i vahel alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli, mille käigus V.J hakkas nõudma kannatanu lahkumist korterist. Kannatanu jõulist ja pidevat peksmist V.J-i poolt kinnitavad:
3. Tunnistaja JS poolt antud ütlused (t.l. 43-44), milledest nähtub, et ta kuulis 01.veebruari 2011.a. õhtul kell 23.30 paiku naaberkorterist nr. 56 umbes viie kuni kümne minuti jooksul müra ja hääli, midagi nagu löödi vastu põrandat või seina; vahepeal jäi vaikseks ja siis algas sama müra uuesti. Kuulda olid ka meesterahva poolt öeldud sõnad „kobi siit minema ja kas saad siit minema.“ Vastu ei öeldud midagi. Kell 23.50 helistas tunnistaja politseisse. Pärast seda käis korteri nr. 56 ukse taga ka ülemiselt korruselt naaber, kes lubas politsei kutsuda.
4. TS poolt antud ütlused (t.l. 82-84), milledest nähtub, et 01.veebruaril k.a. kohtus ta Tallinnas oma tuttava V.J-iga ja sõitsid koos xxxxxxxxx. Kell 19.45 paiku jõudsid nad T.S korterisse, kus jõid koos viina. Kella 21.45 paiku läks tunnistaja poodi viina juurde ostma ja kohtus V.Lga, kes tuli samuti tunnistaja korterisse. Nad istusid kolmekesi köögis ja jõid viina. V.J ja V.L istusid nurgadiivanil, tunnistaja nende vastas üle laua toolil. V.J ja V.L hakkasid omavahel vene keeles rääkima, millest tunnistaja aru ei saanud ja ta läks magama. Nad mõlemad jäid tunnistajast kööki istuma ja siis oli kõik rahulik. Kui tunnistaja ärkas, siis oli V.L elutoa ukse juures põrandal pikali, V.J hoidis V.Ll peast kinni ja tagus pead näoga vastu põrandat. Seda tegi ta tunnistaja nähes vähemalt kolm korda. V.L oli näoli põrandal maas ja tema pea juures oli vereloik. V.J oli väga närviline, ta karjus V.Lle, et „tahtsid mu ära tappa, aga ma tapan su ise ära.“ Kui tunnistaja üles tõusis, siis V.J rahunes. Tunnistaja käskis D.Lorenstil helistada kiirabisse, mida viimane ka tegi. V.J sai aru, mida ta oli teinud ja palus, et V.L vastu peaks ja ei sureks. Kui kiirabi saabus, siis V.J rääkis, et V.L oli kellelegi helistanud või tahtnud helistada, et V.J Männiku karjääri viia ja tappa. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused V.J-i poolt peksmise ajal kannatanule öeldu kohta ei anna samuti alust asuda seisukohale, et kannatanu tegelikult V.J ründas või seda teha tahtis.
5. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fotod, millede kohaselt olid 1) korteri ukse välisküljel pritsmetena verekahtlased määrdumised. 2) ulatuslikud verekahtlased määrdumised elutoa põrandal vaheukse juurest kuni vaibani ja vaiba alla. Verekahtlaselt oli määrdunud ka vaheukse alumine osa. Elutoas põrandal 5 vaibal leidus verekahtlase määrdumisena jäänud jalajälg. 3) verekahtlased laigud köögi põrandal köögi ja esiku vahelise ukseava juures, köögilaual ja verekahtlased pritsmed külmkapi küljel. 4) verekahtlased jäljed külmiku juures põrandal ja köögilaua serval. 5) verekahtlased laigud köögi põrandal nurgadiivani ees ja diivani padjal. 6) ulatuslikud verekahtlased pritsmed ja laigud köögi seinal nurgadiivani taga. 7) verekahtlaselt määrdunud jope esikus toolil. Verekahtlased pritsmed köögi seinal nurgadiivani taga, laigud köögidiivani padjal (t.l. 28, 29, 30) ja samal diivanil olnud verekahtlaselt määrdunud müts kinnitavad, et peksmine pidi selles kohas algama. Ülejäänud verekahtlased määrdumised viitavad kannatanu liikumisele köögist nurgadiivanilt elutuppa põrandale vaheukse juurde, kus kannatanu oli ka kiirabi ja politsei saabumise ajal (t.l. 34). V.J väidab, et tal õnnestus kannatanu löök tõrjuda, seejärel läinud kakluseks ja tal õnnestus kannatanu nurgadiivanile suruda. Verekahtlased pritsmed köögi nurgadiivani juures seinal kinnitavad, et seal ei piirdunud sündmus vaid kannatanu mahasurumisega ega alanud vastastikune kaklus, vaid kannatanu peksmine V.J-i poolt. Skeemi kohaselt on köögis uksest sisenedes vasakul pool kraanikausi kapp ja selle peal oli muude esemete hulgas ka kööginuga. Kohus leiab, et ainult noa olemasolu põhjal V.J-i jaoks hädakaitse seisu ndi teket järeldada ei saa.
6. Rapla haiglas 02.veebruaril 2011.a. kell 01.26 ja 09.02 koostatud patsiendikaartidelt nähtub, et V.J kaebas valu paremas labakäes, mis oli turses ja valulik. Vasaku käe
7. sõrmel oli marrastus ja vasak labakäsi samuti valulik. Läbivaatusel on V.J avaldanud osalemist kakluseks ja öelnud, et ise lööke ei saanud.
8. V.J jalas olnud püksid olid eest ja tagant ulatuslikult verekahtlaselt määrdunud. Samuti olid verekahtlaselt määrdunud V.J seljas olnud särgi varrukad ja esiosa kaeluse juurest. (t.l. 61-64)
9. Sündmuskohalt V.J-ist tehtud fotod (t.l. 90-91), milledest nähtub, et käelabad olid verekahtlaselt määrdunud. mõlemad
10. Kohtuarstliku ekspertiisi akt, mille kohaselt oli kannatanul ajusisene verevalandus, kõvakelmealune verevalandus vasakul oimu piirkonnas ja ämblikvõrkkelme alune verevalandus vasakul pool. Need vigastused põhjustasid peaajuturse ja kooma, mille tagajärjel tekkis kliiniline surm. Tegemist on eluohtlike kehavigastustega, millede tagajärjel kannatanu 02.märtsil 2011.a. kell 16.30 haiglas suri. Peale eluohtlike vigastuste fikseeriti kannatanul neli luumurdu näo piirkonnas, põrutushaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja lülisamba 2.-
11. nimmelüli murd koos verevalumiga samas piirkonnas. Kehavigastused on saadud tömbi vägivalla toimel. Kannatanu kehavigastuste hulk ja iseloom, V.J peale parema käelaba turse muude vigastuste puudumine ja verekahtlased määrdumised korteri erinevates kohtades kinnitavad, et tegemist ei saanud olla kannatanu poolse väidetava ründe tõrjumisega s.o. tegutsemisega hädakaitseseisundis. 6
12. Sündmuskohal käinud politseiametnik Tiina Trofimova ütlustest nähtub, et sündmuskohale sõideti naabritelt tulnud teadete peale ja kohale jõuti kell 00.15 paiku samal ajal kiirabiga. Elamu trepikojas tuli vastu mees, kes juhatas teed korterisse. Selgus, et mees oli V.J. Kui üks kiirabitöötajates ütles, et kannatanu on juba läinud, siis läks V.J endast välja, muutus närviliseks ja ütles, et millega ta nüüd on hakkama saanud ja nüüd rikkus ta kõik ära. V.J tunnistas kannatanu peksmist ja lootis korduvalt, et kannatanu elama jääks. V.J-i käed oli verised ja üks käsi hakkas paiste minema. Kannatanu lamas esiku ja elutoa vahel põrandal, keha ulatuse üle ukseläve elutuppa. V.J rääkis, et neil oli tekkinud kannanatanuga vaidlus selle üle, kumb on kõvem mees. Kannatanu oli lubanud kohale kutsuda sõbrad, kes pidid V.J-i viima Männiku karjääri ja helistanudki kellelegi. Selle peale löönud V.J kannatanut esimest korda. Kannatanu ähvardanud ja provotseerinud aga edasi ja V.J löönud teda veel. V.J tunnistas, et peksis meest rusikate ja jalgadega, kuid kannatanu ei jäänud ikka vait. Siis võtnud ta kannatanul kõrvadest kinni ja löönud teda peaga vastu põrandat. V.J kordas, et ta ei tahtnud kannatanut tappa ja ta olevat kuni kiirabi tulekuni kannatanut elustanud. Tunnistaja ütluste kohaselt on V.J kohapeal tunnistanud vastastikust tüli kannatanuga ega ole midagi avaldanud kannatanu poolse võimaliku ründe kohta.
13. Kannatanul kaasas olnud mobiiltelefoni kõnede eristuse kohaselt on sellelt numbrilt võetud 01.veebruaril k.a. kell 20.20, 23.22 ja 23.37 kõned EK kasutuses olnud telefonile. Kell 22.12 on võetud kannatanu numbrilt kõne telefonile, mille kasutaja ei ole teada. (t.l. 129) Kiirabikaardi kohaselt tuli väljakutse kell 23.55 (t.l. 98), tunnistaja J.S ütluste kohaselt hakkas kõrvalkorterist peksmist kostma kella 23.30 paiku. Seega pidi peksmine toimuma alates kella 23.37 kuni 23.
14. Tunnistajana üle kuulatud E.K ütlused (t.l. 131) uuritud tõenditele midagi ei lisa. Ütlustest nähtub, et V.L oli tunnistaja sõber, kes talle vahel päevas mitu korda ilma erilise põhjuste helistas. Mida V.L 01.veebruaril k.a. telefoni teel rääkis, seda tunnistaja ei mäleta. Süüdistatava tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks saab tulenevalt tunnistajate T.S ja T.T ütlustest KarS § 57 lg. 1 p.1 ja lg. 2 alusel lugeda kannatanule kiirabi kutsumise ja toimunu raske üleelamise. Mõlema süüks arvatud kuriteo eest on ainsaks karistuseks ette nähtud vangistus. Kuna tegevus vastab kahelekuriteokoosseisule, siis tuleb karistus KarS 63 lg. 1 kohaselt mõista raskema kuriteo eest. V.J on kaudse tahtlusega toime pannud esimese astme kuriteo, mille lõplikuks tagajärjeks oli kannatanu surm. Seepärast peab karistuse määr õiguskorra huvides olema üle poole KarS § 118 sanktsioonis ettenähtust ja kohus ei pea võimalikuks V.J-i vabastamist vangistuse kandmisest vastavalt KarS §§ 73 või 74 sätetele. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse tasu ja kulude hüvituse kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest summas 531.82 eurot, millele tuleb lisada käibemaks 106.36 eurot. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung toimus alates kella 10.00 kuni 1500 ja istungiks ettevalmistumiseks on kaitsja töötanud toimikuga 10.juunil k.a. kella
15. kuni 15.
16. 13.juunil kella 09.00 kuni 10.00 ja 01.septembril k.a. kella 09.20 kuni 09.50 kohtus kaitsja süüdistatavaga 7 Tallinna Vanglas.
17. Septembril on kaitsja töötanud istungiks ettevalmistumisel kella 17.00 kuni 18.
18. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
19. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p.p. 17 ja 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest ja istungiks ettevalmistumise eest 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Sama korra p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi algus ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Sama otsuse p. 47.2 kohaselt makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu 25.56 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 50 kuni 100 km kaugusel riigi õigusabi osutamise advokaadibüroost, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Advokaadibüroo asub Tallinna Vanglast 64 kilomeetri kaugusel. Sama otsuse punkt 52 kohaselt hüvitatakse advokaadile niisugusel juhul ka sõiduauto kasutamise kulu 0,13 eurot kilomeetri kohta ja hüvituseks sõidukulu eest kujuneb seega 33.28 eurot. Kohus peab otstarbekaks jätta kaitsja tasu pooles ulatuses ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest KrMS § 180 lg. 3 kohaselt riigi kanda. Pärast vangistuse kandmiselt vabanemist võib V.J pikema aja vältel mitte leida endale kindlat töökohta ja piisavat sissetulekut, mis võimaldaks igapäevaste möödapääsmatute väljaminekute kõrval tasuda ka menetluskulusid. Enne vahistamist välismaal alaline töötamine ja piisav sissetulek ei anna alust teha järeldusi V.J-i materiaalse olukorra kohta pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Määratud kaitsja tasu kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osavõtu eest ja hüvitus sõidukulu eest on kokku 753.22 eurot ning ekspertiisi tegemise eest riigi tuludesse makstav tasu on 84 eurot. Indrek Saar Kohtunik