a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816 mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada Reigo Jürgensteini karistuse kandmise algust alates tema vahistamisest 28.07.
(käesoleval ajal
lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot.
Sama otsusega tunnistati Reigo Jürgenstein süüdi
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 4 alusel kohustati Reigo Jürgensteini üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati Reigo Jürgensteini käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Tartu Maakohtu 26.09.
järgi karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o üks aasta vangistust, täitmisele. Tartu Maakohtu 14.03.
Katseajaks allutati Reigo Jürgenstein
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustati täitma katseaja jooksul
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrati Reigo Jürgensteinile katseajaks kohustused: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates; pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi); osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Reigo Jürgensteini kriminaalhooldus algas 30.09.2017. 29.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande Reigo Jürgensteini kohta. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on takistavate tegurite ilmnemine Reigo Jürgensteini kriminaalhoolduse teostamisel. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Reigo Jürgenstein rikkunud korduvalt mitmeid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhoolduse algusest peale on olnud probleem
Esmakohtumisele oli Reigo Jürgenstein kutsutud 11.04.2017, kuid ta ei ilmunud tuues põhjuseks tööle asumise, raha puuduse sõitmiseks. Registreerimiskohustuse täitmisel 21.04.2017 selgitati Reigo Jürgensteinile kontrollnõuete korrektse täitmise kohustust. Uus registreerimisaeg määrati 05.05.2017, kuid Reigo Jürgenstein ei ilmunud. 08.05.2017 saatis Reigo Jürgenstein kriminaalhooldusametniku telefonile sõnumi, et tal ei ole võimalik täna tulla (telefoni nr pole tema oma). Ametnik püüdis talle tagasi helistada, kuid telefon oli väljas. Ametnik helistas ka hooldusaluse emale, kes telefoni vastu ei võtnud. 09.05.2017 ja 11.05.2017 helistas kriminaalhooldusametnik Reigo Jürgensteini telefonile, mis oli väljas. Samuti ei võtnud telefoni vastu ei hooldusaluse ema ega hooldusalusega koos töötav sugulane. Seejärel väljastas kriminaalhooldusametnik hooldusalusele kutse ilmuda registreerima 15.05.2017, kuid Reigo Jürgenstein ei ilmunud, hiljem selgus, et isik on Soomes ja tuleb Eestisse 20.06.2017. Kriminaalhooldusametnik helistas hooldusalusele 18.05.1017, Reigo Jürgenstein teatas, et on alates 11.05.2017 Soomes Keravas oma tüdruku xxxxxxxxxxxxxxxx juures. Kriminaalhooldusametnikuga lepiti kokku, et Reigo Jürgenstein tuleb ametniku vastuvõtule 22.05.2017, kuid kokkulepitud ajal kl 13 Reigo Jürgenstein registreerimiskohustust täitma ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku telefonile saadetud sõnumis lubas jõuda tööpäeva lõpuks, kuid ei jõudnud. Kriminaalhooldusametniku kõnele isik taas ei vastanud. 24.05.2017 teatas Reigo Jürgenstein ametnikule, et on alates 22.05.2017 kõhugripis. Järgmine kokkulepitud aeg kriminaalhooldusametniku vastuvõtule määrati 29.05.2017, kui Reigo Jürgenstein ilmus, kuid oli alkoholijoobes. Uueks registreerimisajaks määrati 05.06.2017, hooldusalune ei ilmunud. 09.06.2017 helistas kriminaalhooldusametnik Reigo Jürgensteinile, kuid telefoni vastu ei võetud. 20.06.2017 ei vastanud Reigo Jürgenstein samuti telefonile. Enda telefonile vastas hooldusaluse ema, kes ütles, et Reigo on kodus ja ta annab telefoni talle edasi, kuid Reigo Jürgenstein keeldus telefoni vastu võtmast ja ametnikuga rääkimast. Kriminaalhooldusametnik andis Reigo Jürgensteini emale teada Reigo kriminaalhoolduse kulgemisest ja ametniku poolt erakorralise ettekande koostamisest kohtule. Ema lubas 2
lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõuet on Reigo Jürgenstein rikkunud kahel korral: 15.04.2017 viibis Reigo Jürgenstein Soome Vabariigis eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks saamata ja 14.05.-20.05.2017 viibis Reigo Jürgenstein Soome Vabariigis eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks saamata. 21.04.2017 kirjutatud seletusest nähtuvalt käis Reigo Jürgenstein 15.04.2017 Soomes verotoimistus oma maksu asju ajamas. 29.05.2017 kirjutatud seletusest nähtuvalt käis Reigo Jürgenstein Soomes ilma luba küsimata oma tüdrukul külas. Sõitis Soome 14.05. ja tuli tagasi 20.05. Plaan tekkis peale tööpäeva lõppu, mistõttu i küsinud ametnikult luba, vaid saatis järgmisel päeval vastava sõnumi. Nimetatud rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametnik Reigo Jürgensteinile koostanud kirjalikud hoiatused 25.04.2017 ja 29.05.2017.
lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõuet on Reigo Jürgenstein rikkunud 29.05.2017 kl 15.24, kui ta ilmus kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes 0,214 mg/l. 29.05.2017 kirjutatud seletusest nähtuvalt jõi Reigo Jürgenstein palava ilma tõttu õlut arvates, et tegemist on alkoholivaba õllega. Eksimust märkas, kui pool oli joodud.
Kriminaalhooldusametnikule on esitatud tööleping töötamise kohta Nordem OÜ-s üldehitaja ametikohal tähtajaliselt 10.04.-10.10.2017.
lg 2 p 5 alusel määratud kohustust, pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluda sõltuvusravile (alkoholismiravi), ei ole Reigo Jürgenstein asunud täitma. Kuna Reigo Jürgenstein ei ole täitnud registreerimiskohustust korrektselt, ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalust teostada talle riskihindamist ega määrata teda sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei väärtusta Reigo Jürgenstein temale kohtu poolt antud võimalust kanda kandmata jäänud karistuse osa vabaduses ning ta ei ole teinud omapoolseid positiivseid samme kriminaalhoolduse positiivseks kulgemiseks. Kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust Reigo Jürgensteini kriminaalhoolduse jätkamiseks, Reigo Jürgensteiniga koostöö tegemiseks ja talle kohtulahendiga määratud kohustuste täitmiseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Reigo Jürgensteini kandmata jäänud karistuse osa, s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust, täitmisele. Kohus määras kohtuistungi 27.07.2017. Reigo Jürgenstein kohtuistungile ei ilmunud. Kriminaalhooldaja taotles Reigo Jürgensteini vahistamist. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Tagamaks karistuse täitmise võimalikkuse ning süüdimõistetu osavõtu kohtuistungist kohaldas kohus Jürgensteini suhtes tõkendina vahistamist. Reigo Jürgenstein peeti kinni 28.07.2017 ja toimetati küsitlemiseks kohtuniku juurde 31.07.2017, kohus tõkendit ei muutnud. 04.09.2017 kohtuistungil avaldas Reigo Jürgenstein, milliseid kohustusi tuli tal kohtulahendi kohaselt täita ning selgitas, miks ta seda ei teinud. Reigo Jürgensteini sõnul elas oma alalises elukohas töölt vabadel päevadel. Kuna tööandja ei võimaldanud töö juurest ära käia, otsustas Reigo Jürgenstein, et teeb tööd ja käib kriminaalhooldaja juures siis kui saab. Sellise valiku 3
lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtulahendiga määratud kohustuste järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on käesoleva kriminaalasja raames andnud Reigo Jürgensteinile korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Esmalt asendati Reigo Jürgensteinile Tartu Maakohtu 08.02.2016 otsusega määratud vangistus üldkasuliku tööga. Kuna Reigo Jürgenstein hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi, tuli karistus täitmisele pöörata. Vaatamata Reigo Jürgensteini varasemale käitumisele andis kohus Reigo Jürgensteinile ka hilisemalt uue võimaluse karistuse kandmist vabaduses jätkata vabastades teda 14.03.2017 määrusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Reigo Jürgenstein jätkas aga varasemat käitumismustrit- rikkus või ei asunud täitma talle kohtulahendiga määratud kohustusi (ei täitnud registreerimiskohustust, lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt, omamata selleks kriminaalhooldaja luba, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole pöördunud alkoholismiravi vajaduse väljaselgitamiseks erialaspetsialisti poole, ei ole alustanud osalemist sotsiaalprogrammis). Süüdimõistetu ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav telefoni teel ega pidanud kinni kokkulepetest. Ka ei ilmunud ta kohtuistungile käesoleva erakorralise ettekande arutamiseks, mistõttu valis kohus tõkendiks vahistamise. Hilisemalt selgus küll, et süüdimõistetu oli kohtusse helistanud vahetult enne istungi algust, kuid ei saanud kohtuistungisekretäriga ühendust. Talle selgitati, et kohus võtab kindlasti uuesti ühendust ning ta peab olema kättesaadav. Vaatamata sellele Reigo Jürgenstein telefonile enam ei vastanud. Reigo Jürgenstein oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, mida tal täita tuleb. Samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Põhjendused, miks ta ei ole saanud neid täita, ei ole tõsiseltvõetavad ning karistuse valikuline täitmine ei ole aktsepteeritav. Kriminaalhooldaja on asunud seisukohale, et Reigo Jürgensteini kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata ning kohus nõustub. Reigo Jürgensteinile ei avalda mõju leebemad meetmed ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kuna Reigo Jürgenstein on Tartu Maakohtu 27.07.2017 määruse alusel vahistatud, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 28.08.2017. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.