lg 2 p 7,8 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Kelly Kruusimägi Süüdistatav V.Z isikukood:XXX; EV kodakondsus; emakeeleesti keel; haridus: 9 klassi; töövõimetuspensionär; elukoht: XXX; tõkend – alates 31.01.2013.a. elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus Väärteokorras karistatud korduvalt. Kriminaalkorras varem karistamata: . Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 175, § 180 lg 3, § 238, § 311313, § 315, VÕS § 1043, 1045 TsMS § 440 kohus otsustas: 1. Tunnistada V.Z (ik XXX)
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes V. Z-ile vähendatud karistuseks tähtajalist vangistus 4 kuud. 1.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V. Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 03.07.2013.a.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 1-13-4013 V.Z esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 03.07.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas V. Z , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagi ei vaidlustanud, oli nõus hüvitama. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on V.Z-i süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata vangistuse 6 kuud, vähendades 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi palus rahuldada, menetluskulud jätta V. Z-i kanda. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning V. Z-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Palus karistada tingimuslikku rahalise karistusega. Palus ajatada menetluskulusid 1 aasta peale. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava V. Z süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil /tl 85-87/, mille käigus ta tunnistas end täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses ning selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi selles, et 2011.a. maikuus tema koos Jarmo J ´iga XXXTallinnas asuvast EL´ale kuuluvast keldrist, tabaluku lõhkumise teel, varastas EL´ale kuulunud ketassae ja alumiiniumredeli. V.Z selgitab, et tabalukku muukis kangiga Jarmo ja sae viis pandimajja V.Z . Redeli saagisid koos juppideks ja viisid metallikokkuostu. Teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud ka järgmiste tõenditega: • • • • • Kannatanu EL ütlused selle kohta, et avastas enda keldrist ketassae ja alumiiniumredeli varguse. /tl. 2-3/; Sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et EL´a keldriuksel on rippluku ja tabalukuaasad deformeerunud ning aasal nähtuvad lõike jäljed. /t.l.4-8/ Tunnistaja TM ütlused, mille kohaselt samas majas elav naaber ütles, et tema keldrisse on sisse tungitud ning varastatud saag. Eelnevalt oli ema käest teada saanud, et vend oli sae maha müünud ja see kuulus naabrile. /tl 13-14/. Kahtlustatav Fred V ´i ütlused, mille kohaselt tema koos V.Z-iga viis sae Puhangu tänava pandimajja. /t.l. 28-30,39-41/ Tunnistaja EK ütlused, mille kohaselt tema poeg Taivo rääkis talle, et oli koos Jarmoga naabrimehe sae keldrist pandimajja viinud. /t.l. 42-44/ Kohus asub seisukohale, et V. Z on kohtus end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud 3 1-13-4013 ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning V. Z-i süü, temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud. V.Z-i tegevus oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mida kinnitavad nii tema enda ütlused, kuid ka muud toimikus esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid. Varastatud esemed olid V. Z-ile võõrad ning nende omastamise eesmärki kinnitavad V.Z-i ütlused selle kohta, et ketassaag oli tema poolt viidud pandimajja ja redel oli juppideks saetud ning viidud metallikokkuostu. Esemete varastamiseks V.Z koos Jarmo J tungisid naabri keldriboksi, selleks Jarmo muukis lahti tabaluku ja nad koos sisenesid keldrisse. Kohus märgib, et V.Z-i tegevus esemete vargusel seisneb nii esemete äravõtmises kui ka nende hilisemas realiseerimises ning tema ja Jarmo J tegutsesid koos ja kooskõlastatult. Seega kohtueelsel menetlusel on V.Z-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
KARISTUS Karistuse mõistmisel
Z-i isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo ohtlikkust ja laadi, karistuse raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendavaks asjaoluks kohus loeb V.Z-i poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus arvestab asjaolu, et V.Z on isikuks, kes varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud ei ole.
teise lõike sanktsioon näeb ette karistuse alternatiivina rahalist karistust, kuid kohus ei pea V. Z-i karistamist rahalise karistusena võimalikuks, kuna isik ei oma kindlat sissetulekult/ puudub ametlik töökoht/, pension on väike, talle väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata, sellise karistuse kandmine käiks temale üle jõu, lisaks sellele temal tuleb tasuda menetluskulud ja hüvitada tsiviilhagi. Kohus leiab, et V.Z-i poolt toime pandud II astme kuriteo eest, tuleb mõista karistusena lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Arvestades V.Z poolt toime pandud kuriteo vähest ohtlikkust määratav vangistus võib olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Kohus peab võimalikuks V.Z-i karistuse kandmisest tingimisi vabastamist tulenevalt
Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. V.Z on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. TSIVIILHAGI EL’ poolt esitatud tsiviilhagi kokku summas 676 eurot mõistmisele V. Z-ilt VÕS § 1043 alusel. on põhjendatud ja kuulub välja MENETLUSKULUD Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha, 4 1-13-4013 ekspertiisitasud ja kaitsjatasud riigi kasuks. Kuid arvestades, et tegemist on töövõimetuspensionäriga (80 %), kellel puudub kindel sissetulek, väljaarvatud pension 243 eurot, süüdistataval tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, tuleb KrMS § 180 lg 3 sätetest lähtuvalt osa menetluskuludest (kaitsjatasud ja ekspertiisitasu) jätta riigi kanda, sundraha tasumist aga ajatada 1 aasta peale. Violetta Kõvask kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.