KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja nr 1-12-1639 Kriminaalasi I.P süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Taotlus Kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tasumisest osaliselt vabastamiseks Taotluse esitaja I.P, isikukood XXX, elukoht xxxx RESOLUTSIOON: Jätta I.P taotlus kriminaalasjas nr 1-12-1639 väljamõistetud menetluskulude tasumisest osaliselt vabastamiseks summas 911,92 eurot rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata taotluse esitajale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1639 tunnistati I.P süüdi KarS § 118 p 1 järgi (alates 14.04.2012 kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi) ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti I.P-lt riigituludesse välja menetluskulud, s.o sundraha summas 800 eurot, ekspertiisitasu summas 61 eurot, kaitsjatasu summas 1293,60 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Menetluskulud kokku summas 2155,05 eurot kuulusid tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 15.03.2016 saabus Viru Maakohtule I.P taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks ning menetluskulude jätmiseks osaliselt (summas 911,92 eurot) riigi kanda. Taotluse kohaselt mõisteti temalt kriminaalasjas nr 1-12-1639 välja menetluskulud, mis ulatusid summani 2704,61 eurot. Menetluskuludest on ta tasunud 1792,69 eurot ning tasuda on jäänud 911,92 eurot. Taotluse esitaja märgib, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui see käib 1 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Taotluse esitaja lisab, et käesoleval hetkel on ta töötu ja arvel Töötukassas. Tulevikus soovib ta asuda õppima, seega ei ole lähemal ajal ette näha tema majandusliku olukorra paranemist sellises ulatuses, mis võimaldaksid tal tasuda kohtukulusid. Äsja vabanenud on sotsiaalses mõttes ühiskonna riskigrupp ning ta leiab, et tema võlakoorem ohustab ja raskendab tema võimekust tagasi ühiskonda naasta. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud taotlusega ning asja materjalidega, leiab, et I.P taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks ning menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda tuleb jätta rahuldamata. Taotlusest ning kriminaalasja materjalidest nähtub, et väljamõistetud menetluskulude osas on algatatud täiteasi nr 163/2013/1208, mis on Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses. Elektroonilise täitetoimiku andmetel 15.03.2016 seisuga ei ole täiteasjas laekumisi olnud ning kriminaalasja menetluskulude nõue summas 2155,05 eurot on täies ulatuses täitmisele kuuluv, sellele lisanduvad täituri tasu 530,40 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kuid see ei võimalda juba kohtuotsusega väljamõistetud ning täitmisele pööratud menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda. Seega puudub õiguslik alus süüdimõistetu taotluse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.P taotlus menetluskulude tasumisest osaliselt vabastamiseks ning menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.