otsusega mõistetud karistuse 20( kakskümmend) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni Kohustada E.U *a katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg.2 p.2,4,8 alusel määrata E.U *ale katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2. asuda tööle 21 päeva jooksul arvates vabanemisest 3.osaleda kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis eluhoiakute kujundamiseks 4.läbida psühholoogi või psühhiaatri abil kohanemistreening. Määrata E.U kriminaalhoolduse teostamiseks kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus E.U *a suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonna Kuresaare talitusele.
lg.2 alusel hakata E.U*a katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu E.U karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. E.U mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 30.03.2000.a otsusega KrK § 176 lg.1 järgi ja karistati liitkaristusega koos Tallinna Linnakohtu poolt 01.04.1999.a. KrK § 101 p.7,8 eest mõistetud karistusega 20- aastase vangistusega. Pärast eelvangistuse, karistuse kandmise peatumise, vangistuse ülemmäära ja karistusaja alguse arvestamist jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 9 kuud (seisuga 12.09.2007) vangistust, karistuse kandmise lõpp 12.06.2014 (Pärnu Maakohtu 12.09.2007 määruse järgi). Tartu Vangla on esitanud kohtule E.U kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eelnevalt Tartu Maakohtu 17. detsember 2007.a määrusega nr 1-07-14502 on E.U jäetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tartu Vangla seisukoht E.U*a tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on pigem toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub E.U vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvates puuduvad E.U vabanemisel riskid seoses töökäiguga, majandusliku toimetulekuga, elukohaga, emotsionaalse seisundi ja mõtlemisega. Riskid olemas seoses alkoholitarvitamisega. Kohtuistungil 18.08.2008a süüdimõistetu E.U andis seletuse, et ta läheb vabanemisel tööle oma kauaaegse tuttava Lauri Viikna juurde, vangistuses on omandanud ka uusi erialasid. On valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja lisakohustusi. Sooritatud kuritegude põhjustena toob esile, et alkoholi tarvitamisest ei ole suutnud hoiduda iseloomu puudumise tõttu, tal pole varasemalt olnud kainet mõistust ja on olnud mõtlemises alaareng. Nüüd on saanud täiskasvanuks, tema sõbrad on talle autoriteetideks. Tahab veel õppida. 2
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.U temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3, seisuga 18.08.2008 14 aastat 2 kuud 17 päeva. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 2/3, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Kohus, kuulanud ära E.U, prokuröri, kaitsja ja võtnud arvesse toimikus sisalduvat, on seisukohal, et E.U võib vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. On õige, et E.U on toime pannud väga rasked isikuvastased kuriteod ja need jäävad tema tausta iseloomustama kestvalt. Neile väga rasketele kuritegudele on antudki hinnang, mis kajastub väga pikas karistusajas- maksimaalses, mis võimalik mõista oli- 20 aastat vangistust. Ja E.U ongi seetõttu viibinud vangistuses üle 14 aasta praeguseks. Kohtul tuleb hinnata, kas rohkem kui 14 aastat vangistuses viibinud E.U ühiskonnaohtlikkus on vähenenud sedavõrd, et ta võib vabastada, või on tema ohtlikkuse vähendamiseks ja kujundamiseks vajalik teda veel vangistuses hoida. Selleks hindab kohus E.U isikut jm tegureid, mis on seotud E.U isikuga ja mida ta ise saab mõjutada. Toimiku materjalist, aga ka E.U seletusest nähtub, et ta on teinud kõik endast sõltuva positiivse, et tema resotsialiseerumiseeldused vabaduses oleksid väga head: ta on taastanud oma suhted vabaduses viibivate sõpradega, kes on valmis E.U tööle võtma, aitama kohaneda. Sõbrad on seadnud tingimuseks, et E.U lõpetab kõik suhted kuritegeliku maailmaga, ei tarvita alkoholi ja on seaduskuulekas. Abikaasa, kelle juurde elama asub, on valmis teda moraalselt toetama ja pakkuma eluaset. E.U on töötanud, tasunud kõik võlanõuded ja kogunud raha vabanemisfondi. Ta on vangistuses omandanud uued erialad, läbinud kohanemiskoolitusi. 3
On õige, et kõigele vaatamata jäävad eksisteerima võimalikud ohud, mis võivad tekkida vabanenud E.U mõtlemisest, võimalikest negatiivsetest tagasilöökidest. Samas on E.U kinnitanud valmisolekut olla õiguskuulekas, täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Kõik need on eeldused, mis võimaldavad teha otsustuse E.U ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et nii pikalt kestnud vangistuse järel ei ole võimalik väita, et ühiskonna õiglustunne saab riivatud. Kõige selle alusel on kohus seisukohal, et E.U saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, §-st 76, §-st 75. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.