Obsah (6)

§ 424§ 63§ 74§ 75§ 50§ 215

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14488 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistung

§ 424

ja § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav F.M elukoht: XXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.M

§ 424

ja § 215 lg 1 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu F.M ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg –s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta F.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. veebruaril
2. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista F.M-ilt on 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni Rael Anijala kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista F.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1138.70 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni 70 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon F.M süüdistatakse

§ 424järgi selles, et tema, isikuna, keda on 25.02.2008.

a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 19.07.

1. a kella 04.35 ajal Tartus, Jalakakuru tänaval mootorsõidukit Mitsubishi reg. nr. XXX XXX olles alkoholijoobes. F.M süüdistatakse veel selles, et tema võttis 19.07.
2. a kella 04.30 ajal omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks Tartus Jalaka 20 maja hoovist Rael Anijalale kuuluva sõiduauto Mitsubishi reg. nr. XXX XXX väärtusega 55 000 krooni, millega sõitis Tartus, Jalakakuru tänaval kuni tegi avarii. 2 Sellega pani F.M toime

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ja § 215 lg-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

§ 63

lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.M tuleb süüdi tunnistada

§ 424ja § 215 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Tsiviilhagi on esitanud Rael Anijalg 55000 krooni nõudes. F.M-i on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. F.M-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3