järgi 30 päeva vangistusega ja karistus asendatud ÜKT-ga 60 tundi ja täitmise tähtajaga 6 kuud. 05.01.2012 a. Harju Maakohtu määruse alusel 25.10.2012 a. kohtuotsusega mõistetud ÜKT pöörati täitmisele alates 29.12.2011 a. 11.26.01.2012 a.
2 p. 5, 9 - § 25 lg. 2 järgi 4 kuu vangistusega. Karistuse algus alates 26.01.2012 a. 12.04.09.2012 a.
2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 2 kuu vangistusega. Karistusaja algus alates 02.09.2012 a. Viibib vahi all alates 01. novembrist 2012 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: F.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 31.07.2012 ajavahemikul kell 22.10 kuni 22.45 Tallinnas aadressil Xxx asuvas korteris, alaealise AL juuresolekul, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata võttis ära JL kuuluva teleri "Samsung" LED UE32V5000QW 32" s/n Z7033SEB200128 koos puldiga kogumaksumusega 616,50 eurot ja digiboksi "Motorola" VIP1003 s/n MB114RK2846 koos puldiga kogumaksumusega 101,92 eurot ja põgenes varastatud esemetega. Vargusega tekitas JL varalist kahju summas 718,42 eurot. Seega F.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et suvel ühel õhtul tuli tuttava JL korterisse, et helistada emale. Ukse avas J poeg, kuid J t kodus ei olnud. Kodus oli kolm alaealist last. Ta helistas lauatelefonilt emale ja nägi toas ka televiisorit. Ta ütles J pojale, et võtab vaatamiseks kaasa televiisori ja digiboksi. Ta ühendas juhtmed lahti, võttis kaasa teleri, digiboksi ja puldid ning lahkus. Järgmisel päeval müüs asjad ja sai kokku 160 eurot. Kohtuistungil nõustub esitatud tsiviilhagi nõudega ja soovib selle hüvitada. Kannatanu JL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tegeleb heategevusega ja 31.07 viibis toidupakkide jagamisel ning koju jäid kolm alaealist last, vanuses 2, 4 ja 8 aastat. Kella 23 ajal tuli koju ja toas nägi televiisori ja digiboksi puudumise. Kaheksa aastane poeg ütles, et keegi Aleksandr tuli neile ja küsis ka toidupakki ning nimetas ema nime. Lastel oli keelatud kedagi korterisse lubada aga poeg lubas ikkagi võõra isiku tuppa. Mees lahkus aga kohe koputas uksele ja sisenes uuesti tuppa. Rääkis midagi televiisori kontrollimisest ning võttis teleri ja digiboksi kaasa. Lubas 10 minuti pärast tagastada aga seda ei teinud. Talle tekitati kahju summas 718.42 eurot. Samuti tuvastas telefoninumbri, millelt oli võetud kõne tema lauatelefonile. See nr. kuulub F.V emale. Kahtlustab, et varguse võis toime panna F.V. Kohtuistungil taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist summas 718.42 eurot. Alaealise tunnistaja AL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ( üle-kuulamise juures viibis psühholoog ) nähtuvalt need haakuvad ema poolt antud ütlustega. Lisab, et ta on seda meest varem näinud isaga rääkimas, kui elati veel Tuulemaa tänaval. Mehe käed on tätoveeringuid täis, võisid olla maod või draakonid. Võib mehe ära tunda. Tunnistaja LS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et Roman on tema poeg ja on narkomaan ning varas. Poeg on ka tema korterist asju varastanud. Keegi helistas talle ja pärast sai teada, et helistati L telefonilt. Poja asjadest ta ei tea midagi. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, F.V puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega, F.V poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga / t.l. 7 – 14, 61, 71 – 81 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, mõistetud karistused pole tema käitumisele positiivselt mõjunud ega mõjutanud suhtumist ühiskonda, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, iseloomustusena saab nimetada narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja väärteokorras karistamist NPALS ja ÜTS ning muude väärtegude toimepanemiste eest, teades sel kellaajal öörahu kehtimist, kuid tundes kannatanut ja mingil ettekäändel saanud korterisse ning nähes, et sel ajal viibisid korteris alaealised lapsed, nende nähes hõivas süüdistuses nimetatud esemed, teadlikult jättis lapsed ja pere raskesse majanduslikku olukorda, samuti lapsed vaadatavatest lastesaadetest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kohus arvestab, et F.V oma käitumisega jättis kannatanu raskesse majanduslikku olukorda ja süüdistatavale pandud kohustus tekitatud kahju hüvitamist, seetõttu kohus leiab vajaduse F.V vabastada sundraha sissenõudmisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada F.V KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. KarS § 65 lg. 1; 64 lg. 1 alusel Harju Maakohtu 04.09.2012 a. kohtuotsusega mõistetud kergem karistus – 2 kuud vangistust – lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta vangistust. Harju Maakohtu 04.09.2012 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse – 2 kuud vangistust – ärakandmisega, arvata liitkaristusest maha ja lõplikuks karistuseks mõista 10 ( kümme ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 01.novembrist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid vabastada karistuse kandmisest mõistetud karistuse lõppemisel. 2 Välja mõista F.V-lt kaitsjatasu 172.80 eurot. Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Välja mõista F.V-lt tsiviilhagi JL kasuks summas 718.42 eurot. Summa tasuda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 4 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde, Põhja Prefektuuri asitõendite laos olev jalatsijäljend kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 5 Vastavalt KrMS §318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.