Rait Õiso tunnistati süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Rait Õiso liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.04.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud vangistust võrra ning Rait Õiso liitkaristuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel asendati Rait Õisole mõistetud vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Rait Õiso Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati Rait Õisot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametnikult Viktoria Tammojalt saabus kohtule 13.06.2013 erakorraline ettekanne ühes lisadega Rait Õisole mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks 202 tegemata üldkasuliku töö tunni ulatuses, sest süüdimõistetu Rait Õiso hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ega ei allu 2 kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et Rait Õisol tuvastati 20.04.2013 alkoholijoove 0,90 mg/l (kasutati indikaatorvahendit Alcoquant 6020, kalibreeritud kuni 13.09.2013). Samuti tuvastati Rait Õisol 13.05.2013 alkoholijoove 0,23 mg/l (indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 13.05.2013). Rait Õiso juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,23 mg/l. Süüdimõistetu Rait Õiso on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest alljärgnevalt: 1) 2012 augustis pidi tegema 22 ÜKT tundi, tegi 19 ÜKT tundi; 2) 2012 novembris ja detsembris ei teinud ÜKT tunde; 3) 2013 märtsis ei teinud ÜKT tunde; Rait Õiso tõi 2013.a märtsis ÜKT tundide arvestuse lehe, mis ei olnud tööandja poolt kirjutatud. 4) 2013 aprillis pidi tegema 24 ÜKT tundi, tegi 6 ÜKT tundi; 5) 2013 mais ei teinud ÜKT tunde. Rait Õisole määratud 360-st üldkasuliku töö tunnist on sooritatud 158 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 202 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu Rait Õiso on andnud seletused üldkasuliku töö tundide mittetegemise kohta alljärgnevalt: 1) 03.09.2012 antud seletuses augusti kohta – „unustasin 3 h tegemata“; 2) 04.01.2013 antud seletuses novembri ja detsembri kohta – „ei ole põhjust, et ei teinud 2013.a novembris ja detsembris ÜKT-ed“; 3) 30.05.2013 antud seletuses märtsi ja mai kohta – „2013.a märtsis ei teinud ÜKT-e tunde, ei olnud põhjust. ÜKT-e arvestuse lehe täitis tädi Anne Õiso. 2013.a mais ei teinud ÜKT-ed, sest olin teises kohas tööl, et osta tulevasele lapsele asju“. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumise kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik Rait Õisolt seletust võtta. kohta ei ole Esmakohtumine Rait Õisoga toimus 03.07.2012, mil talle selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste-kohustuste lehe. 05.07.2012 koostas kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tegemise jaotuskava, mille Rait Õiso allkirjastas. ÜKT-d määrati Rait Õiso tegema S.K Rakvere Hooldekodu OÜ-sse. Kriminaalhooldusametnik koostas 04.01.2013 üldkasuliku töö mittetegemise eest kirjaliku rikkumise fikseerimise akti, mille Rait Õiso allkirjastas. 04.01.2013 koostas kriminaalhooldusametnik uue üldkasuliku töö tegemise jaotuskava, mille Rait Õiso allkirjastas. Kriminaalhooldusametnik on Rait Õisoga kohtunud 25-l korral. Neljale kohtumisele jättis isik tulemata. Kohtumistel olid läbivateks teemadeks üldkasuliku töö tegemine ja sellest kõrvalehoidmise tagajärjed, alkoholi tarvitamine, töö, tervis, vaba aeg ning adekvaatne ja seaduskuulekas käitumine. Kriminaalhooldusametnik Viktoria Tammoja jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et 28.06.2013 tegi Rait Õiso 7 tundi üldkasulikku tööd ning et ta rohkem 2013.a juunis üldkasulikku tööd teinud ei ole. Süüdimõistetu Rait Õiso võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele. Rait Õiso põhjendas kohtule üldkasuliku töö mittetegemist sellega, et 2 kuud tagasi sai ta teada, et tema tüdruksõber 3 sünnitab lapse. Seda, miks ta maikuus üldkasuliku töö tunde ei teinud, põhjendas Rait Õiso sellega, et tegi isa eest tööd. Rait Õiso ei nõustu ärakandmata vangistuse täitmisele pööramisega, vaid lubab ennast kokku võtta, et järelejäänud aja jooksul üldkasuliku töö tunnid ära teha. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorraline ettekanne Rait Õisole mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu Rait Õiso hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ning ei täida talle
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõendamist leidis kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodu, et 2012.a novembris ja detsembris, samuti 2013.a märtsis ja mais ei teinud Rait Õiso ühtegi üldkasuliku töö tundi, hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Samuti tegi Rait Õiso 2012.a augustis 3 tundi ettenähtust vähem ja 2013.a aprillis koguni 18 tundi ettenähtud tundide arvust vähem. 2013.a juunis, kui kriminaalhooldusametnik oli erakorralise ettekande kohtule esitanud, tegi Rait Õiso 28. kuupäeval 7 üldkasuliku töö tundi. Tõendamist leidis see, et süüdimõistetu Rait Õiso on 2-l korral käitumiskontrolli ajal tarvitanud alkoholi (20.04.2013 tuvastati tal alkoholijoove 0,90 mg/l ja 13.05.2013 tuvastati tal alkoholijoove 0,23 mg/l). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Väike-Maarja konstaablijaoskonna otsusega 07.05.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,001442 määrati Rait Õisole Alkoholiseaduse § 71 alusel karistuseks rahatrahv 20 eurot. Süüdimõistetu Rait Õiso on ise nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seega pidi tal juba vastavat nõusolekut andes olema selge, et tal tuleb ettenähtud aja jooksul teha üldkasulikku tööd ning samal ajal täita ka kontrollnõudeid ja kohustust. Rait Õiso on kohtu arvates teadlikult ja tahtlikult hoidunud tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisest kõrvale, teadlikult ja tahtlikult rikkunud talle pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, näidates sellega üles ilmselget ükskõiksust talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks Rait Õiso käitumist õigustada. Rait Õiso on sooritanud kokku üksnes 165 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 195 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 3 (kolm) kuud 7 päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorraline ettekanne nr 54208 13.06.2013 rahuldada. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele RAIT ÕISO’le (isikukood 39505254716, elukoht xxxx ) 4 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-4742 30.05.2012
lg 2 p 7,8,9; 215 lg 2 p 1,2 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud 7 päeva vangistust. Rait Õiso karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus 12. juulil 2013.a Nooremreferent Irina Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.