lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja Viktor Peresõpkini süüdistuses
lg 2 p 7, 9;
,
Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad R.B Kriminaalasi ja Viktor Peresõpkin ning nende kaitsjad adv. -d Leelo Viil ja Gennadi Kull Süüdistatavad Kaitsjad Prokurör RESOLUTSIOON R.B ja Viktor Peresõpkin (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Adv. Leelo Viil ja adv. Gennadi Kull Katrin Kabel Harju Maakohtu otsus 12.märtsist 2013.a. ja Viktor Peresõpkini suhtes jätta muutmata. R.B Esitatud apellatsioonid apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Viktor Peresõpkinilt riigieelarve tuludesse 129,60 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 Välja mõista R.B-lt riigieelarve tuludesse 84 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Harju Maakohus otsustas 12.märtsi 2013 otsusega: Süüdi tunnistada R.B
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks R.B-le 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus (01.-02.11.2012; 21.-22.10.2012), s.o 4 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva. Karistusaja algust lugeda alates 11.12.2012. R.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kui karistus saab kantud enne otsuse jõustumist, siis tühistada tõkend koheselt peale karistuse ärakandmist. 2 Välja mõista R.B-lt KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot; kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses 115,20 eurot, s.o kokku 652,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.B võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin
Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin
Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin
lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Viktor Peresõpkinile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Viktor Peresõpkinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus (27.-29.10.2012; 01.-02.11.2012), s.o 5 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates 14.11.2012. Viktor Peresõpkini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kui karistus saab kantud enne otsuse jõustumist, siis tühistada tõkend koheselt peale karistuse ärakandmist. Viktor Peresõpkinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 alusel I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 288 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 230,40 eurot, ekspertiisi maksumus 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Viktor Peresõpkin võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid - Oleg Kovali esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt välja 1000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks Arkadi Mišini esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt välja 30 eurot varalise kahju hüvitamiseks. AS-i OG Grossi esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3, § 65 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt ja R.B-lt solidaarselt välja 211,92 eurot ning R.B-lt 179,28 eurot kahju hüvitamiseks. 3 - Baltic Hotel Group OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 490 eurot kahju hüvitamiseks. OÜ M-Technology esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 513 eurot kahju hüvitamiseks. Europark Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 672,91 eurot kahju hüvitamiseks.; OÜ Desito Invest tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 292 eurot kahju hüvitamiseks. R.B on
prg. 199 lg 2 p.7,8,9 ja Viktor Peresõpkin
prg. 199 lg 2 7,9 järgi mõistetd süüdi järgmistes kuriteoepisoodides: Selles, et nemad tegutsedes grupis - - 29.10.2012.a. kella 20.48 ajal, tegutsedes Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B asuvas Järveotsa Grossi kaupluses, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid 24 tk aroomiküünlaid Airwick maksumusega 4.98 eur/tk, kogumaksumusega 119.52 eurot. Nimetatud kauba pani Viktor Peresõpkin müügisaalis ostukorvi, misjärel R.B pani kauba ostukorvist kilekotti ning seejärel mööduti kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 31.10.2012.a. kella 20.26 ajal Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B asuvas Järveotsa Grossi kaupluses, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid 15 purki 500-grammist mett maksumusega 4.78 eur/tk, kogumaksumusega 71.70 eurot ning 5 purki mett Eesti mesi naturaalne maksumusega 4.14 eur/tk, kogumaksumusega 20.70, kokku kaupa kogumaksumusega 92.40 eurot. Nimetatud kauba pani Viktor Peresõpkin müügisaalis ostukorvi, misjärel R.B pani kauba ostukorvist kilekotti ning seejärel mööduti kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. - Viktor Peresõpkin üksinda püüdis varastada 14.11.2012.a. kella 12.16 ajal Tallinnas, aadressil Majaka 28a asuvas AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad 9 tk šampooni Head&Shoulders kogumaksumusega 28.62 eurot, pannes nimetatud kauba kaupluse müügisaalis endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Viktor Peresõpkin oli kinni peetud turvatöötaja poolt ning kaup tagastati kauplusele. - R.B 03.10.2012.a. ajavahemikul kella 09.47st kuni kella 22.52ni tungis varguse toimepanemise eesmärgil grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga sisse Tallinnas, aadressil Viru 11 asuvasse Vana Wiru hotelli tagavaraväljapääsu trepikotta, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle 4 - - - - - - ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas triiksärke ja maikasid 9 tk kokku maksumusega 90 eurot ning 4 tk lisavoodeid maksumusega 100 eur/tk, kogumaksumusega 400 eurot, tekitades vargusega Baltic Hotel Group OÜ-le kahju summas 490 eurot. Samuti varastas samal ajal samast kohast 2 tk kreemikat värvi ovaalset laualina maksumusega kokku 200 eurot, 9 tk pikka veinipunast laudlina kokku maksumusega 225 eurot, 48 tk valgeid salvrätikuid kokku maksumusega 48 eurot, 14 tk veinipunast värvi lina kokku maksumusega 35 eurot, 3 tk valget pikka lina kokku maksumusega 5 eurot, tekitades vargusega M-Technology OÜ-le kahju summas 513 eurot. 08.10.2012.a. ajavahemikul kella 19.34st kuni kella 21.00ni Tallinnas, aadressil Rävala pst 5 asuva parkimismaja esimese korruse klienditeeninduse ruumist, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas EuroPark Eesti OÜ-le kuuluvad 4 porivaipa, rullides nimetatud vaibad kokku ning lahkudes ruumist. Oma tegevusega tekitas EuroPark Eesti OÜ-le kahju summas 495.25 eurot. 09.10.2012.a. ajavahemikul kella 15.15st kuni kella 15.20ni Tallinnas, aadressil Rävala pst 5 asuva parkimismaja esimese korruse klienditeeninduse ruumist, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas EuroPark Eesti OÜ-le kuuluva 1 porivaiba suurusega maksumusega 177.66 eurot, rullides nimetatud vaiba kokku ning lahkudes ruumist. 21.10.2012.a. kella 13.50 ajal Tallinnas, aadressil Narva mnt 90 asuvast ABC Supermarkets AS-ile kuuluvast kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 10 purki Santa Maria maitseaineid kogumaksumusega 42.30 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna R.B oli kinni peetud turvatöötaja poolt ning kaup tagastatud kauplusele. 24.10.2012.a. kella 20.26 ajal Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B asuvast Järveotsa Grossi kauplusest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 36 tk aroomiküünlaid Airwick maksumusega 4.98 eur/tk, kogumaksumusega 179.28 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis kilekotti ning väljus seejärel kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 04.11.2012.a. ajavahemikul kella 02.23st kuni kella 03.02ni Tallinnas, aadressil Suur-Karja 10 asuvast hotellist Old Town Maestro´s, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise esmärgil varastas koridori akendelt 12 tk aknasulgureid ja 6. korruse vahekoridori ukse Abloy luku koos käepideme ja sisuga, tekitades Desito Invest OÜ-le kahju summas 292 eurot. 10.11.2012.a. kella 17.20 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Karja 10 asuvast hotellist Old Town Maestro´s, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada hotelli peaukse ees olevat porivaipa maksumusega 100 eurot, keerates vaiba rulli ning hakates väljuma hotellist. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna hotelli töötaja võttis R.B-lt vaiba ära. 5 Viktor Peresõpkin on
prg. 257 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 27.10.2012.a. kella 09.30 ajal Tallinnas, aadressil Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaama jaamahoones, nõudis vägivalda kasutades kannatanu A M tagasi oma mobiiltelefoni Nokia, mille väidetavalt kannatanu oli temalt eelnevalt varastanud. Nimelt lõi Viktor Peresõpkin kannatanut kahel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, samuti rebis rüseluse käigus katki kannatanu jope ning võttis ära mobiiltelefoni Nokia. Viktor Peresõpkin on
prg. 118 lg 1 p.1 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 14.11.2012.a. kella 12.38 ajal Tallinnas, aadressil Majaka 28a asuva Grossi toidukaupade kaupluse teisel korrusel olevas abiruumis, olles eelnevalt kinni peetud varguse toimepanemiselt, haaras antud ruumist laua pealt noa ning palus kannatanu O K ennast vabaks lasta. Kui kannatanu keeldus, lõi Viktor Peresõpkin kannatanule noaga paremasse labakätte, samuti lõi noaga kõhu piirkonda. Seejärel põgenes Viktor Peresõpkin sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas Viktor Peresõpkin kannatanule O K füüsilist valu ja kehavigastusi- vastavalt ekspertiisiaktile nr 292 lõike-torkehaava vasakul ülakõhul koos mao vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistsatav Viktor Peresõpkin ja tema kaitsja adv. Leelo Viil vaidlustavad maakohtu otsust mõistetud karistuse osas. Süüdistatav palub arvestada seda, et ta on kahetsenud toimepandut, on andnud puhtsüdamlikke ütlusi, ei ole takistanud uurimist ja taotleb osaliselt tingimusliku karistuse mõistmist, et ta saaks muuta oma elu. Süüdistatava kaitsja taotleb samuti kergema karistuse mõistmist ja põhjendab seda alljärgnevalt. Kohus on kriminaaltoimiku materjalide ja süüdistatava küsitlemise põhjal tuvastatud asjaoludele vaatamata asunud ebaõigele seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada 6-aastase reaalse vangistusega. Leian, et süüdistatava karistuse määra ei ole veenvalt põhjendatud. Kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Kohus on otsuses viidanud
lg 1 sanktsioonis sätestatud karistusraamidele ja võimalikule vangistusele 4-12 aastat. Viktor Peresõpkin on süüdi tunnistatud ühes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Seadusandja on
lg 1 sanktsioonis ette näinud laiad karistusraamid, samas igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest, vägivalla laadist ja põhjustatud tagajärje raskusest. Käesoleval juhul tuleb 6 nõustuda, et üheks Viktor Peresõpkin süü suuruse näitajaks on asjaolu, et kannatanule tõepoolest on tekitatud noaga eluohtlik tervisekahjustus. Samas on kohus õigesti leidnud, et eluohtliku vigastuse tekitamine on toime pandud kaudse tahtlusega. Nähtuvalt nii süüdistatava ütlustest kui ka vigastuse tekitamise viisist ei tekitanud Viktor Peresõpkin torkehaava otsese tahtlusega, tema soov oli panna toime salajane vargus ja pärast seda põgeneda. Leian, et Viktor Peresõpkinile mõistetav karistus peaks olenema tema psüühilise suhtumise vormist oma teosse ja selle tagajärjesse. Maakohus on õigesti märkinud, et puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu olukord on praegu raske.
lg 2 p 7, 9 järgi vangistuse pikkuse määramisel tuleks arvesse võtta varguse episoodide arvu, Viktor Peresõpkin on pannud toime 3 kauplusevarguse episoodi, millest 1 jäi katse staadiumisse. Viktor Peresõpkini süü suurusele vastav proportsionaalne karistus peaks olema lühem kui üks aasta, mida vastavalt lühimenetluse kohaldamisele tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena piisaval määral arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele. Nimetatud asjaolud vaieldamatult esinevad ja
Maakohtu otsuses on märgitud seonduvalt karistuse mõistmisega
lg 2 p 7, 9 järgi, et kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtub, et Viktor Peresõpkini ütluste kohaselt kahetseb ta varguste toimepanemist. 02.11.
lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust, kuna on alust kahelda tema kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Kohus arvestas karistuse mõistmisel
järgi, et selles episoodis võib kergendavaks asjaoluks lugeda ka Viktor Peresõpkini kahetsuse toimepandu pärast. Kohus arvestas karistuse mõistmisel
lg 1 p 1 järgi, et Viktor Peresõpkin on end toimepandud kuriteos kohtuistungil süüdi tunnistanud ning andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mis on lihtsustanud asja menetlust. Viktor Peresõpkin on kirjutanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mida kohus arvestas kergendava asjaoluna
Samas ei ole kohus märkinud, kas ta arvestab ka süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldatud kahetsust ja loeb selle siiraks. Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Viktor Peresõpkin tunnistas kohtueelses menetluses ja kohtus kõigis episoodides oma süüd, andis konkreetseid ja tõepäraseid ütlusi kõigi asjaolude kohta ja väljendas ka siirast kahetsust. Seetõttu on Viktor Peresõpkinile karistuse mõistmisel arvestatavad
lg 1 p-s 3 märgitud süü 7 ülestunnistamine, puhtsüdamlik kaasaaitamine kõigis episoodides. kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne Viktor Peresõpkini isikut iseloomustavate andmete pinnalt ei saa järeldada, et ta võib vältimatult toime panna uusi raskeid kuritegusid, et isiku jaoks on tavapärane vägivallategudele suunatud käitumismall. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud kergemate kuritegude toimepanemise eest, nimetatud asjaolule on osundatud ka maakohtu otsuses. Puuduvad andmed, millest nähtuvalt Viktor Peresõpkin võiks suure tõenäosusega jätkata analoogsete kuritegude toimepanemist, mistõttu karistuse eesmärke on käeoleval juhul võimalik saavutada kergema vangistusmääraga. Võimalik on süüdistatava resotsialiseerumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. R.B väidab oma apellatsioonis, et 29.10.2012.a. Grossi kauplusest varguse toimepanemisel temal mingit kokkulepet V.Peresõpkiniga ei olnud. Kõik, mis tema planeeris, pani ta ka üksi toime. See, et V.Peresõpkin tema palvel pani müügisaalis temale korvi kauba, ei ole V.Peresõpkini poolt kuriteo toimepanemine. V.Peresõpkin ei teadnud sel momendil, kas tal (R.B) on raha kauba tasumiseks. Ka 31.10.2012.a. episoodis kasutas ta V.Persõpkinit lihtsalt ära, kui varastas kauplusest mett. Varguse toimepanemise kavatsus oli teada ainult temale endale. Taotleb V.Peresõpkini õigeksmõistmist selles osas ja tema poolt toimepandu kvalifitseerida üksiktäideviimisena. 10.11.2012.a. hotelli porivaiba varguse katse pani ta toime üksinda. Palub selles osas samuti kohtuotsust muuta. Ka leiab, et temale mõistetud karistus on liialt range. Ta ei ole tekitanud kahju füüsilistele isikutele ja on kõik kuriteod üles tunnistanud ning toimepandut kahetsenud. Samuti palub mitte välja mõista temalt menetluskulusid. Ta ei ole maksevõimeline. Ainuke sissetulek on invaliiduspension, mis on minimaalne rahvapension. Täiendavas apellatsioonis vaidlustab ka 4.11.2012.a. hotellis toimepandud varguse episoodi ja väidab, et pani ka selle toime üksinda. Kedagi tuvastamata isikut nagu on kohtuotsuse kirjas, temaga ei olnud. Süüdistatava kaitsja adv. Gennadi Kull taotleb maakohtu otsuse tühistamist 4.11.2012.a. episoodis kuna ei ole tõendatud selle varguse toimepanemine grupis. Samuti taotleb leebema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et kohus on asunud 04.11.2012 episoodis väärale seisukohale, leides, et vaatamata asjaolule, et R.B kinnitab kuriteo üksi toimepanemist, siis kohus leiab, et R.B ütlused on paljasõnalised. Maakohtu sellekohaste põhjendustega kaitsja ei nõustu ja märgib, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 305’1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus kinnitab, et ta ei ole uurinud 8 kaamerasalvestust selle kohta, et kaks meest, kes polnud hotelli kliendid, samal ajal koos tulid ja lahkusid, pole kohtul põhjust kahelda DesitoInvest OÜ sellises avalduses. Seega kohus on rajanud otsuse tõendile, mida kohtus ei ole uuritud ning mille kohta ei ole süüdistatav saanud anda ka oma arvamust ei enne kohtuotsust ega ka kohtuistungi ajal. Võrreldes kaassüüdlasega on R.B-le määratud liialt karm karistus. Viktor Peresõpkin tunnistati süüdi
R.B poolt korda saadetud kuriteod, eriti porivaipade varguse episoodides, ei vääri nii karmi karistust. Süüdistatav leiab, et vaatamata asjaolule, et tsiviilnõuded on seaduse kohaselt põhistamata on ta nõus need hüvitama, mida võib lugeda kergendavaks asjaoluks
Kergendavaks asjaoluks tuleks lugeda ka toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohus leidis, et süüd kergendavad asjaolud puuduvad. R.B ei oleks asunud kuritegelikule teele, kui tal oleks piisavalt elatusvahendeid. R.B puudub kindel töökoht. Töökoha otsing võtab aega, kuid end on vaja igapäevaselt ülal pidada. Osta süüa, hügieenitarbeid, riideid jne. Kõigeks on vaja raha. Mentelejev valis küll eesmärgi saavutamiseks kuritegeliku tee, kuid tegude toimepanemisel lähtus põhimõttest, et võimalikult vähe kahjustada kaaskodanikke. Tallinna Ringkonnakohtu 29.aprilli 2013.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 13.maini 2013.a. Määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse poolte poolt kohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele. 1. Viktor Peresõpkinile mõistetud karistus. Kohtukolleegium leiab, et puudub põhjendatud alus V.Peresõpkinile nii maakohtu poolt mõistetud karistusmäära kergendamiseks, kui ka selle karistuse reaalse ärakandmise osas muudatuste tegemiseks e. karistuse mõistmiseks tingimisi. V.Peresõpkinile mõistetud karistus – 6 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulub 4 aastat vangistust - on liitkaristus kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest. Maakohus on üksikkaristuste liitmisel kohaldanud seaduses ettenähtud kergeimalt karistuste liitmise põhimõtet e. kergemad üksikkaristused on loetud kaetuks raskeima karistusega. Seega tuleb arvestada, et V.Peresõpkinile on mõistetud 6 aastat vangistust 1 raske esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest seaduseandja on ette näinud karistusraamid alates 4 aastast kuni 12 aastani, ühe omavoli episoodi eest ja kolme varguse episoodi eest, millised on kvalifitseeritud kahe raskendava asjaoluga. Arvestades maakohtu poolt mõistetud üksikkaristusi, millised kõigi paragrahvide puhul jäävad tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära ja on pigem vangistuse alammäära lähedased ning seda, et maakohtu otsusega mõistetud karistuste täielikul liitmisel, 9 milline õigus maakohtul ka oli, oleks olnud võimalik liitkaristus 7 aastat ja 10 kuud, ei saa rääkida V.Peresõpkinile mõistetud karistuse ülemmäärasest rangusest. Kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna kohtukolleegiumi arvates põhjendatud alust selleks, et mõista V.Peresõpkinile raskeima kuriteo eest e.
prg., 118 lg 1 p.1 järgi alammäärale veel ligilähedasemat karistusmäära. Tähelepanu tuleb kohtukolleegiumi seisukohast pöörata just seaduseandja poolt ettenähtud sanktsioonile ja eelkõige selle ülemmäärale, mis omakorda mõjutab koos sanktsiooni alammääraga ka sanktsiooni keskmäära väljaarvutamist. Seega igal konkreetsel juhul tuleb arvestada konkreetse raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja maakohus on seda ka teinud. Ehk siis igal konkreetsel juhul omavad süü suuruse hindamisel määravat tähtsust konkreetse arutatava kuriteo tehiolud. V.Peresõpkinile on mõistetud kannatanule raske tervisekahjustuse toimepanemise eest 6 aastat vangistust. Tervisekahjustus oli kannatanule tekitatud terariistaga e. noaga, mis iseloomustab kuriteo tehiolusid ja süüdistatava tegutsemise eesmärk oli omakasupüüdlik. Kui tihti on sama kvalifikatsiooniga kuritegudes kannatanuks joomakaaslane, kaklusest osavõtja vms., siis antud juhul oli tegemist tööülesandeid täitva turvamehega, kes kuidagi ei provotseerinud süüdistatavat enda suhtes vägivalda kasutama. Sanktsiooni keskmäär on 8 aastat. Tegemist on tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistusega ja ärakandmisele kuuluv karistus vastab sanktsiooni alammäärale. Sisuliselt näitab V.Peresõpkini tegevus kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisel suhteliselt eesmärgipärast käitumist – ta oli kinni peetud ja ei tahtnud, et politsei teda kinni peaks. Ta võttis noad ja mitte ei piirdunud ainult nendega ähvardamisega ja vehkimisega, vaid lõi kannatanut noaga ka kõhtu. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-77-11 väljendanud nõustumist kohtupraktikaga, kus karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Käesoleval juhul on V.Peresõpkinile karistuse mõistmisel arvestatud nii vastutust kergendavat asjaolu –puhtsüdamlikku ülestunnistust, kahetsust, kui ka kannatanu hetkeseisundit – kui ka konkreetse kuriteo tehiolusid ja põhjendanud karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmäära. Kohtukolleegiumi seisukohast vastab karistus tema süü suurusele ja on kooskõlas ka teiste
prg. 56 ettenähtud karistuse mõistmise põhimõtetega. Omalt poolt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada veel järgmist. Nimelt, arvestades, et V.Peresõpkinile on mõistetud liitkaristus kõige kergema seaduses ettenähtud põhimõtte alusel e. karistuste katmise põhimõttel, tähendaks temale sanktsiooni alammääras või sellele enam ligilähedasema karistuse mõistmine raskeima kuriteo eest seda, et kõik tema poolt toimepandud kuriteod, millised on kvalifitseeritud kolme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi, oleks sellest karistusest hõlmatud. Apellatsioonikohus ei saa asendada maakohtu poolt kohaldatud kergeimat liitmise põhimõtet mõne raskeima liitmise põhimõttega e. üksikkaristuse osalise liitmisega või täieliku liitmisega ilma kannatanu või prokuröri apellatsioonita. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-75-05 p.-s 24 hinnanud sellist olukorda süüdistatava olukorra raskendamisena. Samas on kohtukolleegium veendunud, et olukorras, kus maakohus oleks leidnud, et
prg. 118 lg 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest väärinuks V.Peresõpkin kergemat materiaalõiguslikku kohtlemist e., et teda olnuks võimalik karistada lühema vangistusmääraga, mis samaaegselt tähendanuks, et ärakandmisele kuuluv karistus konkreetse kuriteo eest olnuks alla sanktsiooni alammäära, et siis maakohus ei oleks piirdunud üksikkaristuste liitmise kergeima põhimõtte kohaldamisega. Sellisel juhul jääb 10 kohtuotsuse lugejale paratamatult mulje, et isik on enamus kuritegude eest jäänud karistamata. Ka eeltoodud põhjendustel ei pea kohtukolleegium võimalikuks vaagida V.Peresõpkini karistamist
prg. 118 lg 1 p.1 järgi kergemas määras, kui seda tegi maakohus.
prg. 73 sätete kohaldamine on välistatud V.Peresõpkini isikust tulenevalt. V.Peresõpkinile, kui varem tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega karistaud isikule ei saa
prg. 73 lg 6 kohaselt kohaldada
prg. 73 sätteid. Kuna V.Peresõpkinile on mõistetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastatat, mis ületab
prg. 74 ettenähtud katseaja ülemmäära, siis tulenevalt Riigikohtu otsustes nr. 3-1-1-99-06;3-1-1-59-07 väljendatud seisukohtadest on välistatud ka
prg. 74 sätete kohaldamine e. üldse tingimusliku vangistuse mõistmine.
prg. 218 järgi väheväärtusliku asja vargusena ja teda karistati selle eest 19.10.2012.a. Vaidlustatud kohtuotsusega on R.B mõistetud süüdi 9 varguse episoodis ja kogumis on tema poolt toimepandud vargused kvalifitseeritud kolme erineva kvalifitseeriva asjaoluga. Karistuseks mõistetud 3 aastat, millest ära tuleb kanda 2/3, ei ole liialt karm karistus. Sisuliselt tähendab see seda, et iga varguse eest on teda karistatud 4 kuulise vangistusega (36:9). R.B poolt peale igakordset vangistusest vabanemist uute kuritegude toimepanemine näitab, et ta suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest vaid reaalset vangistust kinnipidamisasutuses kandes. 12 Apellatsioonikohtule on antud õigus maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse osas vaid siis, kui maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (KrMS prg. 338 p.4). Kohtukolleegium leiab, et nimetatud alus käesoleval juhul puudub.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.