KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-07-2988 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.P, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 04.11.2006 ja lõpp 18.09.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 10.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.P on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 23.04.2007 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning talle mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti 23.04.2007 otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa , so 2 aastat 10 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohtuotsuste liitkogumis mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.10.
- Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on alkoholijoobes toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Isik ei suuda alkoholijoobes talitseda oma agressiooni, võib käituda vägivaldselt. Lisaks sellele on isik ka vangistuses käitunud agressiivselt ja kasutanud vägivalda. Kohtuistung: J.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on tal raskem kohaneda vabaduses, kui ta on pikalt vangistuses viibinud. Isik tunnistas, et enne vangistust oli tal probleeme alkoholiga, kuid vanglas otsustas, et ei tarvita enam mitte kunagi alkoholi. Prokurör J.P vabastamist ei toetanud, leides, et vabastamine oleks liiga ennatlik. Prokurör rõhutas, et kui isik ei allu vangistuse ajal sisekorrale, siis ei suuda ta ka vabaduses õiguskuulekalt elada. Lisaks sellele puudub isikul vabaduses elu- ja töökoht. Ka ei ole välistatud see, et isik pöördub vabaduses tagasi alkoholi juurde, mis võib tingida uute kuritegude toimepanemise. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isikul puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht ning eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla materjalidest nähtub, et isik ei tunnista oma alkoholi sõltuvust ega näe selles probleemi, pigem pakub see isikule nalja. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Vangla materjalidest nähtub, et isik on üles näidanud tugevaid subkultuurilisi hoiakuid ning ta ei kõhkle sooritada kuritegu oma eesmärkide saavutamiseks. Isiku käitumine on manipuleeriv ning ülbe. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer