järgi Menetlus Käskmenetlus Paide R.H , isikukood XXX, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, xxxxxx xx xxxxxxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 04.11.2012, varem kriminaalkorras karistamata Prokurör Merike Lugna RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.H
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 220 miinimumpäevamäära, so 704.00 eurot. 1.1.
lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks eelvangistuses viibimise aeg 03.11.2012 – 04.11.2012 s.o 2 päeva arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära (kokku 6 päevamäära). 1.2. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 214 miinimumpäevamäära, so 684.80 (kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot. 2.
2.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Põhjendatud on prokuröri taotlus asja lahendamiseks käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et R.H on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. R.H süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistajate R.Raha ja H.Reest’i ütlused, samuti R.H enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et R.H pani toime süüdistuses kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. R.H teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang
Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus R.H poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust, millise kohus hindab puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana ülekuulamisel on R.H menetlejale avaldanud, et ta töötab xxx-s xxxxxxxx. Eeltoodut kogumis hinnates peab kohus põhjendatuks karistada R.H ’d kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega, ja seda prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses. Põhjendatud on lubada R.H ’l täita rahaline karistus ositi kohtu määratud tähtaja jooksul ja viisil. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. R.H määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle tasu ja kulu hüvitis kokku on 38.40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 435 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st R.H. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.