järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav R.U Kaitsja Elu-või asukoht x Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus x Haridus x Emakeel x Töökoht või õppeasutus x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 11.11.2004.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 2) 30.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
Pärnu Maakohtu poolt
järgi 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 2 aasta 6 kuulise katseajaga 4) 02.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 1,3; § 121 alusel lõplik karistus 8 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga. Tõkend kahtlustatavana kinnipeetud 11.12.2012.a. vabastatud 12.12.2012.a. Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.U
järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
s.o. 2 päeva, seega kuulub kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1206 tunni ulatuses ja mis tuleb sooritada 2 aasta jooksul.
lg 4 alusel panna isik täitma
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 217.50 ning tasu riigi õigusabi eest €
Prokurör nõudis
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatavale R.U-le karistuseks 1 aasta vangistust,
s.o. 2 päeva, seega kuulub kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel pöörata täitmisele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 02.11.2012.a. mõistetud kandmata karistus 8 kuud vangistust ning mõista talle liitkaristusena 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, R.U nõusolekul ja
lg 4 alusel panna täitma
Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha € 217.50, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud € 76,80 Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest € 16, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. € 3.20. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu € 19.20. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.