KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. jaanuar 2017 Kriminaalasja number 1-15-2231 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Kai Kullerkupp, Agu Timmi Kohtuistungi sekr

§ 308

järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. oktoobri 2015 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav D.U ja kaitsja vandeadvokaat Arri Toomingas, apellatsioonid Kohtuistungil osalesid Viru Ringkonnaprokuratuuri Voogma ringkonnaprokurör Marge Süüdistatav D.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge asenduskaitsjana määratud korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Voogma ringkonnaprokurör Marge Süüdistatav D.U . Isikukood: XXX, elukoht: XXX, töökoht: juhatuse liige XXX OÜ-s, varasemalt karistamata. RESOLUTSIOON
2. Viru Maakohtu
3. oktoobri 2015 otsus jätta muutmata.
4. D.U ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks D.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
6. Mõista D.U-lt punktis 3 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. lehel näidatud
8. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse KrMS § 345 lg 2 ja § 347 järgi Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus KrMS § 344 lg 3 järgi üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega tunnistati D.U süüdi karistusseadustiku (

) § 308 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 960 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui D.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks mõisteti D.U-lt välja tsiviilhagi summas 440 eurot Ü.H. gi kasuks. 1.1. D.U tunnistati

§ 308järgi süüdi selles, et ta ajavahemikus 8.

oktoobrist kuni

1. novembrini 2012, olles
2. novembril 2011 kätte saanud täitemenetluses nr 158/2011/1550 koostatud kinnisasja arestimise akti, milles oli üles kirjutatud Rakvere linnas XXX asuv kinnistu koos selle päraldiste ja oluliste osadega, sealhulgas küttesüsteemiga (mh õhksoojuspump), võttis ära tema vastutavale hoiule antud vara, s.o küttesüsteemi hulka kuuluva õhksoojuspumba, ilma kohtutäitur R. Pärsi ja kinnistu omaniku Ü.H. gi loata ning jättis selle enda kasutusse. Seega D.U , käsutades ja kasutades täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata ning olles ise isik, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, pani toime

§ 308järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 1. jaanuarist 2015 on sama tegevus kvalifitseeritav

§ 308lg 1 järgi.

1.

1. Maakohus leidis, et tegu on tõendatud tunnistajate Ü.H. gi ja R. Pärsi usaldusväärsete ütluste ja kinnisasja arestimise akti ja kinnisasja hindamise aktiga. Kohus luges usaldusväärseks kohtutäitur R. Pärsi kinnituse selle kohta, et kinnisasja arestimise juures viibis D.U, kelle kohalolekul tehti akti ka käsikirjalised juurdekirjutused. Kohus ei lugenud usaldusväärseks süüdistatava versiooni, et need käsikirjalised juurdekirjutused, sh õhksoojuspumba olemasolu kohta, on akti lisatud hiljem. Kohus ei tuvastanud, milline olnuks R. Pärsi kui kohtutäituri huvi seda teha, samuti sai D.U koopia kinnisasja arestimise aktist, mida ta oma väidete kinnituseks aga esitanud ei ole. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et õhksoojuspump oli üleskirjutatud vara nimekirjas loetletud ning oli seega täitemenetluse objekt. 1.
2. Õhksoojuspump oli kinnistu oluline osa või päraldis.

§ 308

objektiivse koosseisu täidab igasugune lubamatu arestitud vara kasutamine või käsutamine, mis ületab volitusi, mis vara hoiulevõtjale on antud. Pole tõendeid selle kohta, et Ü.H. gi oleks andnud D.U-le loa õhksoojuspump ära viia, seega pani D.U toime

§ 308järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. Mõlemad apellandid taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus täielikult, D.U mõisteti süüdistuses

§ 308järgi õigeks ja apellatsioonid rahuldati.

Kannatanu tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata.

1. Riigikohtu
2. novembri
3. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus D.U õigeksmõistmises süüdistuses

§ 308

järgi ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2 3.1 Riigikohus märkis, et ringkonnakohus on vara arestimisakti suhtes kehtestanud põhjendamatult range ning materiaalõigusest irduva usaldusväärsuse standardi. 3.2 Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga selleski, et kuna D.U ei esitanud kohtule talle edastatud arestimisakti ärakirja, on käsikirjaliste juurdekirjutuste tõesust puudutavas osas tegemist nn sõna-sõna-vastu-olukorraga. 3.3 Riigikohus leidis, et II astme kohus jättis käsitlemata isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse küsimuse. 3.4 Kõrgem kohus on selgitanud, et isegi kui arestimisakt on ebaõigesti vormistatud, ei tulene sellest automaatselt arestimise tühisust ning välistatud ei ole täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara loata käsutamise või kasutamise karistusõiguslik omistamine süüdistatavale, s.o vastutus

§ 308järgi.

3.5 Asja uuel arutamisel tuleb silmas pidada sedagi, et asi ja selle olulised osad ei saa olla erinevate isikute omandis. Isegi kui ringkonnakohus leidis, et õhksoojuspump ei saa olla arestitud kinnisasja oluline osa, tulnuks edasiselt kontrollida, kas see võis olla kinnisasja päraldiseks TsÜS § 57 lg 1 tähenduses. Jaatava vastuse korral tuleks hinnata, kas päraldise eemaldamine hoonest võib olla selle loata käsutamine TMS § 142 lg 1, § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ning

§ 308mõttes.

3.6 Kriminaalasja lahendamise seisukohast on oluline tuvastada, kas D.U viibis kinnisasja arestimise juures ja kas talle edastati arestimisakti ärakiri, sest sellest sõltub, kas tal TMS § 75 lg 5 kohaselt on hiljem õigus tugineda akti ebaõigsusele. APELLATSIOONID

1. Süüdistatav D.U ja tema kaitsja A. Tooming taotlevad esitatud apellatsioonides maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. 4.1 Süüdistatava D.U apellatsioonis leitakse, et maakohus oleks pidanud jätma tõendina kõrvale kinnisvara arestimise akti, sest see on hilisemate täiendustega ning nende täienduste juures puudus apellandi allkiri. XXX OÜ-le kuuluv õhksoojuspump on alles, süüdistatava valduses ja seda on ka maakohtus näidatud. Kohtutäituril puudus õigus arestida kolmandale isikule kuuluvat vara ning kinnistu arestimise juures apellant ei viibinud. Kohtutäitur ei ole kinnistul käinud ning õhksoojuspump oli lahti ühendatud rohkem kui aasta tagasi ning väljas oli vaid selle väline osa. 4.2 Kaitsja apellatsiooni väited olid kokkuvõtlikult järgmised. Kohtuotsusest ei nähtu, et D.U oleks vaidlusalust õhksoojuspumpa kuidagi endale kasulikul viisil kasutanud. Samuti ei nähtu kohtuotsusest ega leidnud ka kohtumenetluses tõendamist, et D.U oleks korraldanud õhksoojuspumba saatust selle käsutamise mõistes, mille sisusse kuulub näiteks pantimine, võõrandamine või muul viisil omandi muutmine. Vaidlusalune õhksoojuspump on alles ja on praeguseni D.U valduses. Kuna maakohtus leidis tõendamist, et D.U ei ole asja õiguslikus tähenduses käsutanud ega kasutanud, on maakohus andnud süüdistatava tegevusele ebaõige õigusliku hinnangu. Tegemist on vaidlusega XXX OÜ ja Ü.H. gi vahel, mis tuleks lahendada tsiviilkorras. Õhksoojuspump ei ole peaasja päraldis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 tähenduses ega hoone oluline osa TsÜS § 53 lg 1 tähenduses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.
3. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kohtutoimikuga, leiab, et maakohtu süüdimõistev otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu veendumust süüdistatava D.U süü tõendatuses. Ringkonnakohtu hinnangul esitatud apellatsioonid ei sisalda endas selliseid kaalukaid argumente, mis kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning 3 tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jääb seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega ja kõiki kohtu põhjendusi siinkohal üle ei korda. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus vaid omapoolsed seisukohad apellatsioonides tõstatatud põhiküsimustele vastates, lähtudes Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-64-16 tulenevatest juhistest. D.U apellatsioonis toodud etteheited prokuratuuri tegevusele ei vaja ringkonnakohtu hinnangul hindamist, sest ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. Ka jätab ringkonnakohus tähelepanuta süüdistatava taotluse mõista talle välja kompensatsioon, kuna kriminaalmenetluse toimumine iseenesest ei anna alust hüvitise nõudeks ning ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks isikul tekkinud kahju seoses süüteomenetlusega.
4. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et arestitav kinnisasi kuulus täitemenetluse algatamisel D.U-le ning arestitavale kinnisasjale oli seatud hüpoteek OÜ Minigert kasuks, kordusenampakkumise akti alusel omandas kinnisasja Ü.H. gi. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX OÜ on ostnud õhksoojuspumba ja paigaldanud selle arestitavale kinnisasjale enne täitemenetluse algatamist, D.U on viinud vaidlusaluse õhksoojuspumba täitemenetluses arestitud kinnisasja küljest ära. Vaidlust ei ole asjaolus, et arestimise akti ärakiri on edastatud D.U-le arestimise päeval, D.U allkiri on arestimise aktis.
5. Apellandid leiavad, et kohtu põhieksimus on tõendite hindamises. Maakohus oleks pidanud hindama kinnisasja arestimise akti teiste tõenditega kogumis ja jätma arestimise akti tõendina kõrvale, sest see on hilisemate täiendustega (sh õhksoojuspumba lisamine käsikirjaliselt) ja nende täienduste juures puudub D.U allkiri. 8.
6. Ringkonnakohus ei heida maakohtule ette erinevalt apellatsioonidest käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikke minetusi. Apellatsioonikohtu jaoks on kaebuses välja toodud vastupidised hinnangud isikulistele tõenditele väheveenvad ning kohtu seisukohti mittekummutavad. Maakohus leidis, et ei ole põhjust kahelda kannatanu Ü.H. gi ja tunnistaja R. Pärsi ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel, olles kooskõlas kirjalike tõenditega, sh arestimise aktiga. Maakohus on kohtutäitur R. Pärsi ütluste usaldusväärsuse hindamisel viidanud mh kannatanu Ü.H. e ütlustele ning põhjendanud D.U ütluste ebausaldusväärsust ka ülejäänud tõendikogumi taustal. 8.
7. Ringkonnakohus leiab, et vara arestimise akti koostamisel ei ole kohtutäitur rikkunud akti koostamise reegleid ning puuduvad tõendid, mis lükkaksid veenvalt ümber maakohtu järelduse, mille kohaselt arestimisaktis tehtud käsikirjalised märkused ei ole käsitletavad hilisemate juurdekirjutustena. Tegemist ei ole parandustega, mis tuleb vastavalt õiendada (vt maakohtu otsus lk 8). 8.
8. Tulenevalt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-st 5 peab üldjuhul olema kohtutäituri koostatud akt arvutikirjas. Akt võib olla kirjutatud käsitsi, kui ei ole võimalik kasutada printerit, kuid akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe. Seega ei ole käsikirjaliste märkuste tegemine määrustiku kohaselt välistatud. Tulenevalt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 6 esimesest lausest on kuupäeva ja allkirja lisamise nõue täiendustele vaid siis, kui käsikirjaline märkus on tehtud hiljem. 8.
9. D.U väidab jätkuvalt, et kohtutäituri poolt D.U-le esitatud vara arestimise akti ärakirjas (koopias) ei ole käsikirjalisi märkusi, need on lisatud juurde pärast D.U poolset akti allkirjastamist, mistõttu oleks pidanud iga paranduse juures olema D.U allkiri. Siinkohal jääb ringkonnakohus maakohtu järelduse juurde, mille kohaselt ei ole usaldusväärsed D.U ütlused käsikirjaliste juurdekirjutuste osas (vt maakohtu otsus lk 9). Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt. 8.
10. Käesolevas asjas tehtud riigikohtu lahendis selgitab riigikohus, et TMS § 75 lg-d 3 ja 4 kehtestavad kohtutäituri koostatud arestimisakti võlgnikule edastamise nõude, mille eesmärgiks on ühtlasi tagada võlgnikule õiguskindlus, et käsikirjalised märkused, kui need on olemas, ei ole lisatud hiljem ning võlgniku suhtes pahatahtlikult. D.U ei ole esitanud kohtule koopiat arestimise aktist ning puuduvad muud kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Hilisemate 4 täienduste tegemisel ei saa tugineda vaid D.U paljasõnalistele väidetele, mille kinnitamiseks ei ole D.U esitanud talle antud või kätte toimetatud arestimisakti ärakirja. 8.
11. Ringkonnakohtul ei ole tulenevalt eeltoodust alust kahelda arestimisakti õigsuses, kohtutäiturimäärustiku kohaselt on lubatud käsikirjaliste juurdekirjutuste tegemine ning puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et D.U poolt arestimisakti ärakirja allkirjastamisel käsikirjalised märkused puudusid.
12. Apellatsioonis väidab D.U järjekindlalt, et ei viibinud arestimise akti koostamise juures. Apellandi väitel pole kohtutäitur käinud koos D.U-ga arestitaval kinnisasjal, seega pole D.U viibinud kohtutäituriga kinnistul kinnistu arestimise ajal, enne seda ega ka peale seda. 9.
13. Ringkonnakohus jääb maakohtu seisukoha juurde ja leiab, et tunnistaja R. Pärsi ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad kinnisasja arestimise aktiga. Kohtulikul ülekuulamisel ütles tunnistaja R. Pärs, et D.U viibis arestimise juures (I kd, tl 28). Tunnistaja R. Pärsi ütlusi kinnitab vara arestimise akt, koostatud 02.11.2011, (II kd, tl 6) milles on käsikirjaliselt kirjutatud, et D.U võlgnikuna viibis kohapeal ning käsikirjaliselt on aktis märkus, et avaldusi ja märkusi ei ole. Seetõttu jättis maakohus kõrvale D.U paljasõnalised ütlused, mis ei haaku asjas toodud muude isikuliste ja kirjalike tõenditega.
14. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei ole kogumis hinnanud ehitusregistri väljavõtet, mille kohaselt on hoone küttesüsteemiks ahju- või kaminaküte. Kohtu järeldus sellest, et õhksoojuspumpa ei olnud ehitusregistris, sest see on hiljem paigaldatud, on meelevaldne ja otsusest ei tulene, millistele kohtus uuritud tõenditele see kohtu järeldus tugineb. Kinnistu arestimisaktile võttis kohtutäitur andmed ehitusregistrist, mistõttu puudus reaalne vajadus hilisemateks juurdekirjutisteks. Õhksoojuspump oli apellantide väitel lahti ühendatud rohkem kui aasta enne kinnistu arestimist, väljas oli vaid selle väline osa seinal. 10.
15. Tõepoolest, nähtuvalt ehitusregistri väljavõttest on küttesüsteemina märgitud vaid ahjuvõi kaminaküte. Vaidlust ei ole aga selles, et arestitava kinnisasja ehitisel oli paigaldatud õhksoojuspump, mille ostis XXX OÜ (arve-saatelehel märgitud arve tasumise tähtajaks
16. juuni 2009, II kd, tl 13). Seetõttu on maakohus teinud loogilise järelduse, et õhksoojuspump on lisatud ehitisele juurde hiljem kui ehitusregistris tehtud märked, mille andmetes õhksoojuspumpa märgitud ei ole. Seda kinnitab ka ekspertarvamus nr 0666/1011 VK, mis on koostatud
17. oktoobril 2011, milles on märgitud küttesüsteemi juurde nii ahiküte kui ka õhksoojuspump. Seega ei heida ringkonnakohus maakohtule ette meelevaldse järelduse tegemist, maakohtu hinnang on loogiline ja põhineb asjas toodud kirjalikel tõenditel. 10.
18. Maakohus on lugenud usaldusväärseks tunnistaja R. Pärsi ütlused, kes on kohtulikul küsitlemisel öelnud, et mäletab, et kui ta käis D.U-ga arestitava kinnisasja kinnistul, siis majas oli õhksoojuspumba sisemine osa lahti ühendatud põrandal maas. Maakohus on oma otsuses lugenud tunnistaja R. Pärsi ja kannatanu Ü.H. gi ütlustega tõendatuks, et õhksoojuspump oli alles 08.10.2012, kui nad käisid kinnistut üle vaatamas ning tunnistaja R. Pärsi ütlustega on tõendatud, et õhksoojuspump oli olemas kinnisasja üleskirjutamise ajal 02.11.
19. Ü.H. e ütluste kohaselt avastas ta 08.11.2012 õhksoojuspumba kadumise. Siinkohal ei korda ringkonnakohus uuesti maakohtu järeldusi (vt kohtuotsus lk 9). Tähtsust ei oma seejuures, kas täitemenetluse algatamisel oli õhksoojuspump küttesüsteemi osana ühendatud või lahtimonteeritud. 10.
20. D.U väitel ei olnud kohtutäituril vajadust teha käsikirjalisi märkuseid vara arestimise akti, kuna ta võttis andmed ehitusregistrist. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas käsikirjaliste märkuste tegemine oli põhjendatud ja kohane. Ringkonnakohus on punktis 10.1 toonud välja, et õhksoojuspump on lisatud ehitisele juurde hiljem kui ehitusregistrisse lisatud andmed, viimases ei sisaldunud andmed õhksoojuspumba olemasolu kohta. Need andmed sai kohtutäitur ekspertarvamusest, mis on koostatud
21. oktoobril 2011, seega 02.11.2011 toimunud kinnisasja arestimise akti koostamine pidi toimuma vahetult pärast ekspertarvamuse kättesaamist. Maakohus luges usutavaks R. Pärsi ütlused, mille kohaselt tegi ta käsikirjalisi juurdekirjutusi, kuna need andmed ei tulenenud ehitusregistrist (vt otsuse lk 8). Isegi juhul, kui kohtutäiturile olid 5 ekspertarvamuse andmed teada enne arestimise akti koostamist, ei ole õigusvastane käsikirjaliste märkuste kirjutamine arestimise akti (vt käesoleva otsuse p 8 jj).
22. Kaitsja väitel ei ole D.U pärast akti allkirjastamist eiranud ühtegi piirangut seoses lahtimonteeritud õhksoojuspumba kasutamisega, kohtutäitur ei ole õhksoojuspumba osas teinud ühtegi korraldust ega seadnud õhksoojuspumba kasutamisele piiranguid. Apellantide väitel on XXX OÜ-le kuuluv õhksoojuspump D.U valduses ja seda on ka maakohtus näidatud. 11.
23. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, mille kohaselt oleks kohtutäitur pidanud arestimise akti lisama piirangud õhksoojuspumba kasutamisele. Tulenevalt TMS § 147 lg-st 1 jäetakse arestitud kinnisasi võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Seega ei pidanud kohtutäitur akti lisama piiranguid õhksoojuspumba kasutamisele, kasutamise piirangud tulenevad seadusest ning piiranguks on korrapärase majandamise mõiste, mille alla ei kuulu õhksoojuspumba äravõtmine arestitava kinnisasja küljest. 11.
24. Apellantide väitel on D.U kohtus korduvalt vaidlusalust õhksoojuspumpa näidanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks nimetatud väite eesmärk. Vaidlust ei ole, et D.U valduses on kinnisasjalt eemaldatud õhksoojuspump, kuid see D.U võimalikku vastutust

§ 308mõttes ei välista. 12. Kaitsja hinnangul ei ole õhksoojuspump peaasja päraldiseks Ts

ÜS § 57 lg 1 tähenduses ega hoone oluline osa TsÜS § 53 lg 1 tähenduses. Kohus on lubamatult rajanud oma järelduse, et õhksoojuspump on ehitise oluline osa, R. Pärsi ütlustele, hindamata neid ütlusi kogumis teiste tõenditega. D.U leiab, et õhksoojuspump on kolmandale isikule kuuluv vallasvara, mille arestimiseks puudus kohtutäituril õigus. 12.

1. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et õhksoojuspumba määratlemine olulise osa või päraldisena ei ole ainuüksi tõendite hindamise küsimus, vaid õigusliku hinnangu andmine, mistõttu kaitsja väide ei ole tõendite kogumi hindamise osas asjassepuutuv. Maakohus ei ole konkreetselt piiritlenud, kas õhksoojuspumba puhul on tegemist ehitise olulise osa või peaasja päraldisega, mistõttu annab ringkonnakohus hinnangu, kas tegemist on täitemenetluses kinnisasja arestimisel arestimise alla kuuluva esemega. 12.
2. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. 12.
3. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks, TsÜS § 54 mõistes võib ehitise oluline osa olla kinnisasja oluliseks osaks. Siinkohal peab ringkonnakohus nõustuma kaitsjaga, et õhksoojuspump ei ole käsitletav ehitise olulise osana. Ei ole võimalik väita, et ehitise majanduslik tähendus või asja kasutusomadused oleks oluliselt halvenenud asja eraldamisel. Nähtuvalt asjaoludest saab eraldatud osasid pärast eraldamist edasi kasutada ilma, et tuleks teha olulisi muudatusi, seetõttu ei ole tegemist õhksoojuspumba puhul ehitise olulise osaga, arvestades, et arestitaval kinnisasjal on küttesüsteemis lisaks ka ahjuküte. Õhksoojuspumba eraldamisel ei ole ehitise väärtus oluliselt muutunud või kahjustunud. 12.
4. Seega hindab ringkonnakohus, kas õhksoojuspumba puhul võib tegemist olla peaasja ehk ehitise päraldisega. 12.
5. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Selleks, et asi saaks olla peaasja päraldis, peab peaasjal olema vastav majanduslik eesmärk, mida päraldis saaks teenida. Päraldis teenib peaasja siis, kui aitab kaasa majandusliku eesmärgi saavutamisele – peaasja funktsiooni täitmine laiemas mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et õhksoojuspump, olles küttesüsteemi osaks, täidab ehitise puhul ehitisega ühtset majanduslikku eesmärki – on mõeldud ehitise kütmiseks ja seega on käsitletav TsÜS § 57 lg 1 mõttes ehitise päraldisena. Õhksoojuspump on ühendatud ehitise külge, kuid seda on võimalik asjast eemaldada 6 ilma, et see kahjustuks ning saab asendada teise samaväärse pumbaga või kasutada eemaldatud pumpa teises ehitises. 12.
6. Vaidlus seisneb käesoleval juhul selles, kas õhksoojuspump saab kuuluda kolmandale isikule (XXX OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks on D.U), kellel on õigus selle omandile – eemaldada õhksoojuspump kinnistult. 12.
7. AÕS § 353 seab piirangud hüpoteegi ulatusele kinnisasjal – lõike 1 kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. 12.
8. Vaidlusaluse õhksoojuspumba on omandanud XXX OÜ, kes on paigaldanud õhksoojuspumba arestitavale kinnisasjale. XXX OÜ on asja omanikuks endiselt pärast paigaldamist. Kohtutäitur on kinnisasja arestimise akti märkinud mh ka õhksoojuspumba kui arestitava vara, mis kuulub kinnisasja arestimise hulka. Selleks, et arvata kolmandale isikule kuuluv vara välja arestitavast varast, on kolmandal isikul õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks TMS § 222 alusel. Olukorras, kus vara kuulub kolmandale isikule, ei too kolmandale isikule kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist. Sellest tulenevalt on hagi esitamiseks aega kuni enampakkumise lõppemiseni, kuna enampakkumise ostja saab ostmisel selle eseme omanikuks (TMS § 222 lg 5) ning kolmandal isikul on õigus edaspidi nõuda üksnes enampakkumise tulemit. XXX OÜ ei ole täitemenetluse käigus viidanud ega esitanud vastuväiteid, hagi enda vara väljanõudmiseks arestimise akti esemete hulgast. Käesoleval juhul on süüdistatav D.U ka kolmanda isiku (XXX OÜ) juhatuse liige, kes, olles teadlik, et õhksoojuspump asub arestitaval kinnisasjal, oleks saanud vaidlustada vara arestimise kolmandale isikule kuuluva vara osas. Sellega on õhksoojuspumba ostja XXX OÜ minetanud võimaluse vaidlustada arestimise akti õigsust ja välja nõuda vara, enampakkumise toimumise ja täitemenetluse lõppemisega sai asja omanikuks enampakkumiselt ostja – kannatanu Ü.H. gi. Tulenevalt TsÜS § 57 lg-st 3 laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sellega on kehtestatud eeldus, mille kohaselt sai ka antud juhul kohtutäitur eeldada, et õhksoojuspump kuulub peaasja juurde. Seega kaotas kolmas isik õiguse päraldise omandile täitemenetluse käigus, esitamata vastuväiteid ja hagi vara arestist vabastamiseks. D.U ei ole ka võlgnikuna vaidlustanud TMS § 75 lg 5 alusel akti õigsust. Seejuures on ringkonnakohus eelnevalt juba hinnanud, et tõendatud on tunnistaja R. Pärsi ütlustega ja vara hindamise aktiga, et D.U viibis arestimise juures (vt käesoleva otsuse p 9.1). Seetõttu on D.U võlgnikuna minetanud võimaluse arestimise akti vaidlustamiseks.
9. Kaitsjale ei ole arusaadav kohtu veendumuse kujunemine selles, et XXX kinnistu võõrandamisel ei ole välistatud sundenampakkumisest tulenevate õiguslike tagajärgede laienemine ka õhksoojuspumbale. 13.
10. Maakohus on oma otsuses leidnud, et tulenevalt TsÜS § 61 lg-st 2 ei lakka asi olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud sundenampakkumisest tulenevate õiguslike tagajärgede laienemine õhksoojuspumbale. Maakohus on leidnud, et õhksoojuspump ei ole lakanud olemast päraldis selle eraldamisel peaasjast. Õhksoojuspump on eemaldatud kinnisasja küljest hiljemalt 08.11.2012, mil kannatanu Ü.H. gi avastas õhksoojuspumba kadumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olla enam kui 4 aastat tagasi toimunud eemaldamine käsitletav ajutisena. 13.
11. Ringkonnakohus, eelnevalt tuvastanud, et õhksoojuspump ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi tekitamisega ja kohtutäituri poolse kandmisega vara arestimise akti on muutunud kinnisasja päraldiseks, hindab, kas TsÜS § 61 kohaselt päraldis peaasja lahutamisel lakkas olemast päraldis. Päraldise lahutamisel peaasjast peab koos esinema kaks eeldust – päraldise ja peaasja vahel lõpeb ruumiline seos ning õigustatud isiku tahe on lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. 7 13.
12. Siinjuures ei ole selge, kas D.U viis õhksoojuspumba ära enne enampakkumisel toiminud müüki Ü.H. ele või pärast seda, kui Ü.H. gi sai kinnisasja, sh õhksoojuspumba omanikuks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tulenevalt

§-st 308 oli täitemenetluse kestel õigustatud isikuks kohtutäitur, kes on täitemenetlust korraldav isik, kes täidab notariaalset dokumenti nr 3618, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes. Täitemenetluse lõppedes muutus õigustatud isiku staatus ning selle subjektiks sai vara omandanud isik – Ü.H. gi. Ü.H. gi ostis kinnisasja 10.10.2012 toimunud sundenampakkumisel. D.U viis õhksoojuspumba ära vahemikus 08.10.2012 kuni 08.11.2012 (vt maakohtu otsuse lk 9). 13.

1. Arestimise akti koostamisel on kohtutäitur pannud arestitud kinnisasjale käsutuskeelu, arestitud kinnisasi on jäetud võlgniku D.U valdusse korrapärase majandamise piires võlgniku kasutada ja valitseda. Seega, hinnates päraldise lõppemise eeldusi tulenevalt TsÜS §-st 61, leiab ringkonnakohus, et D.U, viies arestitavalt kinnisasjalt ära õhksoojuspumba, on lõpetanud päraldise ja peaasja ruumilise seose, kuid täidetud ei ole päraldise lõppemise teine eeldus – õigustatud isiku tahe ei olnud lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Kohtutäitur on arestimise akti koostamisel üles märkinud päraldisena mh ka õhksoojuspumba, seega kuulus see arestimise juurde. D.U oli võlgnikuna õigus kasutada kinnisasja korrapärase majandamise piires, majandamise alla ei kuulu õhksoojuspumba äraviimine arestitavalt kinnisasjalt. Kui D.U viis õhksoojuspumba arestitud kinnisasjalt ära pärast täitemenetluse lõppemist, oli Ü.H. el õigus saada koos kinnisasjaga ka selle päraldised ning seega ei ole tuvastatav, et Ü.H. el õigustatud isikuna esines tahe päraldise eraldamiseks peaasjast. Seega jagab päraldis jätkuvalt peaasja õiguslikku staatust ja ei ole muutunud vallasasjaks ruumilise seose katkemisega.
2. Kaitsja hinnangul ei nähtu maakohtu otsusest, et D.U oleks korraldanud õhksoojuspumba saatust selle käsutamise mõttes. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohtuotsusest ei nähtu, et D.U oleks vaidlusalust õhksoojuspumpa kuidagi endale kasulikul viisil ka kasutanud. Kohus on kaitsja hinnangul meelevaldselt kasutanud õiguslike terminite „kasutamine“ ja „käsutamine“ tähendusi. 14.
3. Maakohus ei ole konkreetselt piiritlenud, kas D.U tegevus on käsitletav KrMS § 308 mõttes kasutamise või käsutamisena. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas päraldise eemaldamine hoonest võib olla selle loata käsutamine TMS § 142 lg 1, § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ning

§ 308mõttes.

14.2. Tulenevalt täitemenetlusõigusest sisustatakse käsutamist asja juriidilise saatuse määramisena, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine. Käesoleval juhul on D.U viinud arestitud kinnisasjalt ära õhksoojuspumba, mis on kinnisasja päraldiseks. Apellatsioonis on D.U korduvalt viidanud, et õhksoojuspump kuulub talle, sellega end omanikuna manifesteerides. Ringkonnakohus on teinud kindlaks, et õhksoojuspumba esialgseks omanikuks oli XXX OÜ, kes kaotas täitemenetluse lõppemisel õiguse omandile (vt käesoleva otsuse p 12.8). D.U ei ole seega õigust õhksoojuspumba omandile.

§ 308

süüteokoosseisu täidab igasugune lubamatu arestitud vara kasutamine või käsutamine, mis ületab volitusi, mis vara hoiulevõtjale on antud. Tulenevalt käsutuskeelu seadmisest ja TMS §-st 147 lg 1 oli võlgniku kohustuseks korrapärase majandamise piires valitseda ja kasutada arestitud kinnisasja. Kui D.U viis õhksoojuspumba kinnisasjalt ära täitemenetluse kestel, on ta sellega rikkunud kohustust arestitud kinnisasja korrapäraselt majandada ja kasutada. Õhksoojuspumba eemaldamisega on D.U õhksoojuspumpa ilma õigustatud isiku loata kasutanud ja käsutanud, D.U on näidanud käsutustahet – manifesteerides end õhksoojuspumba omanikuna ning kasutanud õhksoojuspumpa, ületades talle antud volitusi. Tähtsust ei ole

§ 308

koosseisu puhul selles, kas hoiule antud vara kasutati eesmärgipäraselt endale kasulikul viisil, vaid tähtsust omab vaid see, kas eset on kasutatud viisil, mis ületab võlgnikule antud korrapärase majandamise raames kasutamise piire. 8 Juhul, kui D.U viis õhksoojuspumba ära pärast täitemenetluse lõppemist, oli õhksoojuspumba suhtes õigustatud isikuks Ü.H. gi, kelle huvides oli ka õhksoojuspumba omandamine arestitud kinnisasja ostmisel. Seega rikkus D.U asja eemaldamisega ja enda omanikuna manifesteerimisega Ü.H. e õigusi õhksoojuspumbale, kes loobus asja väljanõudmisest ja esitas käesolevas vaidluses tsiviilhagi hüvitiseks, sellega mööndes, et päraldis on teise isiku valduses. Siinkohal on samuti täidetud

§ 308

koosseis, D.U on õigustatud isiku loata kasutanud õhksoojuspumpa, ületades talle võlgnikuna antud piire korrapärase majandamise tagamiseks.

1. Kaitsja hinnangul on tegemist vaidlusega XXX OÜ ja Ü.H. gi vahel, mis tuleks lahendada tsiviilkorras. 15.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna nii ringkonnakohus kui ka maakohus on tuvastanud D.U tegevuses

§ 308

sätestatud süüteokoosseisu esinemise, siis võimalikud tsiviilnõuded XXX OÜ ja Ü.H. gi vahel ei ole antud juhul asjassepuutuvad ning kaitsja väide jääb tähelepanuta.

1. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st jääb Viru Maakohtu otsus D.U süüdistusasjas muutmata ning D.U ja kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
2. Kaitsja Marina Valge esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal Riigikohtu lahendiga tutvumine aega 0,5 tundi ja istungil osalemine 0,5 tundi, kokku seega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus korrigeerib istungil osalemise aega – ringkonnakohtu istung avati kell 10.48 ja lõppes kell 11.36, seega leiab ringkonnakohus, et istungil osalemine kestis ligikaudu 1 tund, mille eest tuleb kaitsjatasu rahuldada, s.o 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Kaitsja tasu taotlus on põhjendatud Riigikohtu lahendiga tutvumise osas, s.o 0,5 tundi ja kohtuistungi osas, so. 1 tund ehk kokku 1,5 tunni ulatuses ja kaitsja tasu taotlus tuleb rahuldada 72 euro suuruses (sh käibemaks 12 eurot). Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb D.U õigusabi tasu 72 eurot hüvitada riigile täielikult. 9