(3)vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.05.2016. 25.05.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid G.D ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab G.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör märgib arvamuses, et G.D on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kannab esimest reaalset vangistust raske isikuvastase kuriteo eest (tapmine), mis on toime pandud tugevas alkoholijoobes. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötanud majandusabitöödel, köögitöölisena ning katlamajas. Alates 27.01.2016 töötab Tartu Vangla avavanglas soodustuse korras väljaspool vanglat. Õmbleja erialal õppimist takistab tervislik seisund. Käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Elukoht Narvas tagatud, kus elab ka elukaaslane, isikul on võimalused seaduskuuleka elu jätkamiseks. Olemas 2 poega. Töökoht müüjana tagatakse. Lähedased on kriminaalkorras karistatud, tutvusringkonda kuuluvad väidetavalt peamiselt õiguskuulekad isikud. Isik soovib alkoholist täielikult loobuda, mis antud isiku puhul oleks kindlasti üheks seaduskuuleka elu jätkamise aluseks. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks G.D puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. G.D avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaeg vabaneda, tööl käia, normaalselt elada ja mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetav märgib, et tegemist on tema esimese karistusega, millest ta on ära kandnud 4 aastat, tal on võimaldatud töötada avavanglas ning käia kodus ning kõik on olnud hästi. Kinnipeetav selgitab, et korter xxxxxx, kuhu ta vabanemisel elama läheb, kuulub tema endise mehe emale, laste vanaemale, kes lubas korteri talle pärast vabanemist kinkida. G.D kahetseb toimepandud kuritegu ja selgitab, et ei tahtnud kannatanut tappa. KOHTU SEISUKOHT

(3)vanglat xxxxxxxxxxxx. Tartu Vangla 08.03.

1. a käskkirjaga nr 6-1/250 on kinnipeetavat lubatud ka lühiajalisele väljasõidule, et hoida oma peresuhteid ning näha lapsi ja lapselapsi. Läbitud tegevustega võiksid olla käesolevaks ajaks maandatud kinnipeetavast tulenevad riskid ühiskonnale ning olla tagatud seadusekuulekas toimetulek vabaduses. Ka G.D vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta asub elama varasemasse elukohta koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Töökoht on talle g aranteeritud kaupluses xxxxxxxx. G.D lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane ja kaks täisealist poega. Lähedased on kriminaalkorras karistatud, tutvusringkonda kuuluvad aga väidetavalt peamiselt õiguskuulekad inimesed. Eelvangistuse ja käesoleva vangistuse vahepealne käitumine 1 aasta 3 kuu vältel on tõendanud kinnipeetava võimekust elada seaduskuulekalt. Samuti on ta suutnud sel perioodil alkoholi tarvitamisest hoiduda ning soovib seda järgida ka vabanemisel. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et G.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamist ei võimalda G.D poolt toimepandud kuriteo asjaolud. G.D kannab küll vangistust esmakordselt, kuid karistus on mõistetud raske esimese astme kuriteo eest - elukaaslase tapmise eest. G.D lõi kannatanut kööginoaga pärast ühist alkoholitarvitamist tekkinud sõnavahetuse käigus. Sellega tekitas G.D kannatanule südame ja kopsu vigastused, mille tagajärjel kannatanu suri massiivse verejooksu tõttu. Kinnipeetav sõnas küll kahetseb juhtunut, kuid osaliselt õigustab oma käitumist väites, et tegemist oli provotseeritud tapmisega. Selline seisukoht ei ole aga kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo eest seaduses sätestatud miinimummääras mõistetud karistuse kandmiselt vabastamine ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki. Raskete kuritegude eest reaalselt kantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Vaid süüdimõistetu positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ning soov edaspidi seaduskuulekalt elada ei kaalu kohtu hinnangul käesolevalt veel üle negatiivset, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid ning kuriteo raskust. G.D on karistust kanda veel ligi kaks aastat, mis tähendab, et kohtul on tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalik arutada ka edaspidi. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et G.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3