järgi, kiirmenetluses käskmenetluse korras Süüdistatav A.D Elukoht xxx; isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel; töökoht xxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Tunnistada A.D süüdi
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 20,60 eurot), so summas 1030 (üks tuhat kolmkümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et A.D on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917400006708 ning selgitus „A.D , 1-17-7387, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista KrMS § 2565 lg 2 alusel A.D-lt riigituludesse välja sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti, joobeekspertiisi tegemiseks vereproovi võtmise kulud 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 71 senti, joobeseisundi tuvastamise kulud 14 (neliteist) eurot, tunnistaja ülekuulamisega seotud kulud 106 (ükssada kuusteist) eurot ja 13 senti ja määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. 1 1-17-7387 Määrata, et A.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700054654 ning selgitus „A.D , 1-17-7387, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas A.D-le on esitatud süüdistus selles, et tema 20.11.2016 kella 01.40 paiku olles alkoholijoobeseisundis (tema ühes grammis veres alkoholisisaldus moodustab 2,23 +/-0,06 mg/g) juhtis mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narvas, Puškini tänaval ja oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus A.D Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tahtliku tegevusega A.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t
03.08.2017 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Marina Zagorets kohtus kriminaalasja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada A.D süüdi
alusel ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, st 50 x 20,60 eurot, so. summas 1030 (üks tuhat kolmkümmend) eurot. Määrata A.D-le
lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 1030 eurot tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 85,83 eurot.
alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral A.D-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha summas 352,50 eurot (II astme kuriteo eest) vastavalt KrMS § 256-5 lg 2, § 179 lg 1 p 2 ja menetluskulud (kaitsja tasu, ekspertiisi kulud ja tunnistaja kulud). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3,
lg 1 alusel määrata, et A.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. 2 1-17-7387 13.08.2017 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja A.D avaldus, milles süüdistatav palub mitte määrata lisakaristust
lg 1 alusel, kuna mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei võimalda tal tööl käia. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et A.D süü
järgi on tõendatud tunnistaja T L ütlustega, tunnistaja A V ütlustega, tunnistaja V T ütlustega, 25.11.2016 joobeseisundi uuringuaktiga 2410T ning kahtlustatava enda ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti
Kohus leiab, et A.D suhtes tuleb lisakaristus
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-17 korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12. Kohus lähtudes karistusregistri andmetest leiab, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist juhusesüüteoga, sest isikut pole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Seega kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada põhikaristusega ja kohus jätab A.D suhtes lisakaristuse
Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtul puuduvad alused antud juhul sellise negatiivse tulevikuprognoosi tegemiseks, arvestades ka süüdistatava kahetsust ja lubadust, et rohkem seda ei kordu. Karistuse mõistmisel juhindub kohus
§-st 56 ja võtab arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti abiprokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 2565 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.