← Eesti

1-15-6644/16

Obsah (6)§ 118§ 209§ 68§ 65§ 74§ 75

1-15-6644 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2017, Narva kohtumaja Toimiku number 1-15-6644 (14233000423) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen

§ 118

p 1;

§ 209lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel jäi lõplikult ärakandmisel 2 aastat 7 kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lõpliks karistuseks jäi 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 74lg-le 1 ja 2 kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 08.03.2017 Jelena Džalalova G.A RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne nr 8-2/7096-1 G.A suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta. 1 1-15-6644

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 5,8 ja lg 3 alusel määrata G.A-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 kohtuotsuse nr 1-15-6644 järgi täiendavad kohustused – osaleda sotsiaalprogrammis ning läbida sõltuvusravi kuni 01.10.2017. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-6644 tunnistati G.A süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja G.A karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.11.2014 kuni 06.11.2014, so 3 päeva ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 aasta 8 kuud vangistust, so 600 tundi üldkasulikku tööd, ning G.A-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 80 tundi ning G.A-le mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74lg-le 1 ja 2 kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud osa vangistusest, so 2 aastat, 3 kuud ja 7 päeva, ei pööratud täitmisele tingimusel, et G.A ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-d 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Ta oli kohustatud elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.01.2016 kohtuotsus jõustus 14.01.

  1. 27.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule G.A kohta erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune ei ole korduvalt ilma mõjuva põhjuseta ilmunud registreerimisele ning on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekande kohaselt ei ilmunud G.A registreerimisele 30.12.2016, 20.01.2017 ja 07.02.
  2. Seletustes kirjutas G.A , et oli haige ja seetõttu ei ilmunud registreerimistele. Arsti tõendit G.A esitanud ei ole. 09.02.2017 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse, mille käigus kontrolliti kell 15.35 G.A aadressil xxx. Kriminaalhooldusaluse G.A väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,530 mg/l. G.A kirjutas 09.02.2017, et tarvitas alkoholi, kuna oli haige. Esmakohtumisel, mis toimus 06.05.2016, selgitati G.A-le õiguseid ja kohustusi, mis olid hooldusalusele arusaadavad. G.A katseaeg on kulgenud probleemselt, ta ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta registreerimisele. G.A-le on 13.05.2016 tehtud esimene kirjalik hoiatus. 19.08.2016 on hooldusalune rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ilmudes 2 1-15-6644 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobe tunnustega. Kontrollimise käigus tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,961 mg/l kohta. Hooldusalusele tehti kirjalik hoiatus. Vaatamata sellele, et G.A-le on tehtud kirjalik hoiatus ja talle on selgitatud rikkumise tagajärgi, on ta jätkanud katseaja tingimuste rikkumist. Korduvad katseaja tingimuste rikkumised viitavad sellele, et G.A suhtub oma kohustustesse kergemeelselt ja ta ei ole huvitatud katseaja positiivses läbimisest. G.A kuritegelik käitumine on seotud alkoholi tarbimisega, seega näitab tema käitumine, et valikud ei ole muutunud. Seetõttu leiab kriminaalhooldusametnik, et käitumiskontrolli edaspidine teostamine ei ole otstarbekas. Arvestades, et G.A ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes

§ 74lg 4 ja Kr

HS § 31 lg 1 alusel taotleb kriminaalhooldusametnik G.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Juhul, kui G.A ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, võtta G.A vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 08.03.2017 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata G.A-le mõistetud karistus täitmisele. G.A unnistas, et rikkumised leidsid aset. Ta põhjendas neid asjaoluga, et oli haige, kuid tõendit tal selle kohta pole. G.A palus karistust täitmisele mitte pöörata ning lubas minna sõltuvusravile. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.A suhtes tuleb jätta rahuldamata. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt

§ 74

lg-st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G.A rikkus kohtu poolt määratud kohustust: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusalune G.A ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 30.12.2016, 20.01.2017 ja 07.02.2017 ega teavitanud mitteilmumise põhjustest, rikkudes sellega

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

G.A ise põhjendas rikkumist asjaoluga, et ta oli haige. Samuti on tuvastatud, et 09.02.2017 rikkus kriminaalhooldusalune G.A kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seda on G.A ka ise tunnistanud, tuues taaskord põhjuseks haiguse. Kohtu hinnangul ei ole G.A põhjendused mõjuvaks asjaoluks. Seega esinevad formaalsed alused G.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaolu, et tegemist on esimese erakorralise ettekandega, teisi kohustusi on G.A korrektselt täitnud ning süüdimõistetu mõistis kohtuistungil oma rikkumise tagajärgi ning soovis vangistuse täitmisele pööramise asemel jätkata kontrollnõuete täitmist ja minna sõltuvusravile. 3 1-15-6644 Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune isik on avaldanud valmisolekut täita temale määratud käitumiskontrolli nõudeid, leiab kohus, et G.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning G.A õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab esmalt rakendama leebemaid meetmeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et talle tuleb anda veelkord võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks. Kuivõrd aga rikkumised on siiski aset leidnud, peab kohus vajalikuks sellele reageerida ning määrata G.A-le täiendava kohustusena nõude osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisi treening“, mis motiveeriks süüdimõistetut oma käitumist muutma, sh sõltuvusainete tarvitamisega seoses. Sotsiaalprogramm aitab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus seadusekuulekalt toime tulla. Lisaks paneb kohus G.A-le kohustuse läbida sõltuvusravi. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata taotluse pöörata mõistetud vangistus täitmisele ning paneb

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5,8 ja lg 3 alusel G.A-le käitumiskontrolli ajal täiendava kohustuse – osaleda sotsiaalprogrammis ja läbi sõltuvusravi tähtajaga kuni 01.10.

  1. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st
  2. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.