Obsah (6)

§ 424§ 68§ 69§ 65§ 50§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-10978 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10978 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 69lg 7 alusel pöörati täitmisele Z.E-le Pärnu Maakohtu 08.06.2016.

a otsusega mõistetud ning ärakandmata karistus, s.o 5 kuud 1 päev vangistust ning

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Z.E-le liitkaristus, suurendades Pärnu Maakohtu 18.01.

1. a otsusega mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 08.06.
2. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Z.E-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 29 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Z.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.01.

1. a ja lõpeb 16.02.
2. a. Vangla toetab Z.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Z.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Z.E ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Z.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Z.E, leiab, et Z.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Z.E kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Z.E temale mõistetud karistusajast (1 aasta 29 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega on olemas formaalsed alused Z.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Z.E on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Z.E on varasemalt karistatud peamiselt vägivallategude, s.o ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, varavastase kuriteo, aga ka avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Z.E karistust liiklussüüteo, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, toimepanemise eest. Kusjuures kuriteo, mille eest Z.E käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, s.o ajal Z.E tuli teha üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu 08.06.

1. a otsuse alusel. Z.E varasemast elukäigust nähtuvalt on Z.E-le mõistetud eriliigilisi karistusi tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Z.E oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud 2 tegutsemismustreid. Seda kinnitab Z.E varasem tegutsemisviis. Pärnu Maakohtu 08.06.
2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-4349) asendati Z.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et Z.E pani katseajal toime uue kuriteo (katseaeg kuni 27.12.
3. a, uus kuritegu 07.10.
4. a). Lisaks kohustati Z.E Pärnu Maakohtu 08.06.
5. a otsusega üldkasuliku töö tegemise perioodil mitte tarvitama alkoholi, kuid Z.E ei täitnud talle kohtulahendiga määratud kohustust. Pärnu Maakohtu 08.06.
6. a otsusest (kriminaalasi nr 1-16-4349) nähtuvalt on Z.E ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Lisaks nähtub Z.E varasemast elukäigust, et Z.E on üldkasuliku töö tegemisel näidanud üles minimaalset huvi ja Z.E on katseajal korduvalt rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul järeldub Z.E varasemast elukäigust, et senised karistused ei ole mõjutanud Z.E kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Z.E suhtes täitnud eesmärke. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuseesmärgid oleksid Z.E suhtes täidetud ka tema küsitlemise käigus. 3.2 Z.E osaleb alates 01.06.
7. a vanglas majandusabitöödel ja käinud psühholoogi juures. Z.E puuduvad vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes peab kohus Z.E käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Z.E puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimase kuriteo, mille eest ta kannab käesolevat karistust, pani Z.E toime alkoholisõltuvusest tingituna. Kogutud materjalidest nähtuvalt on Z.E korduvalt viibinud sõltuvusravil Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonnas, kuid vaatamata saadud ravile on Z.E jätkanud alkoholi tarvitamist. Kuna Z.E on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Z.E läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid, s.o sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleks psühholoogilistel nõustamistel, eesmärgiga maandada Z.E-st lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus peab positiivseks, et Z.E on väljendanud soovi minna uuesti alkoholiravile. Samas ei ole kohus veendunud, et Z.E on piisavalt motiveeritud, et läbida alkoholiravi edukalt, st ilma tagasilangustega. Seda põhjusel, et juba käesoleval ajal on Z.E veendunult kinnitanud, et ta enam alkoholi ei vabaduses tarvita. 3.3 Kohtu hinnangul ei saa Z.E vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vabanemisjärgselt soovib Z.E elama asuda Sarapuu tallu, Murika külas, Leisi vallas, Saare maakonnas. Tegemist on eramuga, mis Z.E on kaasomandis oma õega. Käesolevalt elavad eramus Z.E õde (kelle vastu Z.E on toime pannud vägivallateo) ja täisealine poeg. Eramus puudub vesi, samuti võimalus maja kütmiseks. Sanitaartingimused on halvad. Z.E-le on määratud töövõimetus 80%, mistõttu on talle tagatud teatav sissetulek. Ka Z.E poeg, kes elab nimetatud aadressil on töövõimetuspensionär. Z.E peab vabanemise korral võimalikuks hakata tegema juhutöid (nt puude lõhkumine). K-Raha andmetel on Z.E rahalisi nõudeid ligikaudu 1914 ulatuses.
8. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Z.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Z.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud, aga osaliselt ka vabanemisjärgsed elutingimused. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Z.E on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Raina Pärn Kohtunik 3