3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse H.M keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada H.M käitumiskontrollile kestusega kuni 22.04.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4 alusel määrata H.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 1 järgi ning karistatud 2 aasta 8 kuulise vangistusega.
- 23.02.2016. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 ja § 73 lg 4 esimese lause alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. 24.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud H.M isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, esimene reaalne vangistus. Praegune isikuvastane tegu, varasem ühiskonnaohtlik. Soodusteguriteks sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendamise oskus, kehv majanduslik olukord. Distsiplinaarkaristused puuduvad. 01.07.2017 - 30.09.2017 osales vangla tööhõives majandustöödel majandusabitöölisena. Alates 28.08.2017 läbib kuritegeliku käitumise muutust motiveerivat individuaalprogrammi. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on joobes ning tema majanduslik seis on kehv. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 8%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla H.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava H.M päritoluperekonda ema L. J. ja isa H. J. Mõlemad vanemad on surnud. Isikul on kaks õde, kellest üks on surnud ning teine õde on K. J, kes elab XXX. Samuti on isikul vend T. J, kelle elukohaks on XXX. Kinnipeetav H.M on tütar M. J., kes elab XXX ning kolm poega J. J, K. J. ja P. J. J. J. elab koos H.M endise abikaasa K. J. XXX külas, K. J. elab XXX linnas ning P. J. XXX. Umbes aasta enne vangistust lahutas abikaasast K. J, koos olid elanud 31 aastat, isiku perekonnaseis on lahutatud. Läbisaamine nii endise abikaasa kui lastega on hetkel hea, suhted on toetavad. Endise abikaasa K. J. sõnul on suhted P. J. pärast lahkuminekut veel paremad. H.M isiklikke asju ajab hetkel K . J. Ka elukoha võtmed, kuhu H.M vabanemisjärgselt elama asuda soovib, on K. J. käes. K. J. sõnul olid isiku suhted enne vangistust lastega olematud, kuna lapsed ei soovinud isaga suhelda viimase alkoholi tarvitamise tõttu. Praeguseks on lapsed isaga taas suhtlema hakanud. Endise abikaasa K. J. sõnul oli vabaduses H.M alkoholi tarvitamine väga suureks probleemiks, see oli ka põhjuseks, miks lahku mindi. Endise abikaasa K. J. sõnul ostis ta kinnipeetav H.M-ile korteri XXX. H.M naabreid ei tunne, teadaolevalt ei ole seal kedagi kinnipeetav H.M tuttavat, kellega koos alkoholi tarvitaks. Varasemalt elas H.M XXX ning tarvitas alkoholi koos naabertalude elanikega. Vangistuse jooksul on toimunud lühiajalised kokkusaamised endise abikaasa K . J. ja venna T. J. Samuti on suhelnud lähedastega telefoni teel. Kinnipeetav H.M soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ning on avaldanud soovi vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Korter kuulub kinnipeetav H.M endisele abikaasale K. J. Korter on ühetoaline, ahiküttega. Tehnilised tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Korteris on hetkel üsna vähe mööblit ning pärast isiku vabanemist oli soov minna mööblit juurde ostma. Selgitatud elektroonilise valve korda ning sellest tulenevaid liikumispiiranguid. K. J. sõnul on ta nõus isiku vabanemisega XXX, kuid kuna on ise enda eluga edasi läinud ja elab teises kohas ning käib tööl, siis toitu, riideid ja muid esmatarbevahendeid isikule ostma ega tooma ei hakka ning isiku käekäigu eest vastutust ei võta. Korteris hakkaks kinnipeetav H.M elama üksi. Kuna tegemist on ahiküttega korteriga, peab olema isikul võimalik endale puukuurist puid tuua. K. J. on jätnud talle kasutamiseks auto, et isikul oleks võimalik käia XXX sisseoste tegema, seega isiklik auto on H.M kasutamiseks olemas. K. J. sõnul ei ole ta kindel, kas H.M ise on aru saanud elektroonilisest valvest tulenevate liikumispiirangutega. Kinnipeetav H.M on omandanud keskhariduse XXX. Tartu Vangla poolt saadetud taotlusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav H.M asuda tööle kingsepana. Täpsemad andmed selle kohta puuduvad, on vaid informatsioon, et kui tõesti midagi muud üle ei jää, siis läheb uuesti Soome. Viimase aasta jooksul enne vangistust on isik olnud töötu. Sai vallast toimetulekutoetust ja tegi tuttavate juures juhutöid. Varasemalt töötanud kingsepana, traktoristina, saekaatris, teinud farmi-ja ehitustöid. Töötas üle 20 aasta Soomes, tehes seal ametlikult ehitustöid. On välja toonud, et Eesti elatustase ei vasta päris tema nägemusele hästi toime tulemisest. Pangast on võtnud tarbimislaenu, tagasi makstav osa umbes 5000 –6000 eurot. Vanglas on osalenud majandusabitöödel. 28.08.2017 seisuga on Tartu Vangla andmetel tasumata nõudeid 2394 eurot, vabanemisfondis 599 eurot. Praeguse seisuga puudub kinnipeetav H.M kehtiv isikut tõendav dokument. Elektroonilise valvega vabanemisel puudub kinnipeetav H.M töökoht ja sissetulek. Olemas on kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu H.M selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene vangistus ja röövimise eest. Vangistuses oli tööhõiveprogramm 3 kuud, mis on läbitud ja antud momendil on psühholoogiline nõustamine, mida on 2 korda käia veel. Elama asuks üksinda üürikorteriusse, mida üürib endise abikaasa käest. Lähedastest on vend ja õde, kellega läbi käib ja 3 last. Suhted on lastega väga head ja endise abikaasaga normaalsed. Vabanedes peab tööle minema, elu tuleb kuidagi edasi elada. Töökoht on XXX. Transport on olemas, tütar annab auto. Elektroonilise valvega tuleb toime, muud võimalust ei ole. Alates 1998 aastast töötas kinnipeetav Soomes ja sissetulek on seal ikkagi midagi muud, kui Eestis, aga praegu peab olema rahul sellega, mis on. On alkoholiprobleemiga hakkama saanud ja tundub, et ei ole isu enam selle järele. Kindlasti on vabanedes alkohol kergemini kättesaadav, aga on mõelnud ja usub, et saab hakkama ja talle ei ole seda vaja. Karistuse kandmisele tuli ise täpselt ette nähtud kuupäeval. Vabaduses on suhtlusringkonnas lähikondsed, kelle hulka ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikud. Ise ei kutsu ka oma tutvusringkonda selliseid isikuid, kui vabaneb. On jõudnud järeldusele, et peab oma käitumist muutma, õigusrikkumisi kavas toime panna ei ole. Kaitsja leiab, et antud isiku puhul esinevad formaalsed ja materiaalsed alused isiku vabastamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vabanemise eelduseks kaks kriteeriumi, isiku käitumine vangistuses ning tema sotsialiseerumisvõimalused vabaduses, mis peaks vähendama kuriteo toimepanemise ohtu. Isikut ei ole vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele kordagi distsiplinaarkorras karistatud, märkimisväärne on asjaolu, et karistuse kandmisele ilmus isik vabatahtlikult. Isik on läbinud kõik talle võimaldatud sotsiaalprogrammid ja vangla iseloomustuse kohaselt on ta neis osaledes olnud osavõtlik. Seega võib järeldada, et isik on teinud järeldused. Hinnates isiku võimalusi vabaduses, tuleb rõhutada, et isikul on kindel elukoht, tema suhtlusringkonda kuuluvad lähikondsed, kes on valmis teda toetama, isikul on garanteeritud töökoht ja seeläbi sissetulek, mis kaitsja hinnangul viitab otseselt sellele, et uute kuritegude toimepanemise oht on väike. Seda kinnitab ka vangla iseloomustuses antud riskianalüüsi protsent. Eluliselt usutav on ka süüdimõistetu väide selle kohta, et ta kavatseb oma elu vabaduses korraldada selliselt, et õigusrikkumisi enam toime ei pane. Sellele viitab ka isiku vanus, vaevalt taolises vanuses isik soovib naasda vanglasse. Isik on andnud nõusoleku alluda kohtu poolt määratavatele käitumistingimustele ja ka elektroonilisele valvele. Kõike eeltoodut arvestades palub kaitsja süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa H.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.M tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja isik kannab esimest reaalset vangistust. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendamise oskus ja kehv majanduslik olukord. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu tunnistanud, et temal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega viimase aasta jooksul. Isiku puhul on positiivne, et temal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta antud ajal läbib vanglas kuritegeliku käitumise muutust motiveerivat individuaalprogrammi. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ja seega ka sissetulek. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et H.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab H.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. H.M kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on H.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 22.04.2019 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.