← Eesti

1-16-8274/25

Kriminaalasi nr 1-16-8274 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.10.2017) Kriminaalasja number 1-16-8274

§ 213lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati U.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8927 mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.2015. Kohtuotsus jõustus 26.10.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.08.2015 ja lõpeb 17.08.2019.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 17.08.2017. 15.08.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid U.P ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör märkis isiku puhul positiivsena osalemist tööhõives. Negatiivsena tõi prokurör välja süüdimõistetu isiku, kuriteo toimepanemise asjaolud, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ katkestamise, toetava prosotsiaalse tugivõrgustiku puudumise ning asjaolu, et isikul ei ole ka vabaduses iseseisva toimetuleku ja töötamise kogemust. Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ei toeta isiku ennetähtaegset vabanemist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et U.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need prokuröri arvates üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. U.P avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja alustada uut elu. Väidetavalt on ta endale teadvustanud probleemi narkootikumidega. Kinnipeetav selgitas, et ta lõpetab praegu tagasilanguse programmi, majandustööde leping lõppes ja uut ei ole veel. U.P selgitas, miks ta keeldus narkoprogrammist ja ei lõpetanud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava sõnul ei ole tal viimasel aastal distsiplinaarkaristusi olnud. Vabanemise korral plaanib U.P leida töö ja pöörduda selleks Töötukassasse. Lähedastest on tal vabaduses kasuema, vennad ja õed. Vangistuse ajal ei ole ta nendega suhelnud. Kaitsja leidis, et formaalsed alused U.P ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Karistuse kandmine on kaitsja hinnangul möödunud edukalt- U.P ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta on läbinud terve rea kursusi, teinud majandustöid eesmärgiga muuta oma psüühikat, muutuda paremaks ja vähemohtlikuks vabaduses viibimise ajal. U.P on lõpetanud riigikeele kursuse C1 tasemel, on korduvalt vanglas 2

(4)töötanud, läbinud loenguid ja psühholoogi nõustamisi eesmärgiga vähendada oma ühiskonnaohtlikkust. Kaitsja pidas vajalikuks märkida, et U.P on juba viiendast klassist alates viibinud erikoolides ja vanglas, ta on juba alates 10. eluaastast olnud ühiskonnast korduvalt isoleeritud. U.P puhul on põhiline probleem narkootikumide tarvitamine. Praegu pole ta neid kaks aastat tarvitanud ja on läbinud kursusi, mis aitavad neist vabaneda. Iseloomustuse järgi suhtlesid sugulased temaga viimati üheksa aastat tagasi. Praegu õnneks suhtleb temaga iga kuu tugiisik, kes on ilmselt aidanud leida talle ka elukoha. Majutusteenus sisaldab ka teisi teenuseid, isikut suunatakse võlanõustamisele ja psühholoogilisele nõustamisele, abistatakse rahaliste toetuste taotlemisel. Ilmselt tugiisik abistab ka töökoha leidmisel. Kaitsja oli arvamusel, et kui U.P õnnestub vabaduses vältida narkootikume, siis jääb ära ka risk varaliste kuritegude, samuti vägivallakuritegude toimepanemiseks, kriminaalhooldus ning elektrooniline järelevalve on täiendavaks abinõuks. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on U.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud U.P vabanemisjärgset elukohta tugikeskuses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on xxxxx Linnavalitsusele kuuluva elamispinnaga, mis on antud tähtajatult rendile nimetatud keskusele. Nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on olemas ning elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused U.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole U.P vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega põhjendatud. U.P on kriminaalkorras karistatud korduvalt nii isikuvastaste kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta kannab seitsmendat vanglakaristust. Käesolevaks ajaks on nelja aasta pikkusest karistusest ära kantud veidi üle poole. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. U.P puhul on tegemist pikka aega uimasteid tarvitanud isikuga. Vangla iseloomustuse kohaselt hakkas U.P alkoholi ja narkootikume tarbima alates kümnendast eluaastast. Sellest ajast alates on U.P enamuse elust viibinud erikoolis või vanglas, mistõttu on tema võimed iseseisvalt toime tulla puudulikud. Kuigi U.P on enda sõnul teadvustanud temal esinevat sõltuvusprobleemi ning soovib sellest vabaneda, on ta vangla iseloomustusest nähtuvalt ilmutanud sõltuvusrehabilitatsioonile suunatud programmides osalemise vastu vähest huvi. Tartu Vanglas paikneb kinnipeetav osakonnas, kuhu paigutatakse need kinnipeetavad, kes ei ole motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemiga. Vaatamata sellele on U.P siiski osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt tasemeni C1 ja läbinud iseloomustuses märgitud 3

(4)sotsiaalprogrammid ja loengutsüklid. U.P käitumine karistuse algusajaga võrreldes paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.P-le vabanemise korral tagatud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks majutusteenuse pakkumisele, aidatakse isikut võlanõustamisel ning rahaliste toetuste taotlemisel. Kuivõrd U.P puudub vabaduses tugivõrgustik, on selline toetus kindlasti vajalik. Kõike eelnevat ning kohtuistungil avaldatut kogumis hinnates leiab kohus, et U.P vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole siiski põhjendatud. U.P puhul esineb küll positiivseid asjaolusid, kuid need ei ole piisavad, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut praegu vabastada. Sõnades on U.P väljendanud soovi oma elu muuta ja kohus peab seda positiivseks. Samas võttes arvesse ka U.P varasemat elukäiku ning vangla hinnangut uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta, ei ole kohus veendunud, et U.P suudab õiguskuulekaid eesmärke seada ning loobuda peamisest kuritegude toimepanemist soodustavast tegurist, mis on sõltuvusainete tarvitamine. Kohtu sellekohast veendumust kinnitab vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt on U.P motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegeleda vähene. Kohtu arvates tuleks U.P karistust edasi kanda ning jätkata rehabilitatsiooni läbimist, et seeläbi süvendada teadlikkust muutuste vajalikkusest ning oskusi vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U.P tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 23.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.