Kriminaalasi nr 1-17-7469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7469 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 424

järgi ja karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.08.

1. a ja lõpeb 06.04.
2. a. Vangla toetab N.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha N.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab N.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu N.K selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära N.K, leiab, et N.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. N.K kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on N.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 N.K on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab N.K karistust kuriteo toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud - mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.K varasemast elukäigust nähtuvalt on N.K-le mõistetud eriliigilisi karistusi - vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (3 korda). Viimati anti N.K-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 07.03.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-1821). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud N.K oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab N.K varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii asendati N.K-le mõistetud vangistus (liitkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest) Harju Maakohtu 07.03.
2. a otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et N.K pani katseajal (s.o juba 04.07.
3. a) toime uue samalaadse süüteo. Lisaks näitab kohtu arvates N.K hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt asjaolu, et Harju Maakohtu poolt oli 13.02.
4. a N.K-le mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks, kuid sellele vaatamata jätkas N.K ka mootorsõiduki juhtimist. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et eelmise karistuse (Harju Maakohtu 06.07.
5. a otsusega

§ 424

ja § 329 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud 12 päeva vangistust) kandmiselt vabanes N.K 25.04.

1. a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 18.04.
2. a. N.K pani 06.08.
3. a toime uue 2 samalaadse süüteo. Eeltoodust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik N.K käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus N.K suhtes täitnud eesmärke. 3.2 N.K-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt puuduvad N.K käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ja N.K ei ole käitumisega seoses vangistuses probleeme olnud. N.K puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimase kuriteo, mille eest ta kannab käesolevat karistust, pani N.K toime alkoholisõltuvusest tingituna. N.K kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta viibinud sõltuvusravil Wismari Haiglas, kuid ta pidas kainena vastu üksnes 1,5 kuud ja seejärel jätkas alkoholi tarvitamist. Kohus peab küll positiivseks, et N.K on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid samas ei ole kohus veendunud, et N.K on piisavalt motiveeritud, et iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita õnnestuda. Seda põhjusel, et N.K on kohtule väljendanud seisukohta, et mees joob siis, kui mees tahab. 3.3 Vabanemisjärgselt on N.K võimalus elama asuda oma kauaaegse elukaaslase juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kus ta elas ka enne vangistust. Kohus peab positiivseks, et N.K on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste (elukaaslane, vend, sõbrad) toetus. N.K elukaaslane on nõus N.K tema vabanemise korral igakülgselt toetama. Kohus, võttes arvesse N.K poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, peab oluliseks, et N.K oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. N.K puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Teatav sissetulek on N.K-le tagatud töövõimetuspensioni näol. Tartu Vangla andmetel N.K rahalised nõuded puuduvad.
4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et N.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et N.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et N.K on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Raina Pärn Kohtunik 3