Obsah (5)

§ 76§ 75§ 78§ 184§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.detsembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1863 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 8 alusel määrata Aleksandr Vassiljevile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  mitte omada või tarvitada narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles selleks andnud eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud psühholoogilisele/psühhiaatrilisele ravile;  osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Aleksandr Vassiljev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Aleksandr Vassiljevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Vassiljev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 23.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1863 tunnistati Aleksandr Vassiljev süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aasta 3 kuud vangistust, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu maakohtu Tartu kohtumaja 06.08.2014 otsusega nr 114-6395 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati kar S§ 68 lg 1 alusel alates 29.09.2014 27.09.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neljas reaalne vangistus. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud varavastaste- ja isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemate ja praeguse kuriteo ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kuriteod on toimepandud grupis ning need on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tubakatoodete eeskirjade rikkumise eest. Karistusaja jooksul on osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes: 03.09.2015-20.06.2016 omandas

1. klassi hariduse. Õpetaja hinnangul avaldas ise soovi õppimiseks, kuid ei suutnud ennast alati kokku võtta järjepidevaks õppetööks. Tunde ei seganud, käitumine oli viisakas, suhtumine õppetöösse ja klassikaaslastesse õppeolukorda sobiv. 16.11.2015-06.03.2016 läbis riigikeele õppe B1-taseme. Lõpetas eksamitulemusega 79,03 % võimalikust punktisummast. Õpetaja hinnangul puudus aeg-ajalt põhjuseta, kuid keele õppimise eest makstav raha ei olnud A. Vassiljevi jaoks kõige olulisem motivaator, sest kohal käies töötas aktiivselt kaasa. On võimeline õpinguid jätkama. 28.03.2016-19.07.2016 läbis riigikeele õppe B-2 taseme. Lõpetas eksamitulemusega 79,41,% võimalikust punktisummast. 06.09.2016-22.06.2017 omandas
2. klassi hariduse. Õpetaja hinnangul oli motiveeritud õppima, suhtus õppetöösse tõsiselt, kuid mõnes aines ei suutnud ennast alati kokku võtta järjepidevaks õppetööks. Käitumine oli korrektne, suhtus õpetajatesse kui ka kaaslastesse lugupidavalt ja abivalmilt. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjel võib tekkida kergemaid kehavigastusi; narkootikumide levitamises, millega kahjustatakse rahvatervist. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava Aleksandr Vassiljevi ema ja isa on surnud, päritoluperekonnast on elus poolõde N. B. Ema V. V. (suri märtsis 2017) ja poolõde on vangistuse ajal suhelnud Aleksandriga pidevalt telefoni teel. Kinnipeetava poolõe sõnul on Aleksandr väitnud telefonikõnedes, et kahetseb kuritegude sooritamist ja soovib vabanemise korral seaduskuulekat elu elada. N. B. teatel puuduvad majanaabrite hulgas kriminaalselt karistatud isikud. Tartu Vangla taotlusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt elama asuda aadressile XXX. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub antud korter, üldpinnaga 20,8 m2, N. B. Korter, kus kinnipeetav on avaldanud soovi elama asuda, paikneb kahekorruselise puumaja esimesel korrusel. Tegemist on renoveerimata ühetoalise, ahiküttega eluruumiga. Korteris elas varem A. Vassiljevi ema V. V, kelle surma järel on eluruum olnud tühi. Köögis (läbikäidav, pindalaga umbes 4m2) on veekraan, tualettruum asub trepikojas. XXX linn vastab elektroonilise järelvalve nõuetele. Korteri omanik N. B. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elukohta. N. B. sõnul on ta oma poolvenda kinnipidamise ajal pidevalt majanduslikult toetanud, varem on kinnipeetavat rahaliselt toetanud ka tema ema. Enne kinnipidamist töötas A.Vassiljev lihvija, lukksepa ja puurijana firmas G. P. OÜ. Tegemist on väikese, 4-5 püsitöötajaga metallifirmaga (mahukamate projektide puhul palgatakse 2-3 kuuks lisatööjõudu), mis tegeleb valdavalt loomakasvatusfirmade tellimustööde täitmisega. Telefonivestluses firma tehnoloogi J. S. (ettevõte juhi V. G. sõnul tegeleb ka personalivaldkonnaga) selgus, Vassiljevi palkamisest ollakse huvitatud tema tööoskuste tõttu. S. sõnul on sobivaid töötajaid tööjõuturult raske leida. J. S. hinnangul saab ettevõte korraldada A. Vassiljevi töötamist nii, et oleks võimalik järgida elektroonilise valve reegleid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Aleksandr Vassiljev märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vangistuse jooksul on lõpetanud 7 ja 8 klassi, hetkel õpib 9 klassis. Eesti keele B1 ja B2 kursused on ka läbinud. Vabanemisjärgsesse elukohta asuks elama üksi, ema suri 8 kuud tagasi. Lähedastest on vanem õde, kellega suhted on toetavad. Olemas on ka vabanemisjärgne töökoht keevitaja abina. Distsiplinaarkaristus on selle eest, kui ema oli väga haige ja kinnipeetav võttis suitsu ja läks suitsetama eelmise aasta oktoobris. On nõus sellega, et käiks psühhiaatri juures, et saada vajaliku abi. Teab, et kui rikub kriminaalhoolduse tingimusi, pööratakse kandmata karistus täitmisele. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Vassiljevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub süüdimõistetu vabastamisega tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja isik kannab neljandat reaalset vangistust. Kuriteod on toime pannud grupis ning need on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu huvitatud koostööst alkoholiprobleemi maandamiseks. Isiku puhul on positiivne, et ta on jätkanud hariduse omandamist ning osalenud riigikeele õppes. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne süüdlase isik ja kehtiv distsiplinaarkaristus. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Vassiljevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Vassiljev kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Vassiljevi karistusaega hakati arvestama alates 29.09.2014.a. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Vassiljev ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 3 aasta ja 1 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 29.03.2019 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav elama aadressil XXX, mis kuulub kinnipeetava õele, kes ise elab mujal. Vajalik nõusolek isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on samuti positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes olemas töökoht firmas G. P. OÜ. Tegemist on väikse, 4-5 püsitöötajaga metallifirmaga, mis tegeleb valdavalt loomakasvatusfirmade tellimustööde täitmisega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt selgus telefonivestluses firma tehnoloogi J. S. (ettevõte juhi V. G. sõnul tegeleb ka personalivaldkonnaga), et Vassiljevi palkamisest ollakse huvitatud tema tööoskuste tõttu. Kindel töökoht vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus tubakatoodete eeskirjade rikkumise eest, kuid tegemist on väikse üleastumisega ning isik ise selgitas ka, et tema ema oli väga haige, mistõttu kinnipeetav võttis suitsu ning määrati distsiplinaarkaristus. Isik on vangistuse jooksul lõpetanud 7nda ja 8nda klassi ning käib enda kinnitusel 9ndas klassis. Samuti on ta läbinud riigikeele õppe tasemel B
3. Vägivaldsusega kinnipeetaval probleeme vangistuse jooksul probleeme ei ole esinenud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isiku suhtumine vanglaametnikesse on paranenud. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, teha elus muudatusi, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Ka on oluline, et kinnipeetava vabanemisjärgne tutvusringkond saab olema toetav. Lähedastest on sõbralikud suhted kinnipeetaval oma õega, kes on teda ka vangistuse jooksul toetanud. Samuti on positiivne, et kinnipeetav teadvustab, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks ohtlik, kuivõrd see suurendab kuritegude toimepanemise riski. Seetõttu on isik nõus alluma ka ettenähtud sõltuvusravile. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest näha, et isik on teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt toime tulla. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud anda isikule võimalus tõestada endale ja kohtule, et ta suudab oma elus teha vajalikud muudatused ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik