S § 121 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses (päevamäära ulatus 28,50 eurot) s.o 1425 eurot. 2.
MS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.S ´ilt kannatanu Xxxx´i kasuks 1000 eurot. 3.
MS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.S ´ilt kannatanu Xxxxkasuks 150 eurot. 4. S.S´ilt välja mõista
lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 alusel: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 750 eurot ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 936 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. 1 Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on S.S´ile esitatud süüdistus selles, et 27.05.2017 kella 11.20 paiku Xxxx Tallinnas asuva maja hoovis lükkas S.S pikali Xxxx´i, istus maas lamavale Xxxx´ile selga ja lõi teda tahtlikult vähemalt kümnel korral rusikatega selja piirkonda, kannatanu tundis löökide tulemusena füüsilist valu. Samuti lõi ta oma isale, Xxxx´ile appi tulnud Xxxx´it tahtlikult kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tulemusena kannatanu tundis füüsilist valu ja tema huulest tekkis verejooks. S.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas S.S, et on süüdistusakti koopia kätte saanud, süüdistuse sisu on arusaadav, süüdi ennast ei tunnista. S.S´i kaitsja Madis Mahlapuu hinnangul on tegemist naabrite vahelise pikaaegse konfliktiga, mis päädis 27.05.2017 sündmustega. Xxxx´il ei ole tuvastatud mitte ühtegi vigastust, S.S pöördus arsti poole ning tal on fikseeritud on vasakus küljes 11cm marrastus vähese hematoomiga. S.S käitus kaitsja sõnul hädakaitse piires tõrjudes kannatanute õigusvastast rünnet. Kriminaalasjas puuduvad tõendid S.S ´i süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 1 järgi ning tsiviilhagid on põhjendamatud. Palub S.S ´i antud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, leides, et S.S ´i süü on tõendatud täies mahus. Prokurör taotleb S.S´i karistamist KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult koheselt täitmisele kui S.S ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et katseajal peab S.S osalema sotsiaalprogrammis. Prokurör leiab, et kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 150 eurot on õiglane ja põhjendatud ning see tuleb S.S´ilt kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu Xxxx´i esitatud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot on samuti õiglane ja põhjendatud. 29.11.2017 kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu Xxxx, kannatanu Xxxx, tunnistaja xxxx, tunnistaja xxxx, tunnistaja xxxx. 2 05.12.2017 on üle kuulatud alaealine tunnistaja xxxx (tl 68-70) seadusliku esindaja xxxx juuresolekul (Mustamäe Linnaosa Valitsuse volikiri, tl 62), süüdistatav S.S. 12.12.2017 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja xxxx. Kohtule esitati järgmised kirjalikud tõendid: SA Tallinna Hambapolikliiniku vastus ja Xxxx´i ravikaardi koopia 13.06.2017 Politseija Piirivalveameti nõudekirjale (tl 30-32). S.S´i karistusregistri väljavõtte (tl 33-34). Tõend isiku maksustatava tulu kohta, teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 35-36). Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ saatekiri 29.05.2017 (tl 64). S.S´i kõhu alumiste roiete vasakust piirkonnast foto (tl 65). 25.10.2017 Telia Eesti AS vastus kohtu 23.10.2017 päringule ja sõnumite väljavõtted (tl 19-23, 67).
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.
Kannatanu Xxxx selgitas 29.11.2017 kohtuistungil, et tunneb S.S ´i, kes elab Xxxxmajas. S.S ostis korteri omandite üldpindalast 27%, ent nõudis endale 50% pööningust. xxxx ei olnud sellega nõus ja sellest hakkasid probleemid pihta. Järgmine probleem tekkis sellest, et S.S ei tee ühtegi tööd seoses majaga. Kannatanu poeg, tütar, endine abikaasa xxxx ning ämm xxxx elavad Xxxxesimesel korrusel, teisel korrusel on kaks korterit, ühes elab S.S, teises Xxxx. Xxxx käib majas igapäevaselt, vahel üle päeva. Esimene kokkupuude S.S´iga oli ebameeldiv. Kui kannatanu sai aru, et S.S hakkab ründama, pani ta ukse kinni. Järgmisel päeval nägi S.S´i aias, see rääkis täiesti rahulikult ja palus oma eelmise päeva tegude eest vabandust. Asi lahenes ja Xxxx´ile tundus, et S.S´iga on võimalik asju normaalselt ajada. S.S´i lapsed, kes mõnikord tema juures käivad, käituvad mitte kõige meeldivamalt, näitasid isa juuresolekul keskmist sõrme. Kannatanu kinnitas, et enne 27.05.2017 on saatnud S.S´ile pahaseid sõnumeid, aga see oli S.S-i laste käitumise tõttu. Ühel päeval helistas Xxxx´ile ärritunud Xxxxning ütles, et S.S lõi teda rusikaga õlga, näitas tagumikku koos keskmise sõrmega ja ütles: Sa saad veel tundma! Xxxx tundis, et peab midagi tegema, saatis S.S´ile karmisõnalise sõnumi. 27.05.2017 peale kl 11:00 jõudis Xxxx maja ette ning nägi kuidas majast jooksevad välja xxxx, xxxx ja vihane S.S. xxxx ja xxxx nägid enne aknast, et S.S´i poeg lõhub mingi oksaga xxxx autot. S.S oli ülivihane, et tema poega süüdistatakse, kohalolijate sõnul läks ta täitsa pööraseks. Xxxx sammus S.S´i poole, samas kõrval olid Xxxxja xxxx ning õues oli ka S.S´i väiketütar. S.S üritas Xxxx´it rusikaga näkku lüüa, kannatanu tõmbas automaatselt pea eest ja löök läks väga napilt mööda. S.S lõi jälle, tabades õlavöötme piirkonda, Xxxx astus sammu tagasi ja kukkus pikali pooleldi selili, pooleldi külili, keeras ennast reflektoorse liigutusega kõhuli ümber, tõstis prillid maast ja tõmbas jala kõhu alla, et püsti tõusta. Järgmisel hetkel maandus S.S talle selga ja hakkas rusikatega peksma. Kui S.S lõi Xxxx´it u 6-8 korda, algas õues väga kiljuv kisa, S.S´i tütar karjus mitu korda issi ära tee!. Berstnein ei teinud sellest välja ning kannatanu peksmine jätkus. S.S 3 peksis kannatanut selga vähemalt 20 korda ja ühe korra ka õla piirkonda. Juba maas olles nägi kannatanu oma poja jalgu. Mõne aja pärast tõusis Xxxx püsti. Kohale tuli teisel korrusel elav naaber Xxxx. Kannatanu poeg Xxxx ütles Berntsnein´ile mitu korda, et ta lõpetaks ära, ent S.S võttis Xxxx´il riietest kinni ning tahtis ta aiast välja visata. xxxx, xxxx ja Xxxx hakkasid karjuma, et S.S laseks kannatanu lahti. Kannatanu poeg püüdis S.S´i eemale lükata, esimene kord ei õnnestunud, teine kord õnnestus ja Xxxx sai haardest lahti. Poeg püüdis lahendada olukorda ning jäi S.S´i ja Xxxxvahele seisma. S.S lõi selle peale parema rusikaga nooremale xxxx näkku. Seda nägid pealt kõik tunnistajad. Xxxx karjus S.S´ile, et ta läheb vangi selle löömise eest ning S.S hakkas enda teguviisi õigustama. Ta tõstis oma särgi ja näitas kõhu peal kriimustust. See oli umbes 15cm pikkune punane joon poolviltu üle kõhu. Kui Xxxx ütles S.S´ile, et ta on kõike pealt näinud, vihastas viimane ning karjus, mida Pajusaar nägi ja kes ta üldse on. S.S oli väga agressiivne ja läks xxxx poole, seepeale hüüdis Xxxx S.S´i tähelepanu eemalejuhtimiseks, et võtab raudkangi. See mõjus, S.S lasi oma rusikad alla ega tulnud xxxx kallale. Kannatanu helistas päästeametisse ning sai vastuseks, et avalduse saab esitada 5 päeva jooksul, mida ta ka tegi. Tsiviilhagi kohta selgitas kannatanu Xxxx, et poeg Xxxx pöördus meditsiiniasutusse, suu oli paistes, paluti veelkord tulla. Pöördudes mõne päeva pärast Hambakliinikusse ja sai teada, et breketid on katki. Kannatanu ei ole ise meditsiiniasutusse pöördunud, kuna prioriteediks oli ta poeg. Öösel tundis ta tugevat seljavalu. Xxxx palub rahuldada moraalset kahju summas 150 eurot. Kannatanu Xxxx selgitas 29.11.2017 kohtuistungil, et elab aadressil xxxx ema Xxxx´i, vanaema Xxxx´i ja õe Xxxx´iga, maja ülejäänud korterites elavad S.S ja Xxxx. Suhted S.S´iga on kannatanul ja tema lähedastel halvad. 27.05.2017 hommikul oli Xxxx kodus oma toas. Kuulis hoovis karjumist. Pani riided selga ja jooksis välja, kuulis kuidas laps karjus ära tee!, teised karjusid tule Andruse pealt ära!. Hoovi jõudes nägi Xxxx oma isa neljakäpukil maas, S.S oli isal seljas ning lõi teda rusikaga 3-4 korda, ema ja vanaema olid paar meetrit eemal. Isa ei osutanud vastupanu, hoidis endal peast kinni, et S.S´i löögid ei tuleks pähe. Isal olid jalas teksad ja seljas paksem jope. Xxxx jooksis lähemale karjudes S.S´ile, et too tuleks isa seljast ära, viimane ei teinud väljagi. Xxxx lükkas kahe käega S.S´i isa juurest eemale, kuid tundis kohe, et huulest jookseb veri. Kannatanu ei tajunud, kust see löök tuli. Xxxx tegi S.S´ile märkuse, et too paneks käed taskusse ja lõpetaks tõmblemise, S.S algul tundus rahunevat, ühel hetkel aga haaras S.S rinnust ja lükkas ta eemale. Xxxx püüdis S.S´i ära lükata, esimese korraga ei jaksanud, teisel korral tõukas teda tugevamalt, mille peale sai Xxxx lahti. Isa tõusis püsti ning S.S kukkus vaidlema. Vaieldi selle üle, kas S.S´i laps on käinud Xxxx autot kivide või pulkadega togimas ja et lapsele tuleks selgeks teha, et teiste vara ei puuduta. Kohale tuli teisel korrusel elav naaber Xxxx. Benstein tõstis särgi üles ja näitas kõhu peal kriimustust. Xxxx kinnitas, et on pöördunud pärast löömingut hambaarsti poole ning talle öeldi, et breketite traat on katki, huul ja igemed lõhki, hammastel võib esineda püsivaid mikromõrasid. Isal Xxxx´il olid peale toimunut tugevad seljavalud ja unehäired. Tunnistaja Xxxxselgitas 29.11.2017 kohtuistungil, et elab Tallinnas Xxxx-1 koos poja Xxxx´i, tütre Xxxx´i ja ema Xxxx´iga, endine abikaasa ja laste isa Xxxx käib nende juures. Korteris nr 2 elab S.S ja korteris nr 3 elab Xxxx koos oma pojaga. Tunnistaja kinnitas, et tema 4 ja S.S ´i vahel on olnud konflikte. S.S on teda sõimanud, tõuganud ja keskmist sõrme näidanud, teinud meelega kõiksuguseid vastikuid asju. Xxxxon sellest rääkinud Xxxx´ile, viimane saatis S.S´ile sõnumeid ja palus tema perest eemale hoida. 27.05.2017 oli tunnistaja kodus, nägi aknast kuidas S.S´i poeg tagus nende autot, mis seisis hoovis akna all. Tunnistaja tegi akna lahti ja palus lõpetada, sai välisukse juures S.S´iga kokku, seletas mida nägi ning nad läksid koos hoovi vaatama. Nendega liitusid tunnistaja ema Xxxx ja Xxxx. S.S vihastas, ütles, et sellise puuoksaga ei saa üldse autot rikkuda. Kui S.S nägi Xxxx´it, laks ta raevu, karjus, et tõstab Andruse hoovist välja, sihtis Andrust rusikaga näkku, mille peale Andruse prillid lendasid eest ära. S.S lükkas Andruse pikali maha, hüppas talle selga ja hakkas rusikatega peksma. S.S´i tütar oli hoovis, nägi kõike, ta karjus issi lõpeta ära, issi tule ära! ning jooksis hoovist minema. Tunnistaja hüüdis S.S´ile, et too lõpetaks löömise, siis tuli rusikas ka viimase näo suunas. Lööke oli üle
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on tekitatud kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju 8 hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on asunud seisukohale (lahendid nr 3-2-1-19-08 ja 3-2-1-152-09), et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kannatanule alati välja maksta mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule on tekitatud kehavigastusi või on kahjustatud tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab tekitatud kahju eest kostja. Kannatanu Xxxx ei ole ise meditsiiniasutusse pöördunud, kuna prioriteediks oli ta poeg. Öösel tundis ta tugevat seljavalu. Xxxx palub rahuldada moraalset kahju summas 150 eurot. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning 150 eurot kuulub S.S´ilt väljamõistmisele kannatanu Xxxxkasuks. Kriminaalasjas esitas kannatanu Xxxx tsiviilhagi summas 1000 eurot. Xxxx kinnitas, et on pöördunud pärast löömingut hambaarsti poole ning talle öeldi, et breketite traat on katki, huul ja igemed lõhki, hammastel võib esineda püsivaid mikromõrasid. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning S.S ´ilt tuleb kannatanu Xxxx´i kasuks välja mõista 1000 eurot. Menetluskulud
lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja on S.S´ile määratud riigi poolt Kaitsja on esitatud taotlused riigi õigusabi määramises ja hüvitamises (tl 10-11 summas 312 eurot, tl 37-39 summas 120 eurot, tl 78-79 summas 504 eurot) s.o kokku 936 eurot.
lg 1 p 1 järgi on 2018.aastal süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 750 eurot. Leo Kunman kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.